...lausutakse veel vaid vihmaloitsu...

...sest kaks põuasuve jutti on olemise kõhedaks teinud. Palju on neid aiaasukaid, kes järgmist hooaega näevad. Ma olen niitnud sel hooajal vähem kui eelmisel. Peale peenardes tuuseldamist olen nagu tolmuahv. Päris mitmed taimed on ninad norgu lasknud.

No tegelikult toimub peale vihma väljakutsumise muudki.

Septembri esimene kümmepäevak on ilmad olnud supersoojad. Meie kandis loomulikult ka päikeselised ja vihmavabad. Hetkel näitab termomeeter +20, õues loomulikult. 

Aias on praegu ainsaks tegevuseks võimalikult paljude pealsete lõikamine ja peenarde korrastamine. Oleks hea kui saaks aiale tiiru peale aga ilmselt ei saa, sest aeg lendab kiiresti ja vahepeal on muud tegemised ka.

No saab palju saab.

01.09

Ei hetkegi aeda. Isegi pilte mitte. Aga see tume kirst, mis keset maja seisis sai selliseks ja kui kord ka kapp valmis, siis lähevad mõlemad vandlivalgeks. Boonuseks jube köha. 

02.09

Ülo tegi hommikul silmad lahti ja küsis, kas ma liblikat nägin. Ma ei saanud midagi aru ja kobisin oma hommikuund tegema. Kui ärkasin, oli Ülo võidurõõmus ja õnne täis. Sai oma liblikast pilti teha. 

sinine paelöölane Catocala fraxini

Eks tasus pildile püüdmist ka.  Et liblikas magas oma päevaund, siis nägin ka mina tema ära. Me pole kumbki varem seda liblikat kohanud. Tegu Euroopa suurima öölasega ja 2017 on ta olnud ka Eesti aasta liblikas.

Aias.

amellaster A. amellus ´Rudolf Goethe `

lembeputk-elulõng Clematis ligusticifolia 

ja 5 päeva hiljem langes see kaunitar koos kirsitüvega, millel elas. Nüüd on seal imelik tühjus. Elulõng hakkab järgmine suvi taas kasvama aga enne peab korraliku toe saama. tundub, ruumi jääb veel mingi taime jaoks

Ma ei ole eriline siilkübarate fänn ja pildil olev sort pole ka teab, mis uhke aga minu meelest on see pilt nii iseloomulik 

´Hope `

Õudne nohu pealekauba. 

03.09

Tunnen ennast haige ja õrnana. Natuke pilte ikka teen. Ma täpselt enam ei mäleta, mis päeval ma jänest kohtasin. Suurt. Kalpsas hekipeenrast välja. Kas ka mingit kahju tegi ,a tuvastada ei suutnud aga ega midagi head ta seal ka ei teinud. . See tuletas meelde, et võrku on vaja kindlasti juurde osta.

kui täiesti ootamatult saad paki õisoa seemet, siis pistad need seemned nõutuna esimesse kohta kus on vaba mulda. See koht juhtus olema asparaaguse sees.

Frikarti aster A. x frikartii 

targad pole suutnud kindlalt kokku leppida, kas punane karu- või hunditubakas Pilosella aurantiaca aga ma näen rõõmsal meelel, et see tegelane on mu heinamaad leidnud

04.09
Linnas laiamas. Neuroloogi juures. Sain veel ühe remondilähetuse. Vasaku randme karpaalkanali sündroomi likvideerimiseks. Sellega on juba kiire aga enne ei saa ka kui selg on juba ok. Igatahes on lootust, et vähemalt pool minust saab veel selle aasta sees korda kõbitud.

05.09
Sain lõpuks selle peenranurga valmis, millest eelmisel korral juttu tegin, et seal 10 puittaime kasvab. Valetasin. Tegelikult on neid seal koguni 14.
Kevadel istutatud sinikõrtel läheb siiani kenasti. Kuidas talv, seda näitab talv.

tihe sinikõrs Schizachyrium scoparium , sort peaks olema ´Cairo ` aga ma pole päris kindel, sest ´Cairo `peaks solema täitsa roheline. Aga muidu on täitsa nunnu ja on ikka kasvanud ka. Natuke.

lähedalt on eriti nunnu 

06.09
Tegelikult kohtasin seda jänesekolakat vist hoopis sel päeval. Aga ega tegelikult vahet ju pole. Alarm hakkas tööle.

üks tore kukeharja seemik suures kivilas

metsistumine

aastaaeg on selline imelik. Lillendus on nagu sügisel aga puittaimed veel eriti ei ole. Mõned toredad värvilised viljad aga lehed ikka rohelised.

Sargenti õunapuu Malus sargentii 

karvane viirpuu  Crataegus submollis viljadest lookas nagu ikka

pikaastlaline viirpuu Crataergus macracantha

harilikul hobukastanil Aesculus hippocastanum on mõned viljad sellises kestas. Küsisin ühelt targalt, et mis värk. Tema arvas, et ikka juhtub. 

ussuuri pirnipuu Pyrus ussuriensis on ainsana mingit värvi võtnud

hõbehaaval (hõbepaplil) Populus alba on lihtsalt toredad lehed ja kuna ma sest mööda sõitsin, siis miks mitte

kui üle heki piiluda, siis on dendrovõsa tekkimas küll

07.09  

Mööbeldamisega olen nii kaugel. et suured kolakad said meeste poolt sisse viidud ja lakkida on kunagi Ülo tehtud tornriiuli plaadid. Peale seda jääb veel teha selline peenike töö nagu riidekapi ornamentide puhastmine. Oh, ja veel üks uks tahab ka töötlemist. Aga siis on küll kõik.
Nagu juba eespool juttu oli, kukkus lembeputk-elulõng koos oma toega ja selle koristsid Ülo ja Hillar lõkkesse. Nemad tegelesid loomulikult jälle koja ehitusega.

väike fotosüüdistus

See koda hakkab maja külge nii hästi sobima, et on lausa imekspandav kuidas me siiani ilma saime. Majale tuleb kohe nagu iseloomu juurde.

Aiast ikka ka veel leiab midagi.

nimetu aga looga

kurereha Geranium ´Simon ` ja saba-võrdhammas Isodon excisus (=Plectranthus excisus) 

keegel-sügisaster (=keegelaster) Syumphyotrichum turbinellum (=Aster turbinellus)

taevassinine-sügisaster (=taevassinine aster) Symphyotrichum oolentangiense   (=A. azureus)

Ja jälle tuleb uusi nimesid õppida. Ma kohe ei armasta seda nimede muutmist. 

Teesõitsvaid roose on päris mitu aga ükski neist pole nii metrsikud kui ´Tommelise `ja ´Pink Grootendorst `

´Tommelise ` kasvatas endale 2 pikka vart, asjatundjad lohutasid, et nii ta vahel teebki

´Pink Grootendorst `

kodukass Gustav Adolf  (= Kusti)

08.09

sügislille pealetung

kuuskede latvades on järgmise aasta koristustöö

09.09

Olen ikka veel ägeda respiratoorse haiguse küüsis. Sestap polnud mind mingit mõtet Elvasse kärutada kuigi Ülo Anni ja Lagle abiga Elva linnaraamatukogus mu väikese näituse ´Naine `sinna üles riputas.  Paar uut lauda said lisaks aga ma unustasin neist pilti teha. Seega armsad sugulased, sõbrad ja tuttavad, kes te Elvas ja selle lähikonnas elate, minge ise vaatama. Kaugemalt võib muidugi ka minna.

10.09

Ikka suviselt soe. lausa väga soe. AK ilmatüdruk ütleas küll, et see oli ka viimane suvepäev. Edasi tuleb vaid kaos ja kadu, sest temperatuur langeb alla +20 C.

harilik sigur Cichorium intybus  kunagi kui külvasin oli seda palju, nii endale kui jagamiseks aga siis kadus see kuidagi vaisetl ära. Mõnda aega oli vaikus, siis leidsin taimekse heinamaalt, järgmisna kolis sigur juba lillepeenra serva aga ikka veel murupiirkinnas. Sel aastal juba jalgupidi knrasd

Püüdsin teha ka mõne sügisehõngulise pildi