...ja elu loksub vaikselt oma loksumist, meil, siin ja praegu. Mitte igal pool. Maailmas on õudu, hirmu, vägivaldset surma, siinsamas, peaaegu me õueväravas. Seda ei saa unustada ja ma ei karda ka tunnistada, et mul on hirm. On ka lihtviisiline valu ja kaastunne kuigi ma vist päris lõpuni ei julgegi süveneda.
Aga mul on aed ja see vajab harimist, et minu vaimset tasakaalu jaksaks hoida 😏
15.04. Pool aprilli läinud nagu niuhti. Ilm on lihtviisiliselt kole. +3,4 C (hea, et mitte miinust) ja tuul. Sellise kraadiga ei peagi olema tormituul, piisab keskmisestki, et jube külm oleks olla. Seega tubane koos sokikudumisega ja muidu tuterdamisega.
Olen juba pea nädala piinelnud sobrades Guntise lillepoes. Liiliad, ikka liiliad. Panen portsu korvi ja siis jätan selle maha, et järgmine päev uuesti täita, juba natuke tagasihoidlikumalt. Hakkasin juba jõudma sinnamaale, et saab ka ilma. Siis sosistas õde aianduses või mis sosistas lausa hõikas, et Aiasõbras on palud samad olemas. Nojah, tegin ära. Siin ikka palju vähem ihaldusväärset ja sain kiiresti ja kergesti 😏
16.04. Lubati küll koleilma aga ju nad mõtlesid ümber. Tuul tõsi oli külm aga kohta valides võis siiski jopeta elu nautida. Peaaegu +8 C venitas välja 😀 Kohtusin sisalikuga. Oli natuke udune, sain kätte võtta ja kui tahtsin teda ohutumasse kohta panna hoidis käpakestega kindast kinni. Lõpuks ikka läks ja sättis ennast roomava kirsipuu varjus kivile päikesesse. Päev sai kohe ilusam ja hing hellem.
17.04. Veel parem ilm. Tegin huvitava külvi. Kreeka pähklid korea seedrid. Pusin endiselt kivilas aga homseks jäi õige vähe. Aega võttis aga tükk maad parem ka saab. Täna oli pildiring ka. Paari päevaga on asjad edenenud.
minu sünnipäeva priimula on nüüd täisilus, milline värv ikkagi
´White Caucasus ` lõpetab võrkiiriste õitsemise, kahjuks jäid paar peenemat sorti sel aastal vaid paari lehekese tasemel. Võimalik, et kaovad sootuks aga võimalik, et kosuvad. Eks uuel kevadel on näha.
esimesed hanerohu õied, kas on see nüüd kaukaasia või alpi, pole mina sellest siiani sotti saanud 😏
Chionodoxa luciliae Gigantea ´Kloostrimetsa ` hiid- kirgaslill, kirgaslilled on ühed minu suured lemmikud, hakkavad tasapisi sättima, sinise kirgaslille liik on juba täisõites
Scilla puschkinioides buhhaara silla, no küll võib mõni aeglaselt edeneda
No ja muidugi sinililled. Enamasti metsaleiud. Minu suureks rõõmuks hakkasid ka eelmisel kevadel istutet Anni Ahja leiud. Aga toredaid metsaleide on mitmest Eestimaa kandist. Aitäh kõigile jagajatele. Hakatuseks ka sordiõisi.
Hepatica nobilis ´Alabaster ` tuleb uude kohta istutada, on liiga varjus ja avatud õitele ei saagi pihta, võibolla ei suudagi neid nii varjus avada
H. transsilvanica ´Rosea ` on nüüd täies hoos
H. x media ´Buis` ` ei midagi väga erilist 😒
H. nobilis Multipetala Group, juba parem
Ja nüüd metsade loodud variatsioone
Võsad lõid rohetama.
18.04. Tüüpiline Eestimaine ilm. Õue lähed pakitult, alustad koorimist. Läbi päeva võtad vähemaks ja paned juurde. Õhtul nõuad jopet. Aga aiategudeks suurepärane päev.
Hulk aastaid tagasi ostsin õige mitu lõokannuse liiki ja sorti. Nüüdseks on kõik peale punase Gothenburgi rühma kuuluva hariliku lõokannuse läinud (vist või vähemalt enamus). See punane on aga imeline levija ja tundub, et ka liigiga põnevate krantside tegija. Tegelikult pole ma enam selle punase ehtsuses ju ka 100 % kindel aga ju see vist ikka õige on. Värv vähemalt. Ja nii neid krantse mul muudkui tuleb. Mulle meeldib lõokannuse umbrohuline iseloom ja levimise julgus. Mingil hetkel suvel see lihtsalt kaob ja ei sega kellegi elu. Tõsi, mõni koht on kust ma selle siiski välja nopin, et edasist külvi peatada. Näiteks veerisega hostapeenrast.
eeldan, et see on hariliku lõokannuse Gothenburgi rüjma kuuluv punane
osad krantsid on ilmselt ka hariliku lõokannuse sortidest puudutatud, võimalik, et ka liikide.
Lumekupp on täiesti uskumatu. Selle õitsemise ja ilus olemise aeg on meeliülendavalt pikk. Praeguseks on see õilmitsenud juba ühe kuu ja päevi peale. Õied on ühekroonise mõõtu ja küll juba hõreda olemisega aga siiski veel köitvad oma kuldses ilus.
Eranthis x tubergenii aed-lumekupp (sordi nimi on kaduma läinud)
Sasskass on toredasti aias seltsiks aga ajab ka enda asja. Hetkel ei ole tal erilist pai ega suhtlemislusti ja vaatab omaenda vaadet. Sõltumatult ja mõnevõrra põlglikult minusse suhtudes nagu kassid ikka vahel teevad 😀
19.04. +15 C varjus vedas välja aga tuul oli külm ja küllalt tuges, seega fliisigi ei saanud seljast, sest tööpõld jäi tuulealasse. Aga mõnusa pika päeva tegin. Issand kui hea tunne see on ! Huvitav on ka. Oleksin nagu teisel planeedil olnud kaks eelmist hooaega. Ma ei mäleta. Leian väga huvitavaid asju. Mõnda jälle mäletan aga ei leia. Selline see aedleja elu on. Tahaksin kõik peenrad millimeeter haaval vaikselt läbi siblida aga sellist aega mulle ei anta 😏 istutasime ümber jaapani lehise mütsaka, sest sellest ei mahtunud kitsast rada pidi mööda. Loodan, et jääb ellu. Ülo vabandas ja luges sõnu peale😀
Veel lõokannuse krantse ja sinilillede metsaleide.
Ja see pole kaugeltki kõik. On veel erinevaid peamiselt valgeid ja muidugi palju nüansse. No kas ei tee rõõmu. Mulle teeb küll
Täna leidsin ühe kollaseõielise aga kas see on nüüd nõtke lõokannus C. gracilis või õõnsa lõokannuse alamliik C. cava ssp. ei oska mina küll hetkel öelda
???
Ja tundub, et haruline lõokannus on ka kenasti omal kohal alles. Hilisem kattelehine hea isekülvajana muidugi ka aga tema aeg on veel tulemata. Ja nii ma siis leian või kriipsutan maha ja siis jälle leian😀
Jasmiininurgas on mul isetekkeline nö sinilillelabor. Algselt kasvas seal ei tea kust tulnud harilik sinilill. Ka õite poolest täiesti harilik ja aastaid tagasi sai sinna istutet ka kärtsroosat. Nüüd on seal leida eri tooni ja õiemõõtu või -kuju ja värvi õisi. Täna leidsin sellise mille kohta ei oskagi arvata kas tegu on mingi viirusega (pessimistid) või aedniku kingitusega (optimistid). igatahes on päris paljud sarnaseid ka metsades kohanud.
Ja H.nobilis ´Alabaster `oli ka pisut õisi avanud. Lõpuks ometi jäi vahele 😏
Igasugust muud mudru ka muidugi lisandub pidevalt.
harilik näsiniin on stardijoonel
idahüatsint ´ Delft Blue` samuti
Minu armsad lisanduvad kriburada pidi
C. luciliae sinise kirgaslille Gigante rühm ´Alba `
C. forbesii Forbesi kirgaslill ´Pink Giant `
Turbapeenras on roosad eerikad õites aga valge veel miskipärast tukub. See peenar teeb üsna murelikuks. Oli plaanis see turbapätsidega piirata ja uuesti turbaga täita. väiksemad taimed välja võtta, peenar põhjalikult puhastada ja siis taimed uuesti istutada aga puht materiaalsetel põhjustel on pätsid ostmata. Mõlgutan mõtet teistest võimalustest aga head ja käepärast plaani veel ei ole. Seniks peab seda püüdma miskitpidi rohida 😕Aga kolm roosat
Sel aastal suutsid kitsed siis suurt kahju teha just maja ümbritsevas aias. See on kui pole koera aga ikka ei märka võrgutada või muul moel neid peletada. Nii mõnigi toob pisara silma,
kanada tsuuga ´Jeddeloh ´, aeglaselt kasvanud ja nüüd siis selline 😕
Aga me ei heida ju meelt. Taevas on nii kevadsinine ja lehised tärkamas
kusjuures õhtuks olid ka okkakimpude pungad rohelised juba
20.04. Öö oli plussis 😊 Kraadi poolest oli soe aga tuul nii tugev ja külm, et ikka talvetunked ja fliis ka.
merel on torm
Ja õhtupoole veel paks jope otsa. Sauna ja kasvuka esised peenrad said valmis, jupike ka varjupeenart. Tasapisi edeneb ja koristamine läheb üha enam rohimiseks, sest vaenlane juba ilmutab ennast.😀 Karukellad alustavad. Leidsin, et olen soetanud siiski ka kirjuõielise sinilille.
H. nobilis ´Prickle ´
õied avas ka H. nobilis var. pyrenaica ´Apple Blossom `
Lumeroosid on kõik avanenud aga mul on põnevaid vähe. Veidi huvitavam on ehk ´Double Ellen White ` Aga tegelikult on need kõik ilusad
Vahelduseks lilledele ikka loomakesi ka. Kusti emotsioneerib kivilas. Mossis kassist saab elu veidruste üle mõtiskledes naerev kass 😄 No, ok. Tegelikult oli see klõps täiesti juhuslik ja alles arvutisse laadituna nägin seda ägedat nägu.
Esimene tulp üllatas.
T. neustruevae Neustrujeva tulp
Teine esimene tulp oli ka õied lahti löönus. Lugu selline, et ma lihtsalt ei tea kumb neist esimene oli 😀 leidsin need korraga.
T. biflora kaheõieline tulp
21.04. Konn astus usinasti mööda teed, tiigi poole. Kärnakad on ikka nii laheda astumisega. Aga kui märkas, et ma olen jõllama jäänud tardus ja ei astunud tükk aega enam. Jätsin suudlemata. Mul lihtsalt ei ole printsi vaja, aitab olemasolevast küll 😀
22.04. Vot täna oli juba ilm. Varajasel lõunatunnil oli riiete vahetus. Talvetunked nurka. Lühikeste pükste ja vesti väel veel päris ei saa. Peenardes püherdamiseks on natuke rohkem tekstiilide kaitset. Aga imemõnus. Karukellad õitsevad. Mul pole õnnestunud peenemate liikidega kohtuda, pole vist nii hullusti soovinud ka aga neid tavalisi on mitmeid värve ja kuna need on saanud üsna vabalt külvata ennast, siis on neid päris palju kivilas ilutsemas. Üks oluline sinilill ( sest oli armsa inimese kingitud) andis ka õie. Ja ühe toreduse leidsin veel ka oma jasmiinialusest laborist.
tore leid
sõbralt
alati viimasena ´Flore Plena ´
Päikse käes on mõnus nii Sasskassil kui karukelladel. Karukellad on kivilast. Aia tagumised ei ole veel õisi avanud.
asjatundjad uurivad asja
23.04. Vaatamata ilmajaama vihmakorrldusele algas päev päikseliselt ja pea tuuletult. Ülo ja Hillar istutasid 6 viljapuud. Juba sügisel tuli uid, et ogoroodina kastide ja hekipeenra vaheline mõttetu plats tuleks asustada ja kuna meil vaid 1 maguskirss (seegi tüvest vigastatud, jänksid), ploomipuu ´Märjamaa`, mis ei kanna ja ega pole ka hullu, sest maitse ka kehv ning peale vana pirnipuu, mille otsast saab vaid moosi (´Pepi `vaeseke läks nii rooste, et pidime välja viskama aiast ), siis tuli üksmeelne otsus 6 viljapuu istutamiseks. Eile tõi Ülo Räpinast maguskirsipuud ´Norri `ja ´Mupi `, pirnipuud ´Pepi ` ja ´Beloruskaja Pozdnjaja` ja ploomipuud ´Emma Leppermann `ja ´Liisu `. Kõik juba tuntud ja vanad sordid ning kindla peale minek. võrgutamise segas siiski juba õhtupoole alanud vihm. Oli pika pilve (Ülo käis teisel korrusel vaatamas) pikk hoog. Mina kaklesin varjuka vahtraservas naadiga, sest sinna hakkab nagu uut peenraruumi tekkima.
Scopolia carniolica karni skopoolia
Kasvatasin seemnest üle 10 aasta tagasi (nüüd pakuvad seda väiksemad taimeaiad ka) ja kui istutamiseni jõudsin, siis lugesin enda õuduseks, et asustab prügipaneku kohti ja muid selliseid risualasid. Mõtlesin, et nonii, nüüd siis istutasin intensiiviku ja hoidsin esialgu sel silma peal. Tegelikult pole mingit kontrollimatut levikut toimunud. isegi mingit isekülvi pole täheldanud. Puhmik on õige vähehaaval suurenenud. On selline huvitava õievärviga ja omamoodi ilus oma tagasihoidlikkuses.
oeh, see jupp aprilli sai nüüd küll kohutavalt pikk ja segane aga kevad ongi üks segane aeg ja aednik on kevadises aias ka suhteliselt segane, eriti kui aed on suur ja tulijaid palju. Läheks nüüd ometigi soojaks, eksole.
