Kõigepealt pean ausalt endale tunnistama, et minu liigne optimism on nüüd nii öelda kurjalt tasutud. ma ei saa aru kuidas meie ainult -3 C nii suured kahjud sündisid. Üldse oli see külma liikumine imelik. Ilmselge näide on sparglipõõsas millest pool on läinud ja pool on alles. Kannatada said isegi puud. Väike hõbelehine pärn näiteks üle kraavi kaasiku poole minna. Et õilis juudapuulehik sai pihta väga ei imestagi, ka tiibpähjkipuu üle mitte. Viimasel on 2 lehte tipus elus aga kas sellest piisab ja kas uusi pungi tuleb?. Juudapuulehikul ja pärnal küll juba tulevad. Muidugi läks suur osa rodode õiepungi mis kitsedest veel jäänud oli. Lilledest rääkimata. Epimeediumid, rodgersiad, astilbed, priimulaõisi, liigselt kiirustanud hostasid. Eks need kõik taastuvad ja ellu jäävad pole see ju lausa traagiline aga hõredaks või õiteta jäävad küll. Oli seda siis nüüd vaja. kahjud on üle Eesti suured.
10. 05 Suveilmad jätkuvad. 24 tageetest sai iluks savivannidesse pistetud. Pottidesse said külmaõrnad sibulikud. Ülo külvas põldoad ja mina selle vähese muu mudru mis veel vaja oli. Et põhiplats (ogoroodina) läheb ümbertegemisele siis sel aastal läheb kasutaimedega kergelt. punapeeti, porgandit, hernest ja aeduba ning pastinaaki. Kõike sutsuke. Kõik ostetud ja kasvukas redus olnud taimed kolisid õue. Oli ka viimane aeg.
See, et juba talvel saab hakata ette tellima on ikka maru hea müügistrateegia. Selleks ajaks on aednikud juba närvilised ja närtsinud ja muudkui tellivad ja tellivad. Mina ka muidugi. Näiteks pole mul aimugi kuhu panna 5 pojengi (küllap lõpuks ikka koha leiab) aga olid eurohostas nii odavad, et kohe ei saanud jätta.
11.05 kell 12.00 varjus +21 C. istutasin hostasid, sõnajalgu, lumeroosi.
Lilleke rohus. Kuidagi eriti särav tuustik. Mul pole tegelikult nende vastu midagi, ka siis kui õievärv palju kahvatum või tundub avatuna sootuks valge. Meil on palju rohtu kus lillekesed võivad õitseda
12.05 Ikka suvi. Suur hulk astreid sai istutet. Kirsid, pirnid ja toompihlakad õitsevad.
Mehed istutasid kaks õe juurest taandatud pargiroosi ja ühe jutiga siis ka eelmisel aastal istutamata jäänud Anna toodud ruusut.
Püvilill mille ühe viimase sibula sain lõpuks jugapuu alt päästetud. ehk hakkab nüüd poegi ja tütreid tootma.
Üks mille ma alati ootamatult leian. Pisike on, ilmselt seepärast
14.05 Matsime oma kalli kiisu, Sassi. Ega eriti enam miski ei edenenud aga tegelikult aitas enda ületamine ja topeltkäiguga tegutsemine enam kui piserdamine. Seega nii istutasin kui niitsin. Ülo tegi ka midagi aga ei teagi enam mida. Oi, muidugi. kastis aia leheväetisega.
15.05 Istutan. Lasin õhtul taimed ja veekannud vastavatesse kohtadesse Ülol valmis panna. Õhtupoole niitsin mis veel niita oli. Eks peale vihma saab varsti jälle niitma hakata. Alustasin sel aastal millegipärast liiga vara. Õiget rohelist minust ei saa. Mulle meeldib ikkagi korralikult niidetud rohkem kui niitmata. ja kahjurite ning seene vastu võitleme ikkagi mürgipritsiga. Ei saa sellist hulka taimi ja sellist hulka kahjureid (lepapoide suurinvasioon sel aastal nt) mistahes seebivee või nõgeseleotisega pritsides pahast puhtaks. Oleme ju ka ühte ja teist proovinud. kahjuks kasutegurit nägemata. Päeva jooksul olid õide läinud õunapuud ja rootsi pojeng.
Uurisin, mis toimub kivilas peale selle, et võilill ja ohakas vohavad. Ei teagi kuna ma sinna jõuan.
Tagaaia väikeses kivilas õilmitseb ussikeeljas prohvetilill.(oh seda lustilist nimekomisjoni) tõeline kestvusõitseja.
16.05 Vihmapüha. Sadas jutti 7-st hommikul kuni 3-ni päeval. Lootsin hommegi seda püha pidada ja blogivõla ära likvideerida aga ilmateade rääkis täna juba hoopis teist juttu kui eile.
17.05 Et öö jäi vahele, kustusin lõunapaiku. Peale väikest iluund toimetasin kasvukas. Kõik sabad peale külvitaimede pikeerimise said sirgu.
Varjus ka toimub
19.05 Kanada juudapuul on õied. Niruvõitu ja vähe, googli piltidega võrrelda ei kannata. Aga eks see ole ka esimene kord ning ime, et üleüldse õitseb. peamiselt istutasin. Ilm ilus, temperatuuridest ei tea enam midagi. riideid on seljas vähe, järelikult soe. Järvselja taimed saabusid.
Ahtalehine pojeng avas õied. No on ikka nunnam
Täies ilus hariliku kuuse sort ´Rydal `.
20.05 Ilm soojeneb iga päevaga üha enam. Vihma oleks vaja. istutan. Rohin neid kohti kuhu vaja istutada. Roosidele ilmusid lehetäid. väikeses lepikus on kirbud. Poid on õnneks seekord hukka saanud. Valdavalt. Ükskuid ikka veel ukerdab. Aga loodus teadagi tühja kohta ei salli.
Kohtusin sarapuupeenras muuseas amuuri tulivõhaga mis Tallinna Botaanikaaiast pärit. Nii väitis SS aga mina olen vist nii loll, et ei saa aru mis vahet seal on kas lihtsalt liik või siis just sealt pärit liik
21.05 Istutan. Aina uued ja uued õitsejad. Ikka väga ilusad ajad on. Päike kõrvetab kukalt. Aga kui juhtub pilv päikese ette ja tuul ka puhuma on jahedavõitu. Ikka see selga ja seljast ära süsteem. Niitsin kolmandat korda õue ja aia. Sel aastal on meeletult kahjureid. ka selliseid keda pole varem kohanud. Vanadest sõpradest lepapoidest ja liiliakukest pole mõtet rääkidagi.
Vaatasin mis toimub ka kaugemal majast.
22.05 Istutamise tuju ei tulnud. Pidi ju vihma sadama hakkama ja rohimine on kiireks evakueerumiseks kindlam ajaveetmise moodus. Rohisin sarapuupeenra. Õhtul niitsin. Max on mügri murdnud. Sellise suure. Ta on vist kõige suurem jahimees meie kasside reas. Huvitav, et ükski kass pole mügrisid söönud. Järelikult pole söödavad.
Lihtsalt ilus
Rookisin välja valitud piltidest suurema osa välja. Ikka täitsa hullumaja kui palju on ilu ja õitsemist. Täna või tegelikult nüüd juba eile tegin pika pildistamise tiiru just dendroloogia vallas. aga sellest juba järgmine kord. aga kui vihmapühasid üldse ei anta võib ajapuuduses ka kirjutamata jääda. Üle lugeda ma seda siin enam ei jaksa. Seega kes viga näeb annab teada. Parandame.
