...möödusid päevad...

 ...üsna ühesuguselt vihale ajavalt. 

05.-09. mai - üks õudus kõik. Külm (+2 C-+6 C) päeval. No mõni hetk võis mõnes soojas sopis ka + 10 C välja imeda. Tõsi rasket ja ränka öökülma ei olnud. Õieti polnud teist üldse kui mingihommikune -0,5 C maha arvata. Tuul valdavalt tugev, kohati tuisune. . Sademed igas olekus. Aed jäi seisma. Kevad kiusab ja kõiges on tegelikult süüdi Murphi oma vankumatute seadustega.  Ja sellisest seisust lähen mina hospidali. Kui nädalaga saaks olek kõik ilus ja lill aga kui peaksid kaks hoidma olen kõige ilusamast ajast kevades ilma jäänud. Lubatakse ju kanget kuuma ja isegi kui peale selle taas jaheneb, on kõik, mis hetkel ootel purskunud. 

Tegin täna õhtupoole ( varem polnud nii pikka vihmavahet) ühe põmpsuringi ja meel läks kurvaks. Nii palju õitsemist alustavaid ja võsa õhkõrn rohetus on kohe, kohe. Nii palju umbrohtu. Rohkem kui varasematel kevadel. Eks eelmise aasta hädarohimine on oma jälje jätnud. Nii palju segadust taimedes ja aina segasemaks läheb. Nii suur igatsus aiast ometi kord jälle rõõmu tunda ja täie rinnaga rõõmustada kuigi korpus on peaaegu pehmeks rabatud.  Ja nii palju ebakindlust tuleviku suhtes.

Mõne pildi ikka tegin kuigi ka see Murphikas töötas, et kui tõsiselt pildiringile minna, saab aku peale esimest 20 tühjaks.

hondo magnoolia (M. kobus hyb ) lööb õied lahti esmaspäeval, ma pakun

hüatsindinurgas hakkab otsast juba kuhtumine, paar sorti pole veel õilmitsema löönud, natuke see ilu veel kestab, lõhn on taevalik

kõige nobedam juunode seast Graeberi juuno ´Yellow Fall ` J, graeberiana on vähemalt esimesegi õie mulle avanud

karni skopoolia  Scopolia carniolica on iseenesest täitsa tore aga ma püüan peale õitsemist tema õied lõigata, sest mingist targast raamatust või Googlist lugesin, et on prügikohtade taim. Pole küll invasiivsust seni täheldanud, sest ega igal aastal ka neid õisi õigel ajal eemaldada ei jaksa

Oli see nüüd õevane või kaunis ´Luxuriant `? Kaldun viimase poole

vaene valgeõieline, lõpuks küll õites aga vihmast lössis P. vulgaris ´Alba ` 

Tulema hakkavad seega juunod, hilisemad ülased, suures koguses tulpe, kolmiklillede enamus, epimeediumite esimesed, priimulaid nii neid kui teisi, kirsside õitsemine ja mis kõik veel. Sõnajalarullid. Hostad tahavad graanuleid. Soojema kliima kasutaimede külv ja juba külvatud kasutaimede istutamine ja kastides tärganud külvide valvamine, tomati- ja paprikataimed. Ma ei tea kuidas Ülo peaks hakkama saama kõige g neist asjust, rääkimata siis taimede pildistamisest. Talle oleks vaja haaremitäit nobedaid näppe.😉😊😐 Aga kust neid võtta ???

tärkav naeris

Kriimulad on nii armsad, kõige punasemad alles mökutavad aga paljud siiski on juba päris kabedad

Üksikuid õisi oli näha ka kõrvikutel ja pehmekarvastel. Paljud vanadest hübriididest pole ka veel mitte õitsemas. Täidisõielised on pooles vinnas.

varretu priimula P. vulgaris ´Mark Vieltte `

kevadine seahernes elik kurelääts Lathyrus vernus on ka üsna sealmail, et õitseda ja on absoluutselt kohustuslik igaaastane pilt. Alboroseus on hilisem ja pole sugugi nii efektne kui liik ise

Puittaimedest ei saanudki enam eriti pilte, sest nagu eespool mainisin - AKU HAKKAS TÜHJAKS SAAMA  (pagana Murphi ma ütlen ) 

Ma tahaks tõsiselt teada kas ma 60-ks äraelanud inime kunagi tammede õitsemisel ka pihta saan. Tõrud ju on, muidu võiks arvata, et ega need veel õitsegi 😋

Aga olgu sellega kuidas on.

Pilt on sündinud suurest rõõmust, et puulaps ikka edeneb. On küll puuris ja siltidest kirju aga ega see rõõmu riku jaapani juudapuulehik ´Pendula ` Cercidiphyllum japonicum

Kõikvõimalikud hallilehised on kevadeti eriti hurmavalt karvased viltjas tuhkpuu Cotoneaster tomentosus

kohe esimesel võimalusel puhken õide  pensilvaania kirsipuu  Prunus pensylvanica 

roniv hortensia Hydrange anomala mis kannab poisipead. Kuna see konstruktsioon variseb ei oska arvata, kirsi tüvi on näiline, alles vaid koor. Mul on küll plaanid aga kas jõuame enne või...

Eks hoidke siis mulle 10. 05 pöialt kui meelde tuleb, et ma jälle ei murraks mingeid luid ja ei satuks ülepea sekeldustesse, siis lastakse kunagi välja ka 😀

Huvitav, miks meie pokudel pähikud mustaks on läinud küsis ükspäev Ülo...😏, huvitav tõesti 🙀

...möödusid tormilised kolm esimest maipäeva...

 ... ja ei saa taas mitte vaiki olla😉

01.05 tegelikult on uskumatu, et on juba mai aga nii see on. Sel aastal siis sedamoodi. Sageli on sel ajal kirsid puhkemas või lausa õites

See oli üks õnnelik päev, sest kaks õde aianduses tulid kaugelt põhjast külla. Tõid kaasa mu ilma peal hulgus olevad taimetibud ja istutasid  neist suure osa ka maha. Just neid alpikribalaid, mis Ülo jaoks olnuks nagu raketiteadus. 10 uut pisikivirikku (tellisin oma kirjade kohaselt 9, loodan, et kellegi teise oma minu omadesse ei sattunud), ühe äärispriimula ja ühe roomava keraslille var pygmaea. Allolevad  pildid annavad aimu tutsude suurusest. 

Globularia repens var pygmaea oli vaieldamatult kõige väiksem nende seas

siit leiab teravsilm värskelt istutet kivirikke 😉

Peale taimede on ikka käsil teisigi projekte. Näiteks mu võõbatud laudade vahetamine imeliste vaipade vastu. Üks põrandale ja üks toolile katteks, mis on nagu kirss tordil

Külaskäik jäi küll suhteliselt üürikeseks aga rõõm sellest oli väga, väga suur.

Tund paar peale armsate lahkumist laekus Anni taas uut nägu sinililledega. Kui jalad alla saan siis sellesse kohta oskan juba ka ise järgmisel kevadel nuuskima minna. kaks kaheksast olid eriti silmatorkavad

pleekub küll kõvasti aga serva rant jääb tugevaks

õied palju suuremad kui tavaliselt kroonlehti vähemalt 10. Anni arvas, et kindlasti on tegu kas kapsa vi roosiga 😀

Ahjaa, ilm oli pool päeva päikseline ja täitsa mõnus, temperatuur kerkis isegi üle +10 C, tuul oli siiski suhteliselt tugev, peale lõuna hakkasid pilved kogunema ja korraks isegi tibutas ja õhtul oli jälle ilus.

Täitsa oleks unustanud, et Ülo pani maha põldoad.

02.05 Päike ja päikse käes täitsa palav aga varjus ja eriti tuulega jope, mis jope. Selline tüüpiline Eesti kevadilm. 

Jälle külalised, armsad lähedased inimesed, sest homme on Ülo sünna. Pisteti maha hulk pisisibulaid (kevadlillede) hekiäärsesse peenrasse (ikka projekti heaks kevadel peenar tihedalt õites) ja istutasime eilsed sinililled. Kokku oli neid 8. Natuke sai pilte ka tehtud. Ega aed vaatamata  jahedatele ilmadele enam pidama saa. Tõsi, tempo on aeglane aga midagi toimub kogu aeg.

Tagaaia karukellad on märksa hilisemad kui kivilas kasvavad. ´Albal `on vaid paar õit poolenisti lahti. Teised (ikka harilik karukell  Pulsatilla vulgaris) 

´Pearl Bells `ja pojad

karukell mummiga

üks seemik, vahepealne roosa ja üsna kaugel suuremast massist jäi silma

peale Blue Jacket`i on vanadest päris tubli ja üsna priske õisikuga ´Yellow Queen ` ( ´White Queen `tegelikult ka)

uus õitseja sel aastal ´White Festival ` on tavapärasest hõredama ja õhulisema õisikuga õisikuga 

kui tumesinised sordid on minu silma jaoks olenemata nimest kõik tumesinised, siis see uustulnuk tõotab midagi märksa heledamat, nimeks ´Blue Festival `

erislauk Allium paradsoxa var normale saab igal kevadel pildile, sest on esimene laukude seas. Teistega läheb veel aega.

kolmiklilled arenevad jõudsasti, üks õige kaugele jõudnud, kahjuks läksid osad juba saades sassi ja nii ma nüüd ei teagi, mis selle nimi tegelikult on, oskab keegi aidata ?

kõige tumedam vanade aedade priimula oli vahepeal kadumise ohus aga õnneks kosub

kukekene kiiga-kaa

tule välja vaatama

väljas imet näha saad

püvilill läeb õitsema

õnneks ei õitse kõik võsaülaste (anemone nemorosa)sordid korraga, täna on pildis ´Maret `

siin võib aimata võsaülase sorti ´Hilda ` aga see pilt iseenesest mulle meeldib

euroopa võrdviljak  Isopyrum thalictroides on minu meelest kuidagi eriliselt elegantne isegi kui veel ei õitse täiel rinnal

Martagonid on tänaseks enamuses saavutanud sellise kõrguse

Kammlehest Pteridophyllum racemosum on rõõmu kui potentsiaalsest ellujääjast. Ei tunne ju nende uute ja udupeente (enda jaoks) hingeelu ja sel on ka muid üleelamisi olnud (koerakäpp nt)

03.05 Selle aasta kõige jõledam ilm +2C, ilge tuule ja padusajuga. meil õnneks lausa lumeni ei läinud.

04.06 Ilm aina paraneb. Külmavõitu on ikka aga vähemalt päikest näitab. Loomulikult istun tooliga ukse kõrval ja mudin soni peos (nagu Lenin, teat ju küll) ja ootan kuna Ülo tuleb ja mu välja laseb.

Natuke puittaimi ka jälle. Pildid 2. maist

verev kontpuu ´Winter Beauty `Cornus sanguinea

 sugugi mitte esimest korda ei kiida ma seda põõsast. See värv ! võrsetel on kaunis ja kaugele näha

harilik haab ´Pendula ` Populus tremula oli ühe maani ulatuva oksaga, lasin Ülol pisut kääridega mängida, loodan, et ikka jääb pendulaks. hetkel on küll selline kummaline harapusa.

kanada piisonipõõsas Shepherdia canadensis on jõudnud siis lõpuks õitsemiseni. Kunagi seemnest külvatud koos hõbe piisonipõõsaga aga see langes kaks aastat tagasi rivist välja. kahju, sest oli palju ilusama lehega.

jaapani juudapuulehik  Cercidiphyllum japonicum alustab imeliselt

leia pildilt tikripõõsas 😀

tiivuline kikkapuu Euonymus alatus 

Vähemalt üks paju peab päevas olema, veel parem kui kaks

helveetsia paju Salix helvetica

pikaemakaline paju S. gracilistyla melanostachys on veel pisike ja urba vähe aga ägedad urvad on

suurelehine pärn Tilia platophyllos ´Pyramidalis Aurea ` hakkab kõrgemaks kasvades talvel aina enam silma rõõmustama

künnapuu Ulmus laevis õitseb. Terve puu on selline

jaapani lehis ´Blue Dvarf ` Larix kaempferi  ehk üks okaskribalas ka

 

Et mul on alailma suur segadus uute selle hooaja taimedega siis oleks ehk blogi üks kindel koht selle info esialgseks salvestamiseks. Või kasvõi osaliselt. Need, mis juba mullas on paigas ja fikseeritud aga need, mis jäävad paremaid aegu ootama taimeplatsis ja kunagi ehk hakkab Ülo neid istutama kui ma ütlen enam-vähem kuhu. Eelmine aasta õpetas, et me kumbki ei teadnud enam-vähem kuhu miski sai ja ilmselt osad ongi kadunuks jäänud 😕

Praeguseks on istutatud kõik see seljatäis Anni toodud sinililli ja kambas tellitud kivirikud. Sinna juurde üks äärispriimula ja keraslill. Kõrge heleenium Helenilt koos mingi lisaga, vist päevaliilia. Aga võib ka olla, et päevaliilia ikkagi eemaldati. Oma aega ootavad kasvuka taga päris paljud ja lisaks jäävad ootama siis:

aleuudi kivikanarbik

kandiline tundrakanarbik

looderodo 

Mertensi tundra kanarbik Cassiope mertensiana Gracilis

kuldne näsiniin ´Gang Ha Ba ` D. calcicola = D. aurantiaca

sieboldi priimula

harilik sinilill ´Alabaster `

villane käänisjalg Myriopteris tomentosa = Cheilantes lanosa

Peale nende on kasvukas veel roos ´Pohjantähti `. Nüüd on vist tõesti kõik. 

Nädala pärast samal ajal peaks mul põlvel jälle liiges olema 😇