...sai aprillist mai...

 22.04 Tistoul on õigus, ilmajõleduste aeg on ja meel on mõru, sest nüüd on käes see aeg kus tahaks ainult aeda ja kõik muu tegevus tundub tühine. Hommikul sadas lörtsisegust vihma, tuul on üle keskmise ja temperatuur vaid +2,2 C. Vähemalt ei olnud öökülma. Asi seegi.

23.04 Jõleilm kestab. Lilled on külmast kipras, ninad norus või lihtsalt kasvupausil. Teistel on vähemalt lundki, saavad memmesid teha või kelgutada. Selline lumekiht, mis põhjas on võtab vanduma ja teeb meele kurvaks. 

Linnast tulles kui auto pealt ennast maha laadisin tegin tiiru ümber maja. Vaja vaadata kuidas see tumetume hüatsint edeneb aga jube külm oli ja miski ei edene sellise ilmaga.

õige pisut on edasiminekut, õitseb veel kinnisena äragi kui ilm ei parane

Kivila on kuidagi kurvavõitu sel kevadel. Ei ole korraga õide löönud. Muidugi on kollaseõielised kivirikud ja kevadik, mis silma jäävad. Karukellad ka peaks aga enamasti on nii päiksevaba, et need päris lahti oma õisi ei tee. Paar korda on ikka enam-vähem trehvanud
on üsna roosa, pildil on õis tumedam kui laivis


 Paar mändi on ka tõsised talvekahjustused saanud. Üks ilmselt lähebki välja. ´Hillside Creeping ` . Mul on tõsiselt kahju. ´Jakobseni `ehk saab veel päästa. Üks mänd on ka tagaaias tugeva kahjustusega. 
ostsin Saxifraga  x elizabethina  Elisabeti kivirik. Nimi oli ka ja seda välja ei suutnud lugeda. 

sellega veel hullem lugu, sildil ainult gordon ja üldse avastasin selle alles sel kevadeel, kuna või kust pole aimugi
Nartsissidega on mul üldiselt nadisti. ellu on neist vähesed jäänud ja ega needki väga ei hiilga. Kõige priskem on (ja varajasem ka)
´Ice Folllies `

Üks tulp on ka lisaks tulnud. aga neitsitulbi õied on kindlalt nupus ja nii vist jääbki. Ma ei tea kuidas mujal aga meie aias on tulbid kuidagi väga madalad sel kevadel.
´Zombie `
on üks igati tubli tulp aga miks tal selline nimi on ei oska küll arvata

Kobarhüatsindid on mulle alati meeldinud. Loomulikult ei jäta külmaks ka kõik teised või vähemalt enamus
Muscari latifolium  laialehine kobarhüatsint
Kobarhüatsindid enamus alles tulemas. aga ülased on äkiliselt kosunud, Võsades juba on esimesed õitsejad ja kohe kohe ka aias kui ilm muidugi lubab.
´Udu `kirjulehine niivõrd kuivõrd. Mõni aasta rohkem, mõni vähem. Sel aastal pigem vähem

Meil on toredad naabripoisid. tublid põllumehed ja muidu ka. Täna laekusid talvepuud, lihtsalt. Hea veel, et ei tänatud vastuvõtmise eest.

Aga Ülo kuulis uudistest, et nädalavahetuseks lubati +18 C. Ma arvan, et ta kuulis valesti.

24.04  Sajusaared või mis iganes. 

Paar aastat tagasi olid ka. Siis oli neid 4 või 5, ei mäleta täpselt. Sel aastal vaid kaks. Mina määrasin nad laululuikedeks aga ma pole tugev määraja eriti kui asi linde puudutab. Suured ja uhked on küll. Pilt on väga kaugelt tõmmatud

25.04 Ja neid tibusid on juurde tulnud.

26.04 Päikene tõusis lootust andvalt


Päev  ise oli ka enamvähem. Vihmatörts hommikul, uduvihmatörts lõuna ajal ja äge vihmahoog koos vähese rahega õhtul. Sain piisavalt hullata peenras ja niisama. Päeva pilte ka.

Scopolia carniolica  karni skopoolia  kuskilt kunagi lugesin, et on risuhunnikute taim, ei oska öelda miks, mingit isekülvi see ei toimeta ega pole ka muul viisil agressiivne. Missivõistlustele just ei kandideeri aga vahel on vaikne ja tagasihoidlik olek ilusamgi

Kanakoole seevastu on liigina ikka täitsa hull tegelane. Mul on sauna taga vist 2 sorti nahka pannud. Eks see ole varsti näha. Maja pool sauna õnneks veel hullumaja pole aga võib varsti tulla. Ka mõned sordid on kiired laienema. Õnneks kõik mitte ja nende erinevus nii lehtedes kui õites on riskiväärt. Paraku pole ma nimedes enam ammu kindel ja ei julge neid pildi alla panna.
tundub, et siin tahab kollane õit vallutama hakata, kahjuks
Kui keegi on mõne  sordi nimes kindel, siis pakkugu aga välja .Võrdlen olema pidavate nimekirjaga ja saab ehk tõele lähemale. Neid sorte on mul veelgi aga veel ei õitse.

lõpuks ometi Adonis vernalis  kevadadoonis

Pajud-remmelgad on mu suured lemmikud. Neid on palju. Neid on igasuguseid. Neil on tibud. Neis on graatsiat ja salapära. Mõni on mingil ajahetkel eriti armas
Salix helvetica  helveetsia paju. Olen seda varemgi kiitnud ilmselt

Ja käes on aeg rullima hakata. Lahti rullima. Esimene pilt aga neid tuleb veel. Mõned on lahedamad kui teised. Kindlasti ei mahu siia formaati minu kõik rullijad aga paneks küll.
Osmunda regalis kuningosmunda

27.04 Ilm ilus, meel rõõmus nii endal kui aial. Vähem riideid, kergem elu. Ja nii edasi. Temperatuuri eriti ei oska kommenteerida aga tuult polnud ja päikene paistis. Külm igatahes ei hakanud.

Alustan hommikut nagu ikka aiatiiruga See tähendab ka pilte ja on üks kohustuslik pilt, mida iga pildistav aiainimene peab oma elus tegema (naerukoht), Ma ka üritasin

kastepiiskades Alchemilla mollis pehme kortsleht (kindlasti sobib mõni liik veel) 

Üks püvilill on lõpuks õitsema jõudnud. See ongi kõige varajasem meie aias hetkel

Fritillaria eduardii Eduardi püvilill, tundub päris kindlameelne olema nii püsimises kui tittedest keeldumisest. Ikka uhkelt üksinda

Sinililleaeg hakkab tõesti lõppema. Lõpuaaria laulab ikka täidisõieline harilik sinilill. Ma kahtlustan, et sel võib mingi teinegi nimi olla aga mina sain selle plenana ja nii siis on. Istutasin ära ka 6 uut sinilille. Vaatan kuhu need on ennast külviga paljundanud ja sinna kanti ka istutan. suur rõõm tõdeda, et sinililledele meie juures meeldib ja istutamisruumi neile veel ka on.
H. nobilis var nobilis ´Plena ` harilik sinilill

Ja muidugi selle päeva rullimised.
selle sõnajala nime ei saa ma ilmselt kunagi teada. On üsna metsik paljunema aga ilusa tulemisega elik siis kategoorias ilus loll

mehine ja karune

28.04 Ilm veel ilusam, veel soojem. Meel veel rõõmsam. Palju suurepäraseid hetki puhkemisi vaadeldes ja nautides. Temperatuur tõusis kusagile +20 C kanti ja seda on tegelikult natuke veel palju. Püsige lihtsalt veidi üle +10 C ja ööd kenasti plussis.

Jõudsin suure kivilani. Ma ei saa aru kuidas terve suvi hooldatud ala võib kevadel olla nagu heinamaa aga vot on.

see küür polegi nii hull kui vanem osa aga võilillede läbimõõt on kohati 30 cm ja +, kui selle kätte saab on kohe tühi plats. Miks aga on nii palju tühja ruumi? Käiguraja liivatee sai kõvasti pihta aga küll taastub.
Selles kivila osas on kõik karukellade külvid selle keskmise suurema punase ´Rote Glocke `lapsed. Täna leidsin ka esimese, mis täpselt  ema nägu on kuigi võinuks arvata, et just emataime sarnaseid tittesid on valdavalt.   Mõni lapsuke siis ka lähemalt.

Kivila servas on õied avanud üks tore ja ilmselt mitte liiga nõudlik  tulp
´Exotic Eperior `

Olen väga rahul idahüatsintide talvitumisega. Kõik elus, vitaalsed  ja maja tagune lõhna täis.  eks möödunud kuiv ja kuum suvi (suved) on sellele kaasa aidanud.

Siia sobib ka viimane pilt sellest väga tumedast
´Midnight Sky `                                                        
                                                                                                              

Tegin traktoriga pikad tiirud. Maa on nii märg, et rolleriga lihtsalt ei pääse läbi. Meil pole ammu nii märga kevadet olnud.  Pole nagu isegi põhjust. Pole eriti sadanud ja seda 20 cm lund meil polnud, Ei olnud millimeetritki. Kõik, ka kõige pisemad ja nooremad lehtpuud ja-põõsad on elus. toredaid pungi täis või juba väikeses lehes nagu pihlakad, kased, mõned kikkapuud.

Tiigi ääres võib kaua molutada. Kalad ja konnad solberdavad. tiik on igas mõttes lausa õnnistus. Mitte ainult kastmisvee olemasolu aga just see kevadine konnade laulatus ja hiljem tiigikonnade kisakoor. Ka mõnede vee- ja niiskuslembeste taimede kasvukoht. Vesirooside ( neid pole veel näha), varsakapjade, haisuvõhkade, partheina, tarnapokude, hundinuia, kalmuse jt.

Glyceria maxima  suur parthein
Tarnad on väga mitmepalgelised ja toredad kõrrelised. 
Carex elata  luhttarn , toredad mustad pähikud ja hiljem vahvad pokud

Tänase päeva rullija on Browni astelsõnajalg. Õieti veel isegi pole rullija vaid on selleks ettevalmistuvas faasis.

Tänase päeva ilusaim tärkaja
Primula matthioli ( s. Cotrusa matthioli ) harilik kortuus

Tänase päeva üllataja. Euroopa võrdviljak. Kasvab juba aastaid. Ikka vars ja selle tipus õied. Sel aastal on see korruseline. Seda näen esimest korda. Google´ näppimine isegi andis mõne sellise taime pildi. Seega pole anomaalia. Lihtsalt on lõpuks jõudnud vist sellisesse väärikasse täiskasvanu ikka. Igatahes minu arvamus sellest tõsis märgatavalt.
Isopyrum thalictroides

29.04 Kõige ilusam ilm või õigemini parim ilm aiatööks. Soe aga mitte palav, sest mõnus tuul hoidis olemise laheda ja osalt oli ka päikene pilvevinus. ka see aitas mõnusale olemisele kaasa. Öine temperatuur oli +10,2 C !!! ja päevane maksimum +22,6 C. Ja muidugi hakati kohe ka äiksega hirmutama. No ei ole äikesilm ju ometi.
eile suutsin vastu panna kiusatusele idahüantsintide piltide panekule siia aga täna ikka nõrken. No need lihtsalt on nii lemmikud ja sel aastal nii tublid.

Püvililled on valmis startima. Esimene on pirtspeen ja paljuneda ei kavatse. Oleks nagu kusagilt lugenud, et kohe tõesti ei kavatsegi ! Oleks ma seda varem teadnud, oleks rohkem ostnud. Tegelikult olin selle juba vahepeal maha kandnud, aga ilmus uuesti, sestap vaid paari õiega. Eks see siis kas kaob lõplikult või hoopis kosub. See jälle viitab sellele, et on ikka paljunemisvõimeline küll. ega see sibul seal maa sees nüüd paariaastast uinakut ka ei teinud.
Fritillaria sewertzowi Severtsovi püvilill

Ilusad ilmad meelitavad ka kassitaadi õue päeva veetma

Leidsin just, et priimulad on täiesti unustatud aga las siis jäävad tulevikuks. Neid on teisigi mida mainima ehk peaks. Sanguisorbad näiteks. Ja toredaid pungi ning lehtimiste varased staadiumid on ju imekenad. Aga aeg ja ruum panevad piirid.

30.04 Ja saabki otsa. Hommik kergelt vihmane aga ikkagi +12 C . magnoolia hakkab õitsema. Sel aastal õienupud väiksemad. Loogiline, et õied ka aga ongi ilusamad. Eelmine aasta olid nagu kortsus paberituustid mille keegi öösel pusse riputanud. Juba varajaseks lõunatunniks on ilm jälle aiatööks kõlbulik ja juhtugu siis sel viimasel aprillipäeval mis iganes, läheb see juba mai juttude sisse. Kui muidugi on mida ära märkida
Magnolia kobus hondo magnoolia


Üks ikka veel. See on eriti hiline sinilill. vot see on nüüd küll kõige viimasem neist
H. nobilis ´Prickel `

Ilusat maid meile kõigile. torman vihmavärskesse aeda kui muidugi uuesti sadama ei hakka aga hetkel päikene kadus ja pilved tormavad kuigi tuult pole.


...möödus ka kolmas aprilli nädal...

 ...sama pöörane kui eelmised ja sama kiire ka. 

Eelmine sai nii pikk, et meie kunsti tegemised ei mahtunudki enam sinna. Kajastan siis viivitusega ja värsket ka

Ülo
mina
Tegu siis trükitehnikaga. Ühega paljudest võimalustest. Lihtsamat sorti tehnika kui võrrelda linool- või puulõikega ja kõigi nende teist vanade moodustega. Vaja on vineeritükki, vahendit mis peene joana võimalik vineerile kanda joonistust järgides, trükivärve, värvirulle, leotatud sobivat paberit ja käterätti mille vahel paber kuivaks pigistada. Trükipressi aga see võib olla ka sõbra, tuttava jne oma. Siis tuleb teha värvirull värviseks ja usinasti rullida. Kapata värvise vineeri ja märja paberiga pressi juurde ja meil tuli masina vänta keerata. Võib olla ka teistsuguseid presse, ma ei tea. Tulemused on toredad ja ühe vineeriga saab mitu tõmmist teha. Ma ei ole aastaid sedasi mänginud ja mängu nautinud kui nendes kunstitundides. Ja õps on meil suurepärane. Kuigi jah, lõpetuseks viskas ikka vimka. Terve paki fotode koopiate seast tuli valida üks aga pean mainima, et need olid kõik ikka rasked meiesugustele algajatele harrastajatele. Eriti keeruliseks tegi asja see, et sellest tuleb teha söe- või pliiatsijoonis, akvarell või spetsiaalsete markeritega pilt ja lõpetame kursuse 50x70 cm lõuendile akrüüliga. Mina valisin sellise algmaterjali millega ma hakkama ei saanud ja pean nüüd kodutööd tegema, sest söe/pliiatsiga tehtu puudub. Ülol kukkus see erakordselt hästi välja. 
Markeriga tehtud oopused vajavad veel järgmisel kogunemisel viimistlemist. See on äärmiselt põnev tehnika aga vajab kindlasti pikemat harjutamist, et saavutada akvarelliga sarnasust. Meil on need esialgu triibulised aga ei peaks. Muidugi kaasnes nendega töötamisel suur ihalus neid endalegi soetada aga...hind !!!. Pealegi on nüüd taimeostude aeg.

16.04 Ilm hakkab tõsiselt närvidele käima. Iga hetk võib sadama hakata ja mis kõige olulisem takistus aiatööde tegemiseks on kõigest +4 C. Külm hakkab. Hea muidugi, et lausa miinuskraadid ei ole aga nädala teisel poolel võib sedagi juhtuda ja mitte ainult öösel vaid lausa päeval
Aga minu suureks rõõmuks on ilmal täiesti ükskõik mida tädid räägivad. Lõunast oli temperatuur +7 ja 8 C vahel. Tuul puudus täiesti ja see tegi ilma väga mõnusaks. Päris suur lapp sai korda. sõpradele mõned lõokannuste sibulad, enne kui ära õitsevad. Ei hiljem tea kus mis kasvas.
Homseks lubatakse jälle vihma ja eks kusagil sajab ka.
Rhododendron ledebourii (sün. R. dauricum var sempervirens) Ledebouri rodo on tõesti varajane õitseja ja üllatab mind igal kevadel, ahhaa õitseb momendiga
Spiraea x vanhouttei ´Golden Fountain ` van Houtti enelas on kaua mu lemmik olnud ja sel aastal kui forsüütiad taas vaid alumistel okstel õisi näitavad on see eriti tänuväärt puhkemiseha põõsas

Sorbus commicta ´Dodong `(´Ullung `) omab pihlakatest kõige suuremaid lehti ja see on nii ilus vaadata

Scialopitys verticillata sirmokas näeb sel kevadel kena välja aga kuna see tegelikult kasvama kavatseb hakata ?

Lõvist kena pildi saamine ei õnnestu ikka kohe kuidagi, ta on nii liikuv ja kiire poiss

Meil on aias ikka mõni peenem lumeroos ka
Helleborus orientalis ´Conny ` kaukaasia lumeroos
Helleborus ´Double Ellen White `
Helleborus ´Ellen Double Pink `
Cardamine glanduligera (sün. Dentaria glandulosa ) sain eelmisel suvel hea aiasõbra käest. Kohe ei saanud mulda ja pisut kartsin ta pärast aga õnneks on olemas ja õiedki. Mulle see väga meeldib ja mul kunagi oli ka aga nagu ikka aias juhtub istutasin talle jaapani metsmaguna pähe ja see hääbus. 

Alati on rõõm leida eelmisel aastal istutatuid elu ja tervise juures olevat. Eriti kui tegu on tõelise kribuga.  Veel toredam on tõdeda, et see on tõsiselt kosunud potis olevaga võrreldes.
Crassula setulosa var curta maadja turdlehe varieteet

mis toredad värvid aga jah, hüatsindid hakkavad looma

17.04 Hommik oli liiga külm aiatööks aga lõunast juba võis. ei tuult ega sadu, isegi päikene paistis +9 C välja kuni Ülo koju jõudis ja teatas, et Tartus aina hootas ja isegi rahelaadset. No ja siis hakkaski meil ka. 
Uusi õisi aina tuleb. Selge see, et mis tulema peab ei saa siin mingeid ilmakapriise taluda.
Kõigepealt õis nimega Lõvi. Ma ikka üritan aga jälle on ta juba kaugemale kui vaja kapanud. Vahva loomake. Sõidab minuga rolleril aina pikemaid otsi. Kui ta harjuks lõpuks korvis sõitma oleks ohutum.

Hyacinthus orientalis idahüatsindid on ka ühed lemmikud. Juba vist lapsest saadik. Kunagi olid ajatatud hüatsindid minu sünnipäevalilled. Peenrast nii ruttu ei saa aga Ülo sünnipäevaks juba on täitsa olemas.
´Delf Blue `või ma vähemalt loodan, et on. Ma ei suuda nende siniste vahel eriti vahet teha
´Gypsy Queen ` on veel madalake aga õied on peaaegu lahti
Teised ka näitavad enamuses juba värve. See on hea, et nad kõik korraga ei puhke. Jätkub kauemaks.

Ka karukellad ei tule korraga. Eks neil on ka erinevad kasvukohad aga ilmselt on see aeg neil ka mõnevõrra erinev. Jälle on kasuem imetlemise võimalus. Ja need on ikka väga nunnud. Selle nunnutamsega on nüüd küll sedasi läinud, et vahepeal jätsin kõik leitud seemikud alles ja nüüd on neid nagu tiba palju saanud. aga kui need teisi ei sega siis las olla. Pildil oleva sordi nime kaotasin kohe alguses ära, kahjuks. Ja päikest on vähevõitu. Ilma päikseta õied päris laiali ei lähe.


18.04 Õudselt külm on. Peale järjekordset mõttetut kliinikumis käiku tundus, et võiks natuke ikka aias midagigi ära teha aga siis meenus õhtune kultuurisüst ja läksin lihtsalt (talvejopes) väiksele tiirule ja pilte tegema. Issand kui õudselt külm hakkas. Tulin tuppa ja panin palju riideid selga. Oleks vist kindad ka pannud aga ei leidnud kohe kusagilt. Vananemise allakäik on ka kole. Ma ei mõtle üldse, et haigused ja hädad. See on nagu on. Aga ma olen hakanud KODUS SOKKE KANDMA (kõik teavad kuidas ma sokke ei salli), kui ilm on jahedam hakkab kael külmetama, meeles mõlgub müts (ka seda ma vihkan) ja tagatipuks ka veel kindad. Neid pole ma oma elus peaaegu üldse kandnud või kui siis puhtalt edevuse pärast. Tegin mõne pildi. Peamiselt püüdsin kaardistada okaspuid. Ja saada pildile Lõvi. Sain küll võtte lähemalt aga ikka jõudis selja keerata. 

Ja tiigi äärest leidsin ameerika haisuvõha
Symplocarpus foetidus

Kõige ägedam imelik puittaim on vist küll muhklepp. Meil neid kaks ja ühel on tüvel ikka eriti uhke muhkude kogum
Alnus incana ´Gibberosa `
See tegelane lööb vist tantsu, et külmas ja tuulises kevadpäevas sooja saada. absoluutselt igaastane modell oma veidrustes. No on lihtsalt nii lahe tüüp.
Picea abies ´Dudanga ` harilik kuusk

19.04 Eilne kontsert oli vaimustav. Nii ägedat muusikaelamust pole ammu saanud. Trad. Attack ja Iberis, Mehed Gruusiast. Kusagil oli keegi kontserdikülastaja öelnud nende kohta, et nagu assortiikarp. Kõik on kompud. Ja tõesti on ka. Oleme Üloga mõlemad Gruusia meeste polüfoonilise laulu fännid. See on lihtsalt uskumatu mida nad teevad. Seekord mängisid nad veel ka pille ja üks lauljatest osutus džigitiks ka.



Trad. Attack on samuti täiesti võrratu. Ja kui need kaks bändi koos musitseerivad siis see ajab lausa pöördesse. See elamus aitab need saabunud hullud külmad päevad (ööd) üle elada. täna tõusis + 0,natuke C umbes õhtuks.




Kahjuks pole meil kummalgi piisavalt IT oskust Ülol on töökohast õunake ja see ajab niigi hulluks), et siia video laadida kus Hjalmar Vabarna ja gruusia džigitt koos tantsu vihuvad. Üks setu ja teine ikka oma tantsu.

Hjalmar sätib

Käed olid lõpuks plaksulöömisest valusad. Rahvas hulgas, tantsis ja laulis koos nende kõigiga. Rahvas keeldus lisapaladeta lahkumast. Ja kogu see melu kestis pea kolm tundi. Läheks jälle aga Haapsalu on tiba kaugel.

Tänasekski jagub seda meeleolu. Võtab naeratama ja teeb rõõmsaks nagu oleks miljooni võitnud.

19.04 Märksa soojem kui eile + 0,5 C juba hommikupoole päeva.. Isegi kassid ei taha õues olla. Ööseks sättis selgeks ja laupäeva öösel oli -3,2 C, varahommikuks oli tõusnud -1,2 C, pilved taas taevas. See ei tohiks veel midagi ära rikkuda. Kevadeti tavaline.

20.04 Temperatuur tõusis päeval lausa +5,2 C ja homseks lubati lausa +6 c ja nõrka tuult. Saab aeda kui nad ei peta.

Nokitsesin maalikursuse kohustuslike asjade kallal. Aga ega ma eriti ei viitsinud ka. eks need olegi visandid viimase suure töö jaoks. Sama asi aga 50 x 70 lõuendile akrüülidega. 

Need peened ja kallid (ikka väga) markerid (mis nende ametlik nimi oli lendas minema) osutusid ikka parajaks pähkliks esimesel korral. Küllap pikapeale suudaks ehk selle tehnika omandada, et jääks pilt peaaegu nagu akvarell. meil läks värvide sulandamisega ikka väga vasakule. Pildid puha  triibulised. Minul digitaevas ja Ülo mänd nagu õunapuu. eks me esmaspäeval saak veel midagi parandada aga aega vist napiks.

Ülo
mina (nokitsesin natuke kodus mitte nii peente markeritega lisaks)

Ja muudkui piilun aknast kas juba lähevad õied lahti. Hull lugu see, et nime pole. Tistou ehk aitad ?

21.04 Hommikul paistis päikene aga selleks ajaks kui temperatuur juba aiatööks kõlbulik tundus olid päikesele pilved ette tõmmatud. Tuul oli aga tasane ja sai ikka tegutseda. Õhtuks oli tuul nii tugevaks juba paisunud, et +7,7 C oli külm mis külm. Päeva max temperatuur oli +8,2 C.
Igasuguseid ilusaid asju nägin kui ringi liikusin.
Puudel ja põõsastel on suuremaid ja väiksemaid pungi, on urbasid ja õiealgeid. Lilleilu loomulikult igasugust. Esimesed kevadised on lõpetamas ja uued asemele tulemas. Tulemas tulbi, nartsissi, püvilille, kobarhüatsindi õitsemise laine Pooled karukellad pole veel õieti liigutama hakanud. No ja nii edasi, kõik ju teavad.
Daphne mezereum harilik näsiniin on hetkel nii vahva oma roheliste tipukestega

Viburnum siebpldii  Sieboldi kuslapuu endal pole veel lehtigi aga mõtleb juba õitsemise peale

Betula pendula ´Dalecarlica ´ arukask teistest kaskedest kaugel ees

aga mõnel on urvad Betula middendorfii Middendorfi kask

Physocarpus opulifolius ´Dart`s Gold ` lodjap-põisenelas veel üks mis forsüütiat edukalt asendab
näokesed, tedagi millega tegu

Päikene lubas karukelladel särada.

Arabis caucasica  caucaasica esimesed, roosa ongi vist varajasem

Caltha palustris harilik varsakabi mõnikord on nupp toredam isegi kui õis. Tiigi kaldal hakkavad varsakabjad tasapisi.

Muscari bortryoides  ´Carneum `harilik kobarhüatsint õitsema asumises liider kobarhüatsintide seas

täielik müstika, Anna kinkis aga ei osanud öelda muud kui horvaaatia päritolu. Leidke pildilt õis.

´Kaevu kevadtriibik `
Sellised hetked ja ja pildid paljude seast. 
Ja ongi jäänud veel vaid nädal ja 2 päeva maini. Läheks nüüd ometi soojemaks aga mitte pilvede ja vihma arvelt. Aga igapäevast sadu nad lubavad.