...on kätte jõudnud sügisese ilu tipphetked...

 ...ja kuigi siinse üllitise eesmärk peaks olema aia ajaloo korrapärane jäädvustamine siis antud ajal on mulle aias mässamine olulisem jäädvustamisest. Õhtuks olen enamasti nii tühi, et kirjutamiseni ei jõua ennast kuidagi viia aga üks pildirida armastatud sügisest peaks siiski olema võimalik. 

Mitte ainult sügisene värvide rohkus ei ole see, mis teeb sügise armsaks. On palju asju veel. Näiteks valgus, lõhnad, lehtedes sahistamine, saagi ( ka ilusaagi) talletamine ja kõige hardam hetk on see kui leht hääletult liugleb mu kõrvale. See on midagi sellist mida ei oska kuidagi kirjeldada aga toob heas mõttes judina nahale. Ja kui tuuled on ilu minema pühkinud siis tulevad sügistormid, mõneti hirmutavad ja samas ka nauditavad. Soe tuba. küdev kamin, raamat või näputöö, head sõbrad külas ... ja tuulesööstud akna taga, mis panevad südame benjihüppeid tegema. Ah, neid rõõme võiks paljugi üles lugeda aga lubasin mitte lobiseda ja hoopis pilte jäädvustada.

kähar tamm Quercus crispula kannab oranži kuube

ginnala vaher Acer ginnala ei vea ükski aasta alt


pihlakas ´Dodong ` Sorbus septembri viimastel päevadel enne kui kuldnokad selle viljadest tühjaks sõid (1 alumine kobar jäi, sest ma segasin neid) . Õnneks olin eelmisel päeval endale vajaliku ära korjanud. Pihkala-tšilli moos, uskumatu aga seda me keetsime.
aga lehtede värvumine oktoobri esimestel päevadel kompenseeris selle kuhjaga

On ka päris mitmeid rohttaimi millede sügisvärvist mööda vaadata ei saa. Mõned pildile jäänutest
bergeenia ´Eroica `

korea kitseenelas  Aruncus aethusifolius

astilbe ´Color Flash `

kilpleht Darmera peltata

Mõned viljad leheilu sees
tume aroonia Aronia melanocarpa

Sargenti õunapuu Malus sargentii

hiina sidrunväändik Schisandra chinensis 

Vahele vaateid meie dendrovõsast mille auväärsemad liikmed juba ka puu tiitlit võiks kanda











punane tamm `Aurea ` Quercus rubra 

ka liik hakkab värvi võtma

sootamme Q. palustris punase vastu teises ei saa

harilik pihlakas Sorbus aucuparia ´Fastigiata `on täisrüüs

kolm õde : mägivaher A. pseudoplatanus ´Atropurpurea `, jaapani juudapuulehik Cercidiphyllum japonicum ja Lamarcki toompihlakas Amelanchier lamarckii

Ka hunnitut sügiskollast on piisavalt, näiteks tummine tume nõiapuudel
ja muidugi kohustuslik õiepilt Hamamelis virginiana

tagapool kollane kask Betula alleghaniensis ja eespool dauuria kask B. davurica

imeline roniv hortensia Hydrangea anomala

Räägitakse, et saarepuud teavad kuna külmaks läheb ja viskavad enne seda lehed maha. No minu omad pole kokkuleppele jõudnud. Esiplaanil on lehtedes ja selle taga kui hästi uurida leiab täiesti kiila
harilik saar Fraxinus excelsior

Pilt on hägune, sest kaugelt zuumitud. Esialgu arvas Ülo, et naabertare rahvas on oma jaanalinnud jalutama toonud. Peale pildile püüdmist tegin kindlaks, et tegu on laululuikedega. Esimest korda elus  nägime, kuulnud sellisest liigist siiski olin. Puhkavad tiiba läbirändel.


Lõpuks see, mis jääb aiast järele kui rohimissõltlast on väevõimuga suure osa suvisest rohimisajast kinni hoitud 😀



Ma siiski loodan, et suudan aialoo tarbeks teha ka tagasivaate augusti lõpule ja septembrile. Ilusaid lilli ju õitsemas sellest ajast praegugi. Ja vahvaid vilju. kasuaiandusest ka vaja kokkuvõte teha. aga eks näis.

...on suvi hakanud sügisesse liikuma...

 ...meeldigu see siis mulle või mitte. Praegusel hetkel ei meeldi ja seda hoolimata sellest, et sügis on mu lemmik. Minu suvi jääb tänu 2,5 kuule haiglas kinni pidamisele ikka väga lühikeseks. Ma nii ootasin aega kui ei pea ennast riidesse pakkima ja saab supsti õue ja tagasi liikuda. Paraku nii nagu soojad ilmad tulid 2 päeva peale minu hospidaliseerumist, tulid vihmad ja jahedus õige pea kui ma koju jõudsin. Õnneks ei ole olnud eriti laussaju päevi ja olen saanud peenardes pusida. Milline rõõm rohimisest ja no kui veel istutamise koht tuleb siis on suisa õnn õuel. 

Ega mul polnud plaanis kirjutamises eriti vahet pidada. Aga haiglas oli aed liiga kaugel, et inspireeruda ja nüüd on jälle liiga lähedal olnud, et selleks aega võtta. Tunnen ennast praegugi pisut hapra ja ebalevana kirjutaja rollis.

Head ja kaua oodatud asjad toimuvad Murphi seadust kohaselt. Ikka siis kui ootaja on kusagil mujal. Nii jäigi mul nägemata esimene korralik hondo magnoolia õitsemine.

Magnolia kobus

Ja ei näinud ma reaalis ka jaapani tiibpähklipuu esimest õitsemist. Sellega oli üldse imelik lugu. Teadsin, et olen seda pilti näinud (Ülo tegi) ja jaganud rõõmu nii siin kui seal aga kui koju jõudes seda otsima hakkasin, siis pilti lihtsalt ei olnud mitte kusagil. Lõpuks pidin kurvalt tunnistama, et ju ma siis unes seda nägin. Mul ikka vahel juhtub, et reaalne elu ja uni sassi lähevad aga mitte nii pikaks ajaks. Kui aga kadunud pilte hakkas rohkem kogunema siis tekkis kahtlus, et osa pilte on vanale kettale jäänud ( nimelt andis arvuti vahepeal saba) . Ja seal see pilt siis oligi (neid teisi kadunuid ei leidnudki)
Pterocarya rhoifolia

võika arvata, et kui minusugune punumishull on pikka aega suletud ruumidesse siis tuleb käsitööd nagu Vändrast saelaudu aga vot ei tule. Ühe suvesärgi ikka heegeldasin ja sellegi lõpetasin alles kodus. (Eelmise 2 kuulise haiglavangistuse tulem töökampsuni näol on siiani lõpuni viimistlemata)


Väga palju õitsemisi jäi mul nägemata aga OT liiliate õitsemiseks jõudsin siiski kohale. Need on minu ühed lemmikud liiliate seas. Võiks öelda, et top 5 (10, 15 jne) on need kolmandal kohal martagonide ja igasuguste turbanõitega liiliate järel. On neid seega juba üle 30 sordi kogunenud. Üks ilus pildirida uuematest siis ka siia.
Amarossi

Carbonero

Chiasso

Eldoret

Elusive

Lavon

Mister Cas

Zambesi

Zelmira

Touchstone

Yellowiin

Kasuaiandus läks sel aastal aia taha. Eks see kuumus ja kuivus tegid oma töö. Kui palju on kadunukesi iluaianduses seda saab teada vast alles järgmisel aastal täies mahus. Eks neid kurbi leide ole juba praegugi küllaga ja selle leevendamiseks pidin natuke taimi juurde tellima. Eranditult puittaimi (kadunukesed on siiski üldiselt rohttaimed). Palsam haigele hingele. Mõned pikaajalised soovid täitusid. Hariliku vahtra sordid ´Paldiski` ja ´Dissectum´. või virgiinia toomingas ´Schubert `. Ja üldse mitte unistada osatud kollane vaher ja ontaario pappel ´Aurora`. Ja veel nipet-näpet.

Kasuaianduses juhtus selline imelugu, et põlduba kärssas ära. Pole neid iial varem kastma pidanud ja nii ei märganud Ülo seda ka sel aastal teha aga pidanuks. Noh seemne sai kätte ja pealsed pealekauba.


Naerid lõpetasid kasvamise rusikasuuruse faasis ja nuikapsa  ning rõikad jäid olematuks. Sama võib ka punapeedi kohta öelda. Hernest rääkimata.

Õnneks on tomatid tavapärases saagikuses. Porgand ja pastinaak on tublid ja aeduba saab ka natuke veel. Rullkõrvits ei ole meid kuivale jätnud ja paar põnevat kõrvitsalist ka peaks tulema. Õunad jäävad kribuks ja pirn pildus pisikesed viljad maha. Luuviljalised olid üldiselt tühjad ja selle mis oli võtsid õnneks linnukesed. Must sõstar oli tubli On meeletult arooniat aga pole enam Meerit kes neid konsumeeriks. 

Mul on kohutavalt kahju, et niitmine pole enam mulle sobilik tegevus. Niisama ikka olen natuke traktori seljas ringi kihutanud. See on ainus võimalus näha, mis laiemas plaanis toimub. Korea nulg näiteks on imelise vormi võtnud.

Abies koreana

Osadel kuuskedel on käbihullus. 
harilikul kuusel Picea abies 

Glehni kuusel P. glehnii

korea kuusel P. koraiensis

mustal kusel P. mariana

Tore on vaadata kui enda istutet puudel on juba mõõtu.
kaks kanget harilik haab Populus temula ´Erecta`ja korea pappel Populus koreana kaugvaates. Eriti tore on haab, nagu kriips
Ja mändidest on saanud noor männik

Pajust (oli vist korvipaju või õigem oleks öelda vitspaju Salix viminalis) on Ülo kujundanud tunneli!

Ülo on olnud megatubli ja vaatamata enneolematule kuumusele rada teinud nagu provva on tahtnud. Kahjuks on viimase aja ilmad teetegu takistanud aga ega veel talve ka tule.




Nüüdseks olen juba kuu aega mõnulenud värske õhu käes (sellest tundsin ma haiglas kõige rohkem puudust). Rohinud ja lõpuks ka istutamisteni jõudnud. Täiesti märkamatult tekkis väike peenralaiendus. isegi Ülo ei saanud aru. Kui oleks taibanud kohe siis ilmselt oleks protestikisa teinud.


Ühtlasi said maha ka selle aasta 3 hostat, mis on minu puhul ikka väga väike number. Järgmine aasta on jälle aasta ja eile tekitasin ühe kena varjulise nurga uutele hostadele või hoopis epimeediumitele. kuulutan epid põuakindlateks. Kõige kuivemas kohas kus isegi hostad olid närtsinud näoga ei olnud (olgem siiski korrektsed kuigi üldse ei tahaks) haldjatiibadel (oli vist nii) midagi viga
õisi ei näinud ja ei hakka nime pakkuma

´Enchiladas `

´First Blush `

´Fourteen Carats `

peenardesse hakkavad jälle liikumisrajakesed tekkima

aedfloks ´Creme de la Menthe ` on hilise õitsemisega

varjuaia saladused ( sõnajalg on ise ennast kohale sättinud)

naapoli alpikannid Cyclamen hederifolium rõõmustavad silma ja südant

lõikasin lumeroosi emataime lehed ja selline oli lehtedealune pilt, ei teagi mida nendega peale hakata

Kassid on endiselt tegijad nii toas kui aias. Eriti muidugi Sass, tema on ikka aiatöödes abiks aga vanataat Kusti on rohkem ülevaataja rollis. Armsa sõbra imeline vaip omastati muidugi kiiresti.
kui käpad saavad märjaks ja külmaks

kas kõik teevad usinasti tööd

pehme ja mõnus ja võimaldab distantsi hoida

Selline siis selle suve osaline kokkuvõte. Kuu on ju veel aga suured õitsemised on otsas ja koos rohimisega saab juba ka mõned taimepealsed lõigatud. Liigume sügisesse aga sujuvalt ja paranenud ilmadega paluks.