...on otsustatud, et...

...oktoobris enam igapäevaseid aruandeid ei tehta ja üleüldse lõpeb Taga talus hooaeg ära. Aga praegu tehakse, mis teha annab.

24.09

Sain niitmisega maha. Õue koha pealt ma ei luba, et viimane aga muus osas küll. Kuigi mitmed päevad rääksis ilmajaam hoovihmadest, siis viimasel hetkel nad mõtlesid seal ümber ja lubasid veel ühte kuiva  päeva.  ( selle vihma suhtes olen ma jube kahepalgeline. Vihma on vaja. Meil ei ole maa sügavuti sugugi veel niiskunud aga sisimas tunnen ikka väga suurt rõõmu iga kuiva päeva üle. ) Peale hostade ja sibulike maha istutamist ja maasse toppimist (Kesse küll järgmine kord kui sibulikke tellitakse koputaks mulle õlale ja ütleks, et enam ei mahu. Mitte midagi ei mahu.) hakkasin niitma. Poole männi pealt tuli Põmpsul rihm kusagilt maha ja minu mõistus ei võtnud seda, et kust. Vandusin ja päris kõvasti ning läksin viimaseid porgandeid kokku korjama. Üks naeris oli kordsuskülvist ka (Ma kahtlustan, et korduskülv läks varesepoegade nahka. neid ole sel aastal 3 ja see oli arvestatav hulk, et ka vanemad segadusse ajada.) Õnneks laekus Ülo ilma viivitusteta ja pani rihma õigesse kohta.

Värve on  vähe. Mõned ikka sätivad ka tasapisi.

kui ma aias toimetan ja Meeri parajasti mind limpsida ei ürita või õunaga pallimängule ei kutsu, siis ta valvab silmapiiri

hoolimata lillemudru eemaldamisest peenar tühi ei ole, mis näitab, et puittaimed hakkavad võimu võtma ja see on hea

ilus krookus C. pulchellus 

25.09

Eilne ilmateade lubas, et ma saan lausa 3 päeva peenraid rookida. eks näis. Täna sain. Hommikupoolik oli jahe, pidin lausa tuppa sooja minema vahepeal aga siis läks aina ilusamaks. uued roosad käärid on suurepärsed. Nüüd on küsimus selles, et kaua kestavad.

26.09
Hommikune kerge hall, mis kõik toredalt suhkruseks teeb. Imeline sügisilm oma valguses, pisilindude sädinas, päevases soojuses ja õhtuses karguses. peenardamispäev.
Kivila on lootusetult karva kasvanud. Peale umbrohu eemaldamist hkkas lambavaip jälle paistma. Kivila rohimine on raske. Minu korpuse konditsioon ei ole sellise balletiga väga nõus. Seega tükkhaaval. Natuke iga päev

lambavaip Raoulia

Bütsasntsi sügislille valgeõieline vorm on nii totralt lehise tüve varjus, et päris avali õit on võimatu tabada

bütsantsi sügislill Colchicum byzantinum ´Albiflora `

mis nimi, mis nimi ...? juslapuu on nimi aga täpsemalt asja alles uuritakse

27. 09

Eelmisest tõsisem hsll. Nii kui see kaduma hakkas, tormasin peenardesse. Vehkisin lõikuda ja rohida. Viimased liigutused tegin lause käsikaudu. Aga seatud plaan sai ka täidetu. Pilte ka polnud aega teha. Vaid üks kasipilt

sest Sass on kivikuningas 😻

28. 09

Hommik traditsioonilisel hallane aga mingeid külmakahjustusi peale kõrvitsaliste lehtede ei ole. Tasapisi hakkab  värve tulema. Rookisin varjupeenart. Oi kui palju sinililledel on tittesid ! Martagonid poetasid seemneid ja ma lasin neil seda vabalt teha, Kasvagu ise, kesse neid potis jõuab ära oodta.

parukapuu läheb kenasti punaseks

mõnusat tummist kollast on veel väga vähe, vaid pärnvaher on sedamoodi

männas-kuutõverohi Polygonatm verticillatum

kõreliilia otsustas ka lõpuks õitsema hakata

Frikarti aster Aster x frikartii on praeguseks õitsenud 2 KUUD 

29.09
Plaanis olid Waddi talgus aga Ülo  valvekord tööl rikkus kõik ära ja talgutele me ei saanudki. Mul on väga kahju. Olgugi, et must töötegijana  kasu poleks olnud, siiski oleks sõpradega tahtnud koos olla. Nojah, inimene mõtleb, jumalad naeravad. Et ma talgutele ei saanud, siis rohisin meelepahast aetuna suure tüki kivilat ära. Mul oleks vaja veel täpselt üheksat kuiva ilma, et aial oleks tiir enam-vähem peal aga mulle on jäänud vaid kuus ja poole päeva ja need ei tarvitse just kuivad olla. Homseks lubatakse näiteks vihmapüha. Ja on ka täitsa võimalik, et tuleb kuldne oktoober (igatahes on nagu lubatud) ja siis tuleb lihtsalt osta üks pikk tööriist, millega saab pealseid lõigata. Oleneb.

30.09
Ja ongi septembriga ühel pool. Nagu ikka kuu läks nagu niuhti. Aga kuhu ? Lubati vihmapüha aga läks nii nagu alati. Kaks paariminutilist uduhoogu. Siiski piisab sellest, et kogu aeg oleks märg. Ma jälestan kui kindad ja varruka otsad on märjad. Juba lapsena piinlesin ma kelgumäel jässe läinud kinnaste ja varrukate otste pärast aga ega toa lähedalegi võinud minna, eriti kui juba õhtuks kiskus. Poleks enam välja lastud. Ja nii ma piinlesin, et kasvõi nuta aga pidasin võidukalt pimedani vastu. Täna oli kasutuses 5 paari kindaid ja ikka oli vastik. Kivila sai nelgialani ära. Tahtsin kõike aga ega kõike sugugi alati ei saa. Ilmselt läksin liiga põhjalikuks.
Ilm oli küll pimedavõitu aga mõne pildi ikka septembri viimasest päevast tegema pidin.

kähar tamm Quercus crispula

ginnala vaher Acer ginnala

Eelmine kord küsisin, et kuidas teie kui ja kas taimedega ja muude elukatega aias suhtlete. Nii armsaid vastuseid oli, mis kohe kergendust tõid ja südant soojendasid. Polegi me nii erinevad kuigi oleme nii erinevad. 

Ja nüüd mühinal oktoobrisse.

...hakkab varsti sügis tulema

18.09

Esimene hallahommik. Ikka imelik on see ilm meil viimasel ajal. Väga kontrastne. Suurest suvesoojast pea talvekülma. Nätaki. Õnneks evakueerisime õrnad ja veel õrnemad. Kõrvitsast sel aastal asja ei saanudki. Neli väikest  ja muskaatkõrvitsa taime retsisid varesepojad alguses ära. Jäi küll ellu aga taastus jube kaua ja nüüd siis alles hakkasid viljad tulema. Pidevad hoovihmad aiatöid teha ei lase. Mina ei lähe muda sisse müttama ja punkt.

19.09

Päikseline hommik ja ennelõuna ja siis kui ma lõpuks saaksin ennast aiale pühendada annavad taevased ühe korraliku vihmahoo. No ei meeldi mulle see solgutamine. Kas sadagu või mitte. Õhtul saan siiski ära istutada kõik võhmast saadud taimed ja järjekordselt sel hooajal võin kilgata, et mul pole ainsatki istutuskõlblikku taime.

20.09
Päike ja vihmatu aga jahedavõitu hommik. enne 12 ikka aeda ei saa, sest kõik on väga märg. Aga lõpuks ikkagi saab. Mõned päästetööd. Üks korea nulu sort kolis ja kaks floksi päästsin Jõlepi alt ära. Kuigi ma sõprade ringis väitsin, et hakkan flokse välja viskama oli see siiski pisut variserlik lubadus. Mõnesid aga kindlasti mitte kõiki .  Istutasin ka viimase Juurikalt saadud taime ja olen jälle taimetu aga seda mitte kauaks. laekumas on hostapakk ja sibulikke. Ilma lubas päris külmaks keerata aga kes teab, võib ju ka teisiti minna. Igatahes ma istutan nad ära ja kui ilm tõesti traagiliseks kisub, siis panen neile ajalehevoodriga ämbrid ööseks pähe kuni jamad möödas. Selles, et oktoobris tuleb vananaistesuvi olen täiesti veendunud. Ühes peenras sai lõpuks veel ka päris suur plats lõigutud, rohitud.

Sügislilled. Sorte mul palju ei ole aga aiaga päranduseks saadud suureõieline (ju ikka ka mingi sort aga kesse teab) levib mööda aeda nagu mühin ja kuigi olen seda ka massiliselt jaganud jagub ikka küllaga. Ja siis ma olen juba mitu aega juurelnud, et kas üks tuust, mis nagu oli omaette on mu enda istutet mingi sort, mil silt kadunud või mulle ainult tundub, et need on pisut erinevad. Vahel ei tundu ka.😀 Kaks pilti siis võrdlemiseks.

Päikesega on need hoopis teised.

Mis juhtub kui hosta kasvab suuremaks kui arvatud

piiluv ´Lilac Wonder `

Mitmedki on praeguseks juba õitsenud.

sibulikest on veel õitsemas hiidhüatsint Galtonia , küll potis (üks vähestest, mida ma talveks olen nõus tuppa evakueerima) aga see-eest uhke.

Krüsanteemid said vist oli see üleeelmine talv pihta, ilmselt niiskusega, sest külma ei olnud ja neid on praegu ikka väga vähe. Õnneks jagas Tii ka sel aastal midagi ja sai juurde aga nemad alles kosuvad. Roosa on ka pisut niruvõitu ja juba ka õitsenud. Peale selle kollakalt tuleva valge on kenas seisus üks mu lemmik

 ja meelepärane on mulle ka see lihtõieline. No kus on alles nuppe veel tulemas ja need õied tulevad ka, isegi kui ilmad kehvaks pööravad. Pealegi ei ole see krüsanteem kordgi millegi all kannatanud.

´Clara Curtis ` liblikas lendas juhuslikult just klõpsu hetkeks, sestap ka udusevõitu aga eks ta üks purjus admiral jälle ole

Üks täiesti isevärki nahistaja. Õitseb mu meelest juba terve igaviku aga tagasihoidliku taimena peaks kasvama nähtavamal kohal. Mul ei ole sellist võtta :( 

südajas lursik Beesia calthifolia (=cordta)

Udununnu pihlakas on ka jälle natuke viljunud.

võsundpihlakas Sorbus reducta viljad pole veel päris küpsed aga kesse oodata kannatab

No ja kilpleht on sel aastal nii ilus kui ei kunagi varem. Kohe ei saa sellest pildita mööda minna.

21. 09

Tere hommikust. Sajab vihma. Mitte, et vihma vaja ei oleks aga no palun mitte lausa iga päev. Minu aiatööde aeg hakkab otsa saama varsti.
Sassisl tuli nunnuhoog peale. Puges Kusti juurde, lakkus vanameest siit ja sealt ja keeras magama. Nii nad kahekesi siis magasid kuni uni täis sai.

Õhtupoole kuivas aed juba niipalju ära, et sain päris kena tüki jälle lõigatud ja rohitud. keelasin endale igasugused ümberistutamise mõtte. Kui jälle nikerdama hakata, siis ei jõua midagi korda teha. Kahju, et õhtud nii lühileseks jäävad. Pean Ülolt ühe pealambi välja pressima.  Kui sedasi aias tööd teha, et paaniliselt ei planeeri asjade ümberseadmist, siis tulevad igasugused muud mõtted. Oleks siis, et suured ja targad, Ei, pigem sellised naljakad.Ma räägin väga palju taimedega ja oma loomakestega muidugi ka. Kui Ülo lõpuks koju jõuab, on mu jutulimiit sageli täis 😉 See, selleks aga mind hakkas vaevama küsimus, et kas teised ka sedasi pidevalt podisevad ? Selles, et aednikud taimedega räägivad olen ma veendunud aga sõbrad, kas te teete seda häälega või mõttes.  No, lihtalt huvi pärast küsin.😊

22.09
On pühapäev tore päev, tore päev.... Magasin 5,6 tundi jutti (masin näitab j kiidab pika une eest) ja see tähendab, et tegelikult magasin sisse, sest pühapäeva esimene pool oli plaanitud valge kapi viimasele lihvimisele. Selleks, et seda teha saaks pidi kaks asja, kuiv ilm ja Hillar kokku langema. Vaatamata hilisele algusele jõudsin ikka enne Hillari lahkumist ära teha. Peale kerget lõunat hakkasin niitma, sest tuul oli kõik kenasti kuivaks teinud. Aga õhtud on jäänud lühikeseks. Õhtupoole tuli Puukoi ja rohis ning lõikas täitsa vabatahtlikult suure tüki peenart kuni ma niitsin. Ülo edeneb kuusehekiga päris jõudsalt. Evakueerisime pumba, kõik tomatid ja õunad, mis veel puus olid. Miinus võib tulla kui tahab. aga paluks mitte kauaks. Mu homme saabuvad hostad tahavad ju istutamist. sibulike ports tuleb ka homme aga nendega pole nii kriitiline.

taevassinine sügisaster (= aster) Symphyotrichum oolentangiense (=Aster azureus) on ikka üks väga tore aster

leidsin lillemudru seest korea vahtra Acer pseudosieboldianum

vanal vahtral on värvi juurde tulnud 

vahel on lihtsalt tore käbisid pildistada  harilik tamm ´Pectinata ` Quercus robur

23.09

Ja ongi käes. Sügis siis. Sel aastal pole ma isegi seda ootama jõudnud hakata. Ja tavapärasest elevusest jääb nagu ka kuidagi vajaka. Aga sellegipoolest on sügis mu lemmikaastaaeg. 

Ööseks vastu tänast lubati õhumiinust. Meil ei olnud. Hall küll oli. Paljudes kohtades siiski oli. Õnneks meid siin mäe otsas lagedal esimesed öökülmad eriti ei kimbuta.  Aga ilm ise päeval suurepärane. Lõpetasin ühe poolelioleva peenra ja hakkasin niitma nagu plaan oli. Et 4 tundi ja siis on selleks aastaks kõik. Jõudsin täpselt lauda taha ja siis viskas Põmps ühe esikummi lössi. Nagu kiuste laekus Üli alles seitsme tuuris, sest on valvekord. Eks ma siis tegin tüki teisestki peenrast ära. Lohutuseks laekus Ülo pakkidega, mida juba ootasin. Ja õhtusöögiks lohutasin meid (Ülo lootis ju ka hekiga peaaegu lõpuni jõuda) võis praetud kukeseente ja 1 puravikuga, mis Anni eile meile tõi. 

Coopi kotis on 10 seiklusrikka teekonna läbi teinud hostat, kingakarbi täis Eurobulbi sibulikke ja käärid, mida mitu sõpra kiitsid. Suured tänud teile naised, selle ettevõtmise, jagamise ja saatmitöö eest.

...sai vist suvi ootamatult otsa...

...ja see tundub kuidagi liiga äkiline olema. Alles oli +25 ja enam ja öösel +16. Nüüd hirmutatakse vaeseid aednikke halladega. Hea uudis on see, et lõpuks on meilegi vihma antud.

11. 09

Ilm ei ole mitte lihtsalt soe vaid suisa palav. Töötegemiseks teeb ilma talutavaks väga tugev tuul. Mängin puittaimedega. Lõikan siit ja kärbin sealt. Enamasti käib see ´Mint Julepi `kohta, sest teised peavad ka ära mahtuma. Et neid mänge üleüldse mängida saaks, lõikasin ära kõik rohttaimed. Ainult natuke amuuri siidpöörist jätsin alles, sest praegu on tema aeg. Eks sai veel muidki tükke tehtud aga ega kõike ei saa ka ära rääkida.

Tegelikult on see Jõlep mu lemmik Pfitzer ja ma nägin järsku kõrvale vaadates kohta kuhu ma järgmisel hooajal veel ühe panen. siis saab see armas metslane vabalt ja uhkes üksinduses ennast näidata.

Lõpuks sikutas Ülo Hortsmani ka jälle pisut sirgemaks ja kõrgemaks. Eks vast järgmisel aastal saab ta oma õige asendi kätte. Kui muidugi jälle mingit äpardust ei juhtu.

12.09

Lõunast keerab tuule edela ja lääne vahele ja muutub pisut jahedamaks. Tahaks midagi maikale peale panna. Aegajalt on tunne, et ka meie võime vihma saada aga see tunne läheb kiiresti mööda. Ja siis kui mul on umbes 1 rm õnnest puudu, et majataguse peenraga ühele poole saada tuleb väike sutsakas. Olen liiga väheste riietega ja pagen tuppa.

13. ja 14. 09 

Meilegi antakse vihmahooge. vihma on vaja ja ma tegelen rahumeeli muude asjadega. Märg aeda pole ma veel valmis võitlema minema. Aga see aeg võib varsti tulla, sest aedlemise aeg hakkab vägisi lõppema.

15 09. 

Paks pilvelaam vajub päikesetõusule ette. nagu tuumatalv tuleks. On tähtis päev. Nimelt Võhma Juurikas. Ega ma sinna ostlema nagu enam ei lähegi ( midagi ikka näppu jääb, taha või ei), pigem kohtuma armsate inimestega. 

Nii vihmast väliüritust ei mäleta ammu. See jääb tükiks ajaks smeelde. Aga näod on rõõmsad. Kallid palavad ja vaatamata sellele, et lõpuks kojusõiduks autosse jõudes on hambaaugud ka märjad, on emotsioon võimsalt positiivne. Eks ma ikka natuke ostsin ka ja hamsterdasin aga mitte ülemäära palju. Ja jumal tänatud, sest tulemas on veel 10 hostat ja mitu laadungit sibulikke. Kui muidu jookseb tarkuse ja lolluse piir ikka aia tagant, siis minul vahel on see joon ikka keset aeda. No Kesse jälle istutab. Vaja peenraid korrastada nii palju kui võimalik. Suur osa ümbertõstmisi, mis plaanis jäävad nagunii tegemata. Üks niitmisring ootab. Ja valge kapp tahab ka veel lihvimistööd. OEH, ma ütlen. Kriitilised taimed said istutatud vihmavahedes ja osad sibulikud ka maha.

üks tore ja elujõuline krüsanteem koos keegelastriga

keegelaster A. turbinellus on lihtsalt imeline

Kiidan jälle roose. 

´Aspirin `on tõesti oma kuulsust väärt. Ilus on ja muudkui õitseb, ise alles suvel mulda saanud

´Mozart ` teisel ringil. Ka üks imearmas roos.

kaunis liilia Lilium speciosum var rubra Uchida, lõpuks ometi. Hakkasin juba kartma, et see ei jõuagi õite avamiseni

Maruhein on nii maru, et ma kohe pean tema pilte jagama.

arkansase maruhein õhtupäikeses Vernonia arkansana

16.09

Lõpetasin pooleli jäänud ruutmeetri. Tegin seeneluuret aga meie maadel sel aastal pole lootustki. Ainus elujõuline seen, mille leidsin oli küll panni mõõtu aga pisut ekstreemne praad saanuks.

Natuke on juba sügist ka näha aga veel üsna vähe. Et ma seeneluuret teen murutraktoriga, siis tuli ikka pilte ka.

Siiani selgusetu lursslill Cimicifuga jõuab ka lõpuks õitsemisni. Oma kõrgust 2 ja + m hoiab igaaastaselt

üks Lätist toodud kanarbikest on täitsa põnev, nimetu loomulikult, sest ikkagi Depost

Kõrged astrid hakkavad tasapisi õisi avama. Päris hilised ei mõtlegi loomulikult veel. Ka madal aster on kuidagi toppama jäänud. Kõige hilisema õitsemisega kukeharjad kenitlevad.

´Herbstfreude `

´Elsis Gold ` hakkab roosasse faasi jõudma

kohtasin üht karsklasest admirali

Avastasin, et üks elulkõng, tõenäoliselt ´Korean Beauty ` on võtnud uskumatud mõõtmed ja õitseb nagu pöörane.

vahtral on esimene punane tutt

kanada lodjapuu Viburnum lentago on ainsana sügisrüü selga ajanud

sinine kontpuu Cornus amomium - lehed hakkavad juba tooni võtma ja esimest korda on sel viljad, huvitav kas need ka siniseks minna jõuavad

Igasuguseid toredaid viljakandjaid hakkab silma. Erinevad viirpuud. Erinevad kukerpuud.

üheemakaline viirpuu Crataegus monogyna

pikaastlaline viirpuu Crataegus macracantha

ümaralehine viirpuu Crataegus rotundifolia

korea kukerpuu Berberis koreana

kanada kukerpuu  Berberis canadensis

Ringsõit sõidet, võtan käsile uue peenra. Paar võrkiirise sorti saavad mulda ja nauk korrastamist. Ühtäkki muutus pilv kuidagi ahvardavaks. Et lubati hallaöid jätsin lilleilu rahule ja ruleerisin ogoroodinakastide juurde. Evakueerisin punapeedid ja suvikõrvitsad. Mõtlesin, et on hea idee ka porgandid mullast välja tirid, vähemalt osagi ja poole peal jäin vihma kätte. Evakeerusin ka ise.