...kevad on käes...

 ...nagu mujalgi paigus ma kahtlustan  😀

21.03. Ikka on veel suurepärane ilm. Päikene, väikene tuuleke. Nägin unes aianduslikku õudusunenägu. Niitsin aga seda oli peaaegu võimatu teha, sest kaitsevõrgud puittaimede ümber olid pealtpoolt välja keeratud umbes 30 cm ja pealegi oli kõike nii palju ja tihedalt, et vaevalt mahtus vahelt läbi😏. Seega võib vist öelda, et hakkas pihta.

21.03. Milline ilm ! Kõige magusamal ajal pidin kodust ära käima ja kui tagasi tulin oli valgust juba vähevõitu. Tänase päeva kangelaseks kuulutan võrkiirise 

´North Star `

Kui ei saa õues siis toas ikka saab.

tuleb leida järgmised tegelased Suurnokksudija, Muhelendlohe ,Pärlikandurlind ja Kroonlind.

22.03. Vist üks mõnusamaid ilmu selles päikeseliste pikas reas aga nagu ikka seadused ette näevad on aednik sellise ilmaga mingil põhjusel aiast ära ja kui kord jõuab on lihtviisiliselt väsinud. . +14 C mingi hetk vist enamgi. Lumi pole ikka veel sulanud, kahanenud ometi jõudsalt.

Kuigi aiahooaeg ja praktiliselt alustamata (teoorias olen juba kaugel, otsapidi mais või lausa juunis, plaanid noh) leidus päevas üks (tegelikult kaks ühes) kena rõõmukarikas. Saabusid esimesed tellitud taimed 😍 Natuke alpikanne ja paar hostat

Kaks imearmast triibuvaipa ülemisele korrusele. On äärmiselt vahva omada õde aianduses kellel on talviseks hobiks vaibavabrikus hullamine. Tegelikult ongi vist suurem jagu aiainimesi vägagi mitmetahulised oma tegemistes. Futuga on meil kummaline diil, mis on tugevasti minu kasuks kaldu aga ma pole teda suutnud ka ümber veenda, et tükk tüki vastu ei ole sugugi aus. Pealegi on tal lugemine ka sassis. Ja nii mul siis ongi jälle kaks uut triibuvaipa.

mitte vaip ei ole rombjas vaid ikka korralik ristkülik, pildistamise nurk on vale aga paremini ei mahtunud.

23.03. Ikka on veel päike kuigi päevaks lubati ka vihma. See kuluks ära küll aga seni tuleb täna küll käsi mullaseks teha.

Tegin ära!  Käed mullaseks. Kõige kriitilisem peenranurk kus paksult õunapuu lehti ja lõikamisest ka oksarisu ja selle all juba maa seest välja pressivad hüatsindid, võrkiiristest, juunodest ja pisitulpidest rääkimata. Otsisin aiast õisi ja Sass muidugi ka. Ta lausa jumaldab kellegagi koos aias hullamist. See tähendab muidugi, et tema hullas, mina liikusin mõõduka tasakaalukusega 😉 Tulevad need kevadised. varsti toimub plahvatus ja neid saab korraga palju olema. Mõnus. Lumi sulab aga seda on veel ikka omajagu sellistes imelikes kuhjades ja laikudes. Tiigil on ühes servas vaba vett.

kui maja taga on aed peaaegu lumest puhas siis eespool maja on seda veel küllaga

Sass on pokukuningas

Kusti mossitab toas, ei ole veel nii mõnus, et vanur tahaks õue. Mõni kiire käik ja kohe tuppa tagasi.

Mina väga armastan lumikellukesi aga nemad nagu ka krookused ja nartsissid mind ei armasta. Sellest on kahju aga mõnes mõttes on see ka hea, sest mõelda vaid kus neil kõigil on liike ja sorte mille pärast peast soojaks minna 😃

Need lumikellukeste sordid, mis olid on õnneks elus. Liik tuli tagasi paar aastat tagasi ja edeneb. Eriti hästi lähen täidisõielisel. ´Suur Tilk ` alles pressib tulla ja laialehine on hoopis hilisem. 

´Wasp `- eelmisel aastal sai teist peale õitsemist veidi ümber tõstetud. Õnneks elus.

Galanthis lagodechianus lagodehhi lumikelluke

´Atkinsii `

´Bluebury Tart `

´Straffan `

Kindlasti ma tasapisi veel mõne aeda toon. Lumikelluke on peaaegu, et kevade sünonüüm. Ja lihtsalt imeilus õrn lilleke.

Alpikannidest on osad õisi seadmas, osad veel mitte. Tundub, et kõik on elus, nii kevadel kui sügisel õitsejad. Kahjuks on mul sildid jalutama läinud ja valitseb suur segadus. Lihtsalt mõned pildid õitest niivõrd kuivõrd ma neid pildistada suudan, sest aastaaeg lausa kõhuli viskuda veel ei luba.

Teine võrkiiris, mis õitsemist alustab

´Georg `

Paljud räägivad oma pea, et lume all õitsema hakanud transilvaania sinililledest. meie aias on õied vaid valgel aga pisut hädises. Ilmselt põeb eelmise aasta kolimist. Oli ju see jube põuaperiood. Hariliku metsaleidudest on kolm õied lahti löönud. Mõtlen Annile ja tänan teda südames kõigi nende eriilmeliste toomisest meie aeda. Mingu neil endiselt hästi. Annil ka 💖

Ega ma pikalt tegutseda ei jaksanud. Pilve läks ka aga oodatud vihma ei tulnud. Mingi udupihu korraks oli ja kõik.

24.03. Lund on palju vähemaks jäänud. Nüüd ongi hommikune esimene pilk lumelaikudele. Kas on juba kadunud või vähemalt jõudsalt vähenenud. Harjumatult jahe hommik ja pool päevagi enne kui päike ennast taas näitama hakkas ja siis läks küll üsna kiiresti + 10 C-ni aga mina olin sellest vähesestki eilsest pehme. Hommikul oli udu. See pidavat näitama, et kuu aja pärast samal ajal on ikka veel külmavõitu. Eks aprill on ka ju selline kiusukuu.

25.03. Elu on täis ootamatusi. leidsin varjukast kahtlaselt lumikellukese lehtedega sarnased lehed ja siltki oli juures -  ´Mount Everest. Minu andmebaasis sellist pole. Õisi ka veel pole, ikkagi varjupeenar.

Ja siis leidsin veel ühe lille. Ühe õie. Siiani pole keegi vastanud küsimusele, et mis lill see on ??? Arutelude käigus oleme jäänud pidama armeenia sügislillele ???

keegi ikka teab!

Palju uut oli vahepealse ühe päevaga mil ma pilte ei teinud tekkinud.

Mitmeid krookuseid. 

Fuscotinctus ? bot. krookus aga olgu see nüüd mis iganes, kollane on kevadel kuidagi eriti teretulnud

võrkiiristest tulid juurde

´Sunshine `

´Painted Lady`

Näeksin heal meele, et kevadine valevlill ennast jõulisemalt edasi arendaks

Bulbocodium vernum 

Üks tore varajane ja sealjuures kauakestev

Turbergeri silla Scilla mischtschenkoana koos mummiga

Sinililledes on märgata juba olulisi arenguid. Paljud on kohe, kohe ja mitmedki juba. hea meel on sellest, et peenemad kaugelt tellitud sordid elus on. Nii harilikud kui transilvaanlased. aga ega metsaleidudestki vähem rõõmu ei ole nähes neid kohanemas ja juba kenasid mutsakaid moodustamas.

kohalik metsaleid (Anni 7)

hariliku sinilille sort ´Rubra Plena` ei ole veel täies hiilguses aga juba täitsa tore

ja muidugi erilist rõõmu teevad tekkima hakkavad seemikud

Ilm oli kuni lõunani jumalik. Nii soe, et suuremad vatid jätsin selga panemata. +14 C ikkagi. Tasapisi hakkas päikene pilvevinusse kaduma ja tuul tõusis aina tugevamaks aga siiski polnud hullu. + 10 C pole ju ka märtsis vähe kuigi tugev tuul hakkas täiuslikku õnne kärpima ja suuremad vatid tuli ka tasapisi kõik selga ajada.😏 Õues hullata on lihtsalt imeline ja kui mõelda, et varsti ei pea enam ( ega tahagi) õuest enam eriti tuppa ronima. Mõnus 😊. Seda ikka lootuses, et maailma asjad lõplikult untsu ei lähe, mis kahjuks pole üldse võimatu kui vaadata nende riikide juhtide käitumist (totaalselt munadeta argpüksid) kelledest midagi sõltuks 😟

26.03. Lubati ilma kolenemist. Esialgu polnud peale suure tuule midagi eriti hullu. Siis hakkasid hoosajud nii vihma, jäite lörtsi kui lume näol. aga hood lühikesed ja päikesepausidega. Siiski vaid +3C peenrasse ei kiskunud. Kasvuhoone koristamiseks täiesti sobilik päev. Nii me siis nahistasimegi seal kahekesi Üloga. Ülol jääb veel homseks vähemalt seestpesu. Väljast ilmselgelt homme ei saa. Mina saan redise  ja ehk veel miskit külvata. Talikülvamise katse tõstsime ka kasvukasse. Kui tuppa hakkasime siirduma nentis Ülo, et kuidagi külm on, vist miinus no ja oligi. -1C. Ja maa hakkas valgeks muutuma. Ja tõepoolest tuiskaski nagu lubati. Keeldusin seda pornograafiat pildistamast. Eks võtame seda stoiliselt väetisena ja loodame, et üleväetamist ei toimu. 

Uudistest selgus, et meil siiski võrreldes kasvõi Saaremaaga on tuul kökimöki. Suutsin ennast sokutada ühte sinilillede tellimisse. Transilvaanlase ´Sensation ` ja H. x media ´Blue Stunde `

27.03, Üllatused jätkuvad. See, et kerge lumekord maas on, oli juba eile teada. Õnneks on ka päikesepaiste. Üllatuseks oli see, et vahepeal on kella keeratud. Meile jõudis see kohale alles peale paari tundi ülevalolekut. Las siis nüüd see suveaeg jäädagi. Rohkem pole oluline keerata ei taha ega ette.

Ülo oli ülitubli ja pesi tõesti kasvuhoone seest. Väljast on mõistlik pesta siis kui saab pumba juba tiiki panna.

Temperatuur suutis tõusta vaid + 0-ni

28.03. Plussi (+2,4 C) jõudis temperatuur öösel. Sadas natuke lund aga hommikuks oli kõik sulanud. Varahommikund päike käis periooditi pilvede tagant ennast näitamas. Tuul üsna maruline. Lubati ka sademeid ja nii plaanisin tegutsemist kasvukas. temperatuur tõusis +7,7 C-ni ja oli täiesti õuemineku kõlbulik. Ja tõesti, tõesti sadas nii vihma ( mitu üsna tugevat ja kauakestvat vihmahoogu), lumeräitsakaid kui miskit, mis krõbises kasvuhoone katusel. 

Külvasin. 

1. Kausiherne. ( ei ole uus, kaval sort vaid tihe külv kaussi või mingisse muusse sobivasee moldi. Õigustab ennast.) Oli ka viimane aeg.

2. Redised. Veidralt palju erinevaid sorte, 8 lausa. Panin igast 0,5 m jupi 😏. Kuigi Ülo arvas, et silte pole mõtet panna, sest lõpuks oleme alati unustanud neid vaadata kui juba söömiseks on läinud aga mina optimistina panin ikka. Ehk sel aastal õnnestub mingi edetabel teha.

Poloneza, Vienna H, Saxa 2, Korund, Kaspar H, Felicia, Slavia ja lihtsalt Varajane.

3. Külvasin  veel ühte ja teist. Kordasin igaks juhuks mõned külvid, mis said ka talikülvatud (priimulad nt.) ja mõned, mis aegade jooksul otsa saanud (palderjan, sidrunmeliss) Muidugi ka basiilikut ja apteegitilli. Ilm on küll ilmselgelt liiga külm aga lootust on, et peagi jäle soojemaks läheb. Eriti kasvukas

4. tuppa tõin karbid melon-maavitsa (= pepino) ja juurselleri Bruno külvidega.

olen seda seemnepakki vist juba kunagi näidanud aga kesse mäletab 😏 täitsa põnev kas kasvatamine õnnestub ja kui siis mismoodi need viljad maitsevad. enamasti on sellised imeasjad pettumuse valmistanud

5. sortisin välja seemned, mis esimesel võimalusel otse avamaale külvata,

Selleks ajaks kui ma kõigi nende seemnetega olin ühele poole saanud hakkas päikene paistma ja Ülot oodates ( vett oli ju vaja) puhastasin ka jupi peenart. 

Solvusin südamest kitsede peale. Avastasin, et nad on ära retsinud kanada tsuuga ´Jeddeloh`. Ok, elupuud võivad mingil moel taastuda ja kui on hea koht kasvavad kiiresti aga ´Jeddeloh `on kaua kasvanud, et mingigi arvestatav suurus saavutada.😟

29.03. Ülo ütles öösel kui magama läksime, et lund sajab. Tugeva tuulega võib ilm ööpäevas x korda muutuda. Igatahes hommikuks lumi maas. Mitte liiga paks aga ühtlane. Ja sajab praegugi. Jätsin eile paar töökest tubaseks tegevuseks. 2 tellitud hostat tuleb ikkagi posti panna. Lootsin küll, et ehk saab varsti peenrasse aga ilmateade on nutune. Veel panen juurduma kahed viinamarjad. Nimelt on meie ´Hasanski Sladki ` ja ´Jubilei Novgoroda ` jäänud magnoolia taha sügavasse varju aga kes siis neid vanu ja suuri tõstma hakkab. ´Zilga ` (muide ka pistoksast kasvatet) jääb paigale. 

Aga lund aina sadas, vahepeal nii tihedalt, et midagi polnud näha ent maa on juba siijenenud, sest osa lumest sulas kiiresti vaatamata miinuspoolel olevast temeratuurist

siin hõredamapoolne lumesadu

30.03. Hommikul -8 C. Lõunaks +0C . Päikene paistab aga lumi on maas ja kuni silmapiirini on kõik kenasti valge. Vaatamata sellele, et nüüd saab ikka kõvasti kevadväetist kokku hoida 😉 võiks vähemalt aprilliks jälle kõik sulanud.

Peale lõunat läheme Üloga Elvas raamatukokku väikest lauanäitust üles seadma. Teie, kes te olete seal lähedal, astuge läbi kui mahti on. Näitus jääb rippuma kuni raamatukogul mingi uus ja parem võimalus tekib.

31.03, On kätte jõudnud. Õues -2,3 C mis on üllatav, sest on selge. Ja jälle on virmalised. Vaevalt, et päeval aiatööle pääseb. liiga külm on. Lumi on ka maas. Sestap aitab küll. Lõpetan selle märtsikuu ära.

 Vot nii pikalt saab ühest nädalast kirjutada kui korralikult päevikut pidada. Eks see ole mingil moel ettekirjutamine. Kui aias ikka tõsiselt tegemiseks läheb pole siin enam mingit pläkutamist. Lihtsalt ei jätku aega ega vast võhmagi. Tulgu see aeg aias ja aiaga nüüd kiiresti.

... kulges märtsi järgmine kümnepäevak...

 ...ikka vääramatult kevadesse.

11.03. poolpilves, poolpäikseline, pakaseta aga üldiselt ikkagi miinustes. Päeval päikese toel kerged plusskraadid aga tahaks palju enamat. Tahaks, et lumi läheks lahinal ja kõik varakevadised pääseks ilma kätte valla.

12.03. Päike, päike, päikene paike. Päikese käes on juba täitsa mõnusalt soe, eriti kui tuulevarju peituda. Esimese jume võib näkku saada küll. Lubatud kanged külmakraadid jäid õnneks ka ära. Anti märksa leebemat ilma. Päeval keris +4,3 varjus juba ära. Lume sulamist võis  veena näha. Siiani on see lihtsalt haihtunud nähtamatu auruna kosmosesse. Ja see on tegelikult parim variant. Öised miinused päevaste plusside vahel ei lase kevadporil tekkida. Kui lumi kord läinud on aed valmis aednikuga kohtuma.

Üks väike vallatus dušširuumi lakke sai Üloga kahasse lõpuks ära tehtud. Selline paariaastane soovunelm juba. Koostöö oli enamvähem selline, et mina targutasin, kaagutasin, vehkisin kätega ja tassisin kappidest kõikvõimalikku nänni,  mida kasutada saaks. Esialgne idee kahest plaadist ja sellest, et need ripuvad ja midagi ripub veel olid tõsi mul olemas. Ülejäänu jäi Ülo õlgadele kanda.😀 Pole päris see, mis nagu kusagil vaimusilmas uduselt terendas aga ma arvasin ka kaua, et need plaadid on sinised. Selgus kurb tõsiasi, et need olid vaid sinise kilega kaetud. No ja sealt algas ka mõtte varisemine. Ok, las see ripub, lõpuks võib ju alati parem mõte tulla.

kui laes on konks, siis ei pea see mitte tühjalt seisma

13.03. Päike, päike, päiksekene. Soojakraade 7 varjus ja palju rohkem päikese käes. Tuult ka ei olnud. Õhtul olid taas virmalised. Sel aastal on neid päris sageli. Mitte küll väga võimsalt aga peenemate aparaatidega saadi pildile küll. Anni ja Anders korjasid juba teist nädalavahetust rähni käbiladestusi kokku ja täna said need pidulikult ka ära põletatud kuni virmalisi oodati. Ma olen kogu aeg olnud eksiteel kui arvasin, et virmaliste pildistamiseks on vaja erivarustust. Piisab täiesti korralikust telefonist ja seda ma ka ei teadnud, et pildistamisega näeb hoopis rohkem kui palja silmaga. Et virmaliste hoiatus oli antud need olid oodatud, siis võin uhkusega öelda, et Tea ja Lars said need kenasti fotokasse ja mul on luba nendega siin edvistada. Ikkagi Taga talu virmalised.😊

 Kohe väga hakkab kevadine tunne tulema.

14.04.

Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõusta üles, oh Jaak, muidugi võiks aga reaalsus ütleb tänapäeval, et hea kui elus püsib. Seegi on väikesele keelel suur asi. Täna on emakeele päev. Peale selle on päike, PÄIKE ja temperatuur muudkui tõuseb. Järelikult sulab ja loogilisena tundub, et tuleb kevad. Paluks lähiajal, ilma trikkideta ja mahedalt. Tippmark oli +11 C ja ma rõhutan, et varjus

Sõda Ukrainas kestab.😢 Mõeldes nende kannatustele, lootes sõja lõppemist, võideldes õõvaga mis tekib neid valusaid uudiseid kuulates ja veel enam kuulates mingite jutjullede pidevat targutamist. Üks laud mõeldes sõjale.

Sõda näinud aken

15.03. Täiesti imeline ja uskumatu aga jälle on päikesepäev ja öö lõpus väga vara hommikul olid jälle virmalised. Isegi varustamata silmaga täitsa tore roheline taevakaar. Oi kuidas sulatab. Lõunane temperatuur +12 C varjus. Võiks juba lausa päikest võtta. Päikese käes istuda igatahes saab aga sellega on see häda, et näpud hakkavad sügelema mulla ja rohimise ootuses. Ma lihtsalt ei oska niisama istuda. Lugemine oleks ka mingi variant aga .... Homme hakkan kasvukat koristama. Täna ei saa, sest hambaarst ootab visakat ja puhast patsienti 😉

suutis ka lõpuks õied lahti lüüa

16.03. Olgu taevased tänatud järjekordse päiksepäeva eest. Oi kuidas sõrmed sügelevad aga maapind on veel jääs.  Eks täna sulas jälle vähemaks ent võiks juba nagu kiiremini ka või kuidas. Samas, hea, et niigi on, on hullemaid kohti kus lumi ikka veel pea kõrvuni kui pikali visata, iseenesest mõista 😀

Akende seeria viimane laud sai valmis aga nüüd on tunne, et esimest ei ole 😊 loomulikult ei lasknud loomeind mind kasvuhoone lähedalegi

Vanade akende romula

Kui midagi fataalset vahele ei tule saab neist väike näitus Elva raamatukogus. Kusagil märtsi lõpus, mis polegi ju teab kui kaugel enam. 

Need aknad on mulle kuidagi pähe istunud ja sundinud veel ühe luuletuse kirja panema 😏

klaasid säravad lõhnavad raamid

kiiskavad vastsed kremoonid

aknad on uued kõik peegeldub

igaüks end meelsasti peegeldab

daamid kleite pilved oma lendu

sõdurid rühti kõu võimast välku

lapsed mängu vanad elutarkust

aeg möödub põnevus kaob

sära klaasidelt kulunud ära

läbi miljonite pesukordade

vihmades pehkinud raamid

viimasest sõjast jäänud praod

paigatud nõnda kuis osatud

peetud aknad võetakse maha

oma teadmisi oma kogemusi

nõnda vanade akende romulas

salamisi vesteldes jagavad

peale avaliku valu ja rõõmu

saladusi mis nähtud tahtmatult

kui kardinad ette tõmbamata

pikantseid lubamatuid öid

sündimiste rõõmu leina valu

nõnda lõplikult lagunedes

olles oma saatusega leppinud

vandudes et keegi neid ei pese

enne nende varisemist põrmuks

  17.03 Päikeselisd päevad kestavad. Öösel ikka miinused, päeval kuni +12 C . Aina rohkem hakkab maa seest välja sirguma erinevaid sibulike ninasid. Aiatöödega on siiski veel vara alustada, istuda päikeselises tuulevarjus võib ometi ja unistada kõigest mis saab tehtud kui päriskevad kätte jõuab. Üle eesti on nähtud, kuuldud paljusid kevadekuulutajaid linnukesi aga meil on küll veel väga vaike. Lõpetan ühe soki kudumise ja alustan kohe teist jättes juba kootud soki paarilise aega kui täna alustet sokid valmis on. Ja alustan aknaseeria laudade esimesega mis nüüd tõesti viimaseks jääb. aga mul on erilisi lauamaterjale hoopis teisteks lahendusteks õnneks olemas mitmeid. Eile kontrollisin.     

18.03.   Hommikul täispäike. Ja nii jäigi. Õhtul kui linnast koju sõitsime oli taevas eriliselt suur kuu aga   see tõusis kiiresti ja kui lõpuks õues maandusime oli vaid üsna tavaline suurus ent täitsa täis  või täpselt täis. Täiskuu aeg on aga teadagi ...😏  no pehmelt öeldes huvitav 😀

19.03. Öösel läks pisut pilve ja temperatuur jäi plussi vaid päikesetõusul oli -0,1 C. Varahommik oli pilves ja see tundus juba lausa kummaline nende päikesepäevade järel. Varajaseks lõunatunniks oli päike kenasti tagasi ja ilmateate järgi peaks lähipäevil päikseline ilm kestma.

Ülo lõikas kaks suuremat õunapuud kevadvormi elik Uibu lõikas uibuid 😀. Ilm oli kena aga mitte nii soe kui mõni päev varem olnud. Õnneks ei olnud tuult. Üritasin natuke õisi otsaida ja pildile püüda aga need on ju nii kribud. Homme õnnestub ehk paremini. Lumikellukese sordid on hästi talve üle elanud. Esimesed alpikanniõied hakkavad ka meie aias tulema.

Esimene krookuste seas, alati. Üks kahvatu kollane krookuse õieke ka ilutses üksi keset peenart aga paari päeva pärast on neid juba hulgim, vähemalt ma loodan.

C. gargaricus gargari krookus

Talvine lumekupp on murusse tee leidnud. Oi kuidas mulle meeldivad need vahvad varakevadised murus. 

Kõik räägivad juba õige mitu aega transilvaania sinilillede puhkemisest. Minu omad ei ole üldse veel nii kaugel, küll aga paar hariliku sinilille tuusti.

erakordselt kahvatu ja hädine pilt aga vähemalt on sündmus fikseeritud. Homme püüan paremini

Võrkiirised on vapralt mulla seest välja trüginud aga õitsema veel pole jõudnud hakata. Eks see tulemine ongi kevadel mõnikord pikk ja raske. Ülo mõõtis 30 cm keltsa ja üldse mitte sellises kohas kus poleks talvel eriti lund olnud. Uskumatu, polnud ju mingi külm talv aga tasapisi ikka on toimetanud. Märtsikellukesed ka tulevad.

näete kui raske see tulemine on isegi kui lund ei pea enam eest lükkama aga aednik on mingit jama peenrasse pannud ja nüüd muudkui pressi 😏

Rähn toimetas täiesti häbematult ja häbenematult aga pilt on hoopis nende karvaste okste pärast, nii nunnud.

Harilik mänd ´Gold Coin ` pole nii silmatorkavalt kollane talvel kui mõned teised sordid ja suvel jälle pole nii roheline kui teised männid. On küll aeglasema kasvuga kui liigiga võrrelda aga on siiski juba täitsa arvestatav värvilaik talvises (eks ka hilissügiseses ja varakevadises) aias.

20.03. Öösel miinusesse ei langenud ja kohe palju vähem lund on aeda jäänud. EKS KEVAD JU, täna! Aga mõnes kohas on kuhjatised, keset peenart kujutage ette. Ma pole kunagi kevadele kaasa aidanud aga sel aastal on ikka hirmus isu seda teha. Kuhjatised peenardes ju. 

Kusagil eilse ja tänase piiril sain siis esimese aknalaua ka valmis. Kahjuks jäin ühele aknale alla, see joonistamise oskuse puudumine annab vahel väga teravalt tunda. No ma saan veel midagi parandada enne kui Ülo laki selga laseb aga kas see äratundmine sellest, mis on valesti tuleb ei tea mitte. Tegelikult kisub kohe ja praegu õue. 

noored (uued, värsked, vastsed jne) aknad

Sellega on näituse kraam koos. Veel vaja meheõel ilusad sildid teha lasta, kaks luuletust ka peenemale paberile ja siis Elva poole teele saata.

Lähengi kevadet nüüd nuusutama. Kuulama kas ka meie maile mõni kevadlinnuke on naasnud. proovima lillekreibalaid paremini eilsest pilti saama. Ühe sõnaga nautima. Olgu see kevad rõõmuks neile kes seda nii kaua on oodanud ja kulgegu nii hästi kui antud ajahetkel üldse võimalik on. Aiainimesed on õnnelik rahvakild, neil on võimalus kaevuda mulda ja unustada kus ja mis ajal me elame.