13.10 Ilus nagu eilegi.
14.10 Ikka ilus. Hekipeenraga lõpetasin. Vahetasin töökohta. Lõpetasin varem, sest kiisu tuli ju vastu võtta.
Varestel ka varsa aru. Teevad pesa kõrgele oksaharu tippu. Ime siis, et pojad sageli alla kukuvad ja hukule on määratud. Ja veel öeldakse, et segi nagu seapesa. Siga on väga akuraatne loom. Temal pole midagi segi aga varesel on küll.
Siiski pole linnukesed mitte kõiki vilju tuuri pannud. Viirpuude ja kukerpuude omad on alles. Samuti dekoratiivsete õunapuude miniviljad.
Crataegus submollis karvane viirpuu
Berberis koreana korea kukerpuu
Malus pumila ´Niedzwetzkyana ` verev õunapuu
ei uskunud ma targa inimese juttu, et Magnolia kobus hondo magnoolia oma viljad valmis küpsetab aga tundub, et targal inimesel on ikkagi õigus 😀
No ei suuda pildistamata jätta. Sel aastal on ikkagi erakordselt ilus ja värviline. Mis on alati punane olnud on kuidagi veel punasem ja kollane kollasem. Värvid on intensiivsed ja küllalt kaua aga võimalik, et mul on sel sügisel lihtsalt selline meeleolu ja silm. Kõik on võimalik. Ka see, et inimene võib olla sügavalt õnnelik istudes pärnapuu all, sahistades jalgadega selle pehmetes mahedalt sahisevates lehtedes ja vaikselt mattuda uute langevate lehtede alla. No polegi ju õnneks palju vaja.
Q. palustris sootamm on lõplikult punane
ja Q. rubra punane tamm ei jää temast maha
Kaugvaateid ka
Ja veel koduseid vaateid seniks kuni veel on
üks mu lemmikuid Acer campestre põldvaher
ja tasapisi ka suuremaks kasvav Acer monspessulanum prantsuse vaher
Aralia kuradipuu, mis lõpuks ka ellu ja kasvama jäänud, see Hallanilt saadud
16.10 Vihma sajab aga hommikune külaline pidavat lahkuma. Nudistlik ilmavaade on võimust võtmas. Ööga on lehti märgatavalt vähemaks jäänud. Läks nagu ära ja nagu ei läinud ka. Tegelikult ei sadanud aga kuiv ka ei olnud, õhuniiskus 130% umbes pakuks. Mul jäi täna tahtejõudu väheks aga õnneks suutis Ülo minus peale lõunat ikkagi teatud kohusetunde äratada ja tänu sellele sai tiigi serva peenraribake ja saunatagune puhastatud, lõigutud.
nudistidest pärnad, saared olid esimesed, harilikud pärnad järgmised suurtest tegijatest, pisikesi puukesi, põõsakesi jääb sinna vahele ja ümber ja ette ja taha mitmesuguseid
17.10 Kui hommikune vihmahoog välja jätta siis oli taas imeline sügispäev. üks väike peenar, mis aga vägagi töömahukaks osutus sai korda. Jõudsin järgmise alustada. Päev on ikka häbemata lühikeseks jäänud.
18.10 Vihmapüha. olen ajahädas aiaga ja ei rõõmusta sugugi päevaste vihmade üle. Sadagu öösiti. Ega mul muidugi igav ei olnud. Meil on ju ometi kassilaps. Mängisime koos telefonis mängu ja toimetasime arvutis. Tegu on tõelselt kaasaegse kiisuga kes teab ja tunneb nutiseadmeid😺 Tema avastas vahepeal ka teise korruse maailma.
19.10 Külm aga andis olla ja teha
20.10 Hommikul sadas, peale lõunat säras
21.10 Üks ilus sügisilmake aga värvid hakkavad taanduma või kui kõik ausalt ära rääkida on enamus lehti varisenud. lehised hakkavad kuldseks muutuma. Lodjap-põisenelatel on peale kõikvõimalike plusside veel ka kombeks lehti kaua kinni hoida. Need, mis loodud punaseks minema või ongi punased, on rõõmsalt kaugele näha.
Physocarpus opulifolius ´Little Angel `
või siis metalliläikeline
´Little Devil `
Suur osa hiliseid astreid ei jõudnudki, ka osad krüsanteemid jäid hiljaks. Üks viimase hetke nukker krüsanteemiõis
Aga mõned õitsejaid ikka on. Kaks mu lemmikut astrite hulgas on just praegu õitsemise tipus. sügisheleeniumidki pole veel lõpetanud. Zanzeguri leinakellukas õitseb vist neljas kuu.
Symphyandra zanzegura
Aster turbinellus keegelaster, üks mis jõuab alati õitseda
Aster azureus taevassinine aster, teine mis jõuab alati õitseda
Chrysanthemum ´Clara Curtis ` jõuab ikka lõpuks õitsemiseni kuigi ma igal aastal kardan, et ei jõua
täitsa värviline ju veel, keskel on floks ´Butonik ` , täiesti uskumatu tegelane, sest kõik muud floksid on ammu unustatud. Alustas juuli esimeses pooles.
22.10 Ilus ilmake kestab. Ülo ja Hillar panevad keldripealsele tuuletõkke plaati. Mina askeldan varjukas.
23.10 Ilmake ehhee. Otsas see päikeseline ilu. Aga ega otseselt ei saja nagu ka. Udutab, ei uduta, tibutab, ei tibuta. Mul on nüüd korralikud vihmriided ja kuni prillid läbi paistavad saan ikka aias möllata. Ikka varjukas. Kindaid kulub kole palju aga muidu ok, tuult pole ja täitsa soe on.
24.10 Päike tui tagasi. Tähtis päev. Max Makkuro tuli esimest korda õue. Siiani eeskojast kaugemale ei julgenud. Peale 4 tunnilist möllamist juhtisin poisi sujuvalt tuppa. Ikkagi esimene kord ja lapse aru, ei saa arugi kui o nii väsinud, et jalapealt magama langeb aga selleks on juba õues liiga külm. Aga toas marutamise asemel magas kui kukununnu hommikuni.
suur imeline maailm imelised asjad sees aga esialgu natuke hirmutav ka
25.10 Täismahuline vihmapüha. Sadas vahepeal lausa ladinal. Kui pimedaks läks hakkas udutama aga sellest oli rõõmu vaid Maxil, kes vaikselt õhtul sääred tegi. Õnneks polnud meie väikeseks ärevuseks põhjust. Sass transportis ta kenasti mõne aja pärast tuppa.
26.10 Pimedavõitu ja kõrge õhuniiskusega aga +11 , kohati hakkas isegi palav kuigi ma polnud sugugi liiga paksult riides. Viimase tunni segas vihm ära. Ise ma oleks olnud küll aga kindad ja riistad said kole mudaseks ja libedaks. Max aitas ka omal moel.
27.10 Pilves aga sajuta, natuke külmem kui eile. Sain varjupeenraga maha. Pimedas käsikaudu lõpetasin. Nüüd ei julge valges vaatama minna. Päeval kiitsin ennast taaskord suure hulga okaspuude eest aias, nüüd on nende aeg olla täielikult nähtaval ja staaritseda.
28.10 Ikka pilves ja ikka sajuta. Mulle sobib. Sadagu öösiti. Pusin järgmises peenras.
hea on tehtule tagasi vaadata
ka hääbumises võib olla ilu
minu jaoks on siin maaliline ilu aga hõredaks hakkab tasapisi minema
29.10 Vihmapüha päev. Sadama hakkas korralikult täpselt siis kui ma olin jõudnud uksest maja nurgani. No ajab vihaseks! Kraade õues +12,6. Õhtul seitsmeks oli tähistaevas. Täielik nöök. Kassilaps Max oli targem, ei tulnud koos minuga õue. Ju tundis vihma lõhna. Tema on nimelt meil väga vihmapelglik.
30.10 Lubati küll suurt päikest aga läks nii nagu alati, hea vähemalt, et ei sadanud. Aga külm oli.
31.10 Lubatud päikesepaiste on täna aga nagu sügisele kohane, soe käib sadudega koos, õue söandan alles lõunaajal minna no ja siis ongi ju kohe õhtu ja ööpimedus.
Oktoobergi on otsas aga mul veel pea kolmandik peenraid läbi käimata. Päev on nüüd siis hoopis lühikeseks jäänud. Eks viimane lõpp kas jääb lume tõttu ära või saab miskitmoodi tehtud. kindlasti mitte nii korralikult kui eelnev aga kõik, mis ma sügisel teha olen jõudnud peaks andma kevadeks pisut hingamisruumi
