...tuleb mul oma lubadust süüa...

 ...sest ilmad pole mind pildistama lasknud ja mis lusti oleks puittaimedest jaurata kui pilti pole ette näidata. Varasematest pildiringidest on midagi jäänud ja need leiavad siin ka koha aga kui ma ei taha seda esinemist siin hiigelpikaks kirjutada siis tuleb vahepealne aruandlus ära teha. Ehk homme (igapäevane lootusrikas ohe) .

 22.04 Päikseline hommik. Tõmban huuled torru ja jorisen. Õue tahaks aga ei saa. Edasiseks lubatakse ilmakoledusi. Seega jorisen veel suuremas pahameeles. Ja siis tulevad inimesed, kes tahavad koledal kombel midagi kasulikku teha. Kiirelt kaatsadesse ja esimene heategu on mind õue toimetada. Edasi läheb juba ludinal. Lars saeb ja kopsib aga nad ei ütle mulle mida. uudishimu tapab peaaegu ära aga kuna ma ei saa ju kohale kablutada nagu normaalsed inimesed siis nad kiusavad mind täiega😏. Meie naised (mina, Tea ja Merle) nahistame kivilas. Kui poleks mingit totrat vihmahoogu (mõttetult tühist) ja mind poleks evakueeritud oleks kivilaga ühele poole saanud. Nüüd on paar rm teha ja ahvid on ilma ära keeranud (vanasti ma mäletan võtsid nad elektri ära ja arvati, et vool tuleb loomaaiast). Aga ma olin nii väsinud, et uuesti riidesse panemast ma lihtsalt keeldusin. (kui inimene enam ei suitseta teeb ta ju hullumeelselt tööd). Juba eelmisel suvel tundsin muret kevadel istutatud pisikeste näsiniinte pärast muret aga ise ma neid otsima ei saanud ja Ülo ei mäletanud. Kivilast ma siis nad lõpuks leidsin (see, et otsida just kivilast oli meele). kahjuks olid kaks kolmest täiesti surnud. Need võisid vabalt kuivale jääda, sest istutatu ja unustatud. See, mis elus on pisut paremas kasvukohas. Samas leidsin nelgialalt 3 tulbisorti millest mul aimugi ei olnud. Õnneks olin ikka nimed eelmisel aastal korra vihikusse kirja pannud. Üks neist juba ka õitsemas.


´Concerto `

Kivilas oleks vaja palju uuesti ja ümber teha aga see ilmselt jääb siiski järgmiseks hooajaks. Erilist õitemöllu veel ka ei ole. Karukellad on põhitegijad ja pisikivirikud ka. Neid on mul tegelikult häbiväärselt vähe aga õnneks on Tallinnas üks kastike kohtumist ootamas. No seal on veel mitmeid ootajaid ja osad veel sootuks teises kohas :D Kohe südame teeb soojaks.
Hanerohud hakkavad ka kohe. Kõige varajasem on ikka see vana ja headuses tuntud alpi hanerohi. Tuleb, on, lõigatakse, siis jälle on ja õitseb taas.



Ja tagaaia kivilasse on tagasi tulnud see nunnu roosade õitega Androsace


Öösel sadas mõningast vihma.

23.04 Ilm läkski üsna koledaks. Külm, tuuline ja kohati ka sajune. Järelikult olen tubane. Ülo suunasin ikkagi paari pilti tegema, sest kui ma tulpe taga ajasin sealt vanast vihikust leidsin, et maha on saanud ka üks uus lumikelluke. Seda ma aknast ei näinud ja nii siis õitseski ilma erilise tunnustuse ja kiitmiseta. 
´Mount Everest ` on nimeks

Taevast tuli mida iganes. Vihma, lumetangu, - kruupe, - mannat, pussnuge ja väikeseid poisse. Õudne😕
Idahüatsindid on üsna erineva õitsemise algusega. osad on alles mügarad, osad juba natuke nagu on ja esimene õitseb juba üsna korralikult. Talvitub ka hästi ilma igasuguse vahepealse torkimiseta.
´Blue Jacket `
Aga kus on eelmisel sügisel maha pandud 4 sorti ?  Ma pean õue ja põmpsuga sõitma pääsema. 

Mõni on ilus isegi norus olekus selles vihmailmas


25.04 Ilm on veel hullem kui eile. Päeval valdavalt +3 C . Olin õhtul kindel, et lumi tuleb öösel maha. Meil ei tulnud aga nii mõneski paigas tuli küll. Erilist sadu ei olnud. Ülo ja Hillar tegid üldisemaid koristus ja korrastustöid. 
Ülo leidis toreda priimula keset kriimulaid. Ajasin jälgi ja võib täitsa vabalt olla Neljandiku aiast, sest selle nurga kriimulad on ka sealt.




Küll võib mõnel alles värv olla, eriti pilves ilmaga aga agar paljuneja on see ka. peaks ülejäägid kusagile metsikumasse kohta istutama. aga vaatamata käitumisreeglite rikkumisele peenras mulle meeldib.
pisiputk  Hacquetia eppactis
26.04 ilm endine
Selliste ilmadega armastavad kassid minu voodit kõige enam. kas ka mina voodist rõõmu tunneks ei küsi kohe mitte keegi 😀 Kuna nad on kassid, saavad nad palju andeks juba kasvõi oma nurrmootori pärast ja sooja annavad ka päris kenasti,


Tubasel režiimil on ka omad plussid. Saab lõpetada ja alustada näputööd ja ka pintslit keerutada. See teeb tuju sama heaks kui aedlemine või peaaegu sama heaks. Raamatukanalid on kahjuks kuidagi kokku kuivanud. Aga eks ole loetud ka selle viimase poolaasta jooksul.

Appeldoornide aeg on kohe varsti käes

27.04 Tahan õue !!!!!!! Aknast näen, et tulevad kobarhüatsindid, nartsissid loovad, tulbid nuputavad, kindlasti on kusagil mõni püvilill, kanakooled vaja üle lugeda ja nii aina edasi. Pungad, urvad ja muu toredus. Ei tea kuna magnoolia õitseda võtab, Nuppe on palju,

pajusid ma armastan. Pajusid peab olema palju. Kunagi arvasin, et ükski paju ei vaja eriti midagi. Lihtsalt kasvavad aga ei, mõned on ikka uskumatult pirtsakad ja neil on jube vaenlane pajumailane. . Pajud on nunnud urbade ajal aga on ka erinevat koorevärvi okstel, keerdus või muidu veidra kujuga oksi. Lehtede ajal on need ka põnevad erineva lehekuju ja värvi poolest. On kirjulehiseidki.
Üks neist pidi olema oranžkaspunaste okstega ´Chermesina `aga võta näpust. Mõlemad on kollasevõrselised ´Vitallianad `. 

Udaa paju (S. udensis ) on väga tore kuigi neid lapikuid oksi võiks märksa rohkem olla. Lõikamine olevat kellelgi aidanud, mina vahet ei näinud. Seda suurem rõõm kui mõni lapiklane sisse satub.



Harilik pihlemelas (Sorbaria sobifolia ) ´Sem `saab kevadeti kõik patud andeks. Kahjuks ei olnud kellelgi eelmisel sügisel jaksu põõsaid korrastada ja ega pole vist ka sel kevadel.


Ometi kord õnnestu nõiapuu normaalselt pildile saada.
Hamamelis japonica
Koore poolest põnevaid puid on palju. Näiteks suureviljaline tamm. Kas, kuidas ja kaua sel  õnnestub vastu pidada veel ei tea. Väga tõhusat juurdekasvu ei näita kahjuks. Sel on muidu ülinunnud viljad.

Quercus macrocarpa 

Vist minu lemmik kaskkaskede hulgas. Sel on niivõrd tore koor. Pärit Kaug-Idast ja kodus kasvab kuni 20 m kõrguseks. meil vist siiski selliseid mõõtmeid ei võta. 

Betula davurica

Muhkudega lepp. Muhklepp Alnus incana Giberosa. Ülo suur armastus ja nii sai teinegi veel soetatud. Vaeseks hakkab varakult pungi lehtedeks vormistama ja saab peaaegu igal aastal aprillikülmadega pihta. Ometi on tal varupungi piisavalt, et taastuda. kasvukiirus sellisel moel küll kahaneb aga küll ta jõuab.

Euroopa lehis (Larix decidua) hakkab rohekat loori omandama ja muidugi noori käbikesi.

Ja ongi sedakorda kõik. Homme peab aeda saama.


...on ridamisi helgeid päikesepäevi olnud...

 ...ja kuigi tuul on möllanud ja inimeste närve ja kõrvu kruttinud, olen ometi viibinud aias nii palju kui võimalik. Laupäeval oli esimene pikem päev, umbes 11-18-ni ja siis oli küll selline lugu, et oleksin peaaegu õue jäänudki, sest kätes polnud enam jõudu ennast karkudega paarist trepiastmest üles vinnata ja parem jalg ka enam ei kandnud (vasak on hetkel ikka veel kasutu) aga pühapäeval nahistasin juba paar tundi kauem ja polnudki enam nii hull. Eks tasapisi hakkab talvine kombelõtvus järele andma 😀

Nagu ikka kevadel tulevad lillekesed hirmsa hooga ja kõigel ei jõua enam silmagi peal hoida aga kunagi on ehk huvitav vaadata mis ajal miski õide läks või ei läinud, sest oli kas ära söödud, ära viidud või lihtsalt juured lõdvaks lasknud. Õnneks ma ei mäleta, mis Ülo eelmisel aastal maasse pistis ja nii ei tunne ka hirmsat kahjatsust veel esialgu. Kui nimekirjadesse süvenen siis kindlasti valan suuri pisaraid. Küll on mul kahtlus, et ma kallis kalunartsiss, üks toredamaid toredusi kevadel on muti või mügri nahka läinud. Ja vot see ajab tõesti nutma. On ju väike lootus, et mõni sibulake kusagile hälbis ja siiski kaotus pole lõplik (lootusetu optimist). Aga nüüd kenasti järgemööda.

17. 04 Täispäike ja temperatuur mingi jagu üle 10 C aga külm ja väga tugev tuul segavad tõsiselt nautimist. Jopet ka seljast võtta ei lase. Kevadkoristus on vahepeal sujuvalt üle läinud võilillede likvideerimisele ja muidu rohimisele. Ülol on valvenädal ja see sega tõsiselt aiaelu 😏 Alustasime kivila rohimisega. Enne tegime mõned pildid ka. See ei ole nüüd sedamoodi, et hoiame kahekesi aparaadist kinni vaid ikka vaheldumisi.

´Double Ellen  White ` kahjuks on neil täidisõielistel õied nii rasked, et vaatavad häbelikult maha
´Double Ellen Pink ` kuigi ma vahel kahtlen, äkki hoopis red aga ostsin ma roosa, seega olgu siis nii

Harilik näsiniin alustas tegelikult juba paar päeva varem aga siis ei olnud veel nii. kahju, et see nii ruttu ära õitseb, samas on kevadel seda mille üle rõõmustada küllaga

Lõokannused möllavad aias täiega 😀 Veel krantse eelmisele postitusele lisaks. 


Kivilas avas õie esimene karukell. Seemik. Neid sealt tulemas nii mõnigi aga tagaaia omad alles mõtlevad ja ongi tore, nende imeliste karvikute õitseaeg pikeneb. Selle pildid tegi Ülo ja see on väga hästi välja kukkunud.



18.04 Peale pildiringi külvasime natuke kasu- ja ilutaimi kasvuhoonesse karpidesse. Kuigi naerist ja nuikapsast ei peaks ette kasvatama, olen seda siiski juba mitu aastat teinud ja need on esimene saak ning prisked pealegi. Kui paari päeva pärast neid ka õue külvata siis sellest tuleb järgmine saak ja vahel jõuan ma suvel veel ühe külviringi teha aga mitte alati pole sellist usinust. Kui nüüd oma külvinimekirja vaatasin selgus, et enamus ikka oid ilutaimed.😏 Kolm sorti naerist, punane nuikapsas, basiilik ja petersell ja terve rida igasugust muud pudi-padi.
Tuul pisut väiksem, temperatuur pisut kõrgem ja loomulikult täispäike. Varjulisemas nurgas sai jopet vahepeal ära võtta. Rohisin kasvuka ümbruses, Ülo lendas linna vahet aga midagi sai jälle tehtud. Ülo julges pumba tiiki panna.

Meie aia esimesed tulbid. Enam-vähem üheaegsed.

Neustrujeva tulp T. neustruevae

kaheõieline tulp T. biflora

neitsitulp T. polychroma , tõsi see avas õied paar päeva hiljem aga olgu need esimesed siin kenasti koos

Veel mu erilisi lemmikuid kirgaslill. Hiid-kirgaslilled Chionodoxa gigantea


´Kloostrimetsa ` on täiesti vaimustavat värvi

´Lilacina `on vaevu tabatavalt mittevalge 

Esimesed kanakooled. Kahe-kolme päeva pärast on kõik juba parimas õitsemisvormis, saunatagused ehk veel mitte. Ei tohi unustada. 

´Bantam Egg `

´Primrose ` ???

Mõni varakevadine on nii pisike ja kaugemalt nähtamatu, et läheb alatasa meelest. aasta või paar tagasi kui mu õeke endale seda kribu endale küsis väitsin täiesti veendunult, et mul ei kasva ainsamatki litterheina. Ja endiselt ma imestan kui selle kribala tagaaia kivilast leian

maadjas litterhein Thlaspi stylosum  

Kaua igatsetud ja lõpuks kasvama saadud pisiputk näitab nüüd oma tõelist iseloomu ja paljuneb kiirusega millega ma hästi nõus ei taha olla. Loodan, et sort on viisakam 
´Thor ` Hacquetia epipactis

Imetlen teiste aednike kevadisi kribukivirikke, mis paksult õisi täis. Minul nii hästi ei ole näinud. Jagage nippe !
1-3 õit mätta kohta on ikka totaalne läbikukkumine 😢 Eelmisel aastal olid ikka hoopis õiterohkemad. 


Elisabti kivirik Saxifraga x elizabethae ´Minehaha `

või 

´Regina `???

Passima peab hakkama püvililli, ülaseid, priimulaid ja muidugi tulpe ning nartsisse, ka hüatsinte, Muscarisid ja üleüldse ... Traktoriga saan veidigi aimu aias toimuvast.
Sel aastal on esimene püvililledest Eduardi püvilill Fritillaria eduardii. Huvitav kas see kunagi midagi juurde ka kasvatab ?

Priimulaid tiksub veel vähehaaval aga mõni juba on südant ja silma soojendamas.
äärispriimula P. marginata ´Alba `

No ja muidugi veel ka koerahambad ! Kuidas neid võiks unustada !
Sordinime igaks juhuks enam ei ütle, sest need harilikud koerahambad on koerad taimed. Ühel aastal õied ja siis paar aastat ainult lehti. Sel aastal tundub olema pigem õite aasta

Kuna eelmisel hooajal nii mõnigi töö lihtsalt jäi tegemata siis aias igasuguseid traagilisi lugusid. Näiteks on vaene kobarskopoolia Scopolia physaloides  kadaka alla lõksu jäänud aga ega vapraid ahelad ei pea 😀

19.04 
Ilmad on läinud aina paremaks, temperatuur kõrgemaks, tuul nõrgemaks. Ootan Ülot ukse kõrval, et ta kohe tulles mu saaks välja lükata. Tegutseme kivilas. Seal on karukellade kõrghetk. Eelmisel aastal taltsutamata madalad liivateed, mis on ummistanud pool kivilat ja tuleb välja rookida.  natuke karukellapilte, nii nimega kui nimeta seemikuid.

Ja siis tuli Anni, kes oma blogis oli just teatanud, et leidis uue sirelikarva väga varieeruvate sinilillede koha. kadeduseuss keeras minus suure kahinaga ringi aga Anni hea tüdruk nagu ta on võttis kühvli ja ämbri ning kimas neid meile tooma. Kokku sai 23 mingil moel erinevat tuusti kasvama. Erinevad võivad olla peale õe värvuse ja kroonlehtede kuju ja arv, tolmukate pikkus, värv jms. anni ja Ülo istutasid ülejäänud õhtu nagu hullud. Pildid said ka kõigist aga seda vaid katalogiseerimiseks. 5 pilti (vabandan, kvaliteeti pole) panen stiilinäiteks. 

Ja terve plats sai teisi täis. sildid ka said otsa. Nüüd peab need lõpuks ära tellima.

Aga ma pean veel oma sinililledest jaurama. Palun vabandust. kes on küllastunud ei pea vaatama 😀
Tagaaias kuivmüüri ees kuhu kord kogemata metspipraga sai Valgamaalt ühest lodumetsast ka sinilill toodud on kaks tavalisest keskmisest erinevat.- Üks helesinine ja teine tavalisest rohemate kroonlehtedega. 



Jasmiini all on keskmine sinine ja väga roosa oma asju ajanud ja elu elanud, kenasti paljunenud ja tundub, et ka segunenud, sest kust mujalt tulevad kaunid lillad toonid. Ja peaaegu iga sõnajala sees on segupaar või siis ka mitte. Roosa
Roosa on väga hea levija. leian tema tittesid juba üsna ootamatutest ja kaugetest kohtadest. Tundub, et see aeg kui sinilillestki võib saada armastatud umbrohi pole enam kaugel.
Segupaarid on sellised

Kõik tahavad head elu ja sinilill pole mingi erand. peale koorepuruga multšimist läks mu kõige nirum isetulija tunduvalt ilusamaks. Pildid aastast 2018 ja 2021. Vahe on nähtav isegi varustamata silmaga.


Lõpetan selleks aastaks sinililledega ja viimane pilt põhiplatsilt. See polnud veel jõudnud kui teisi pildistasime


20.04 oli eriti ilus õhtu, sest tuul vaikis peaaegu täiesti ja kallid inimesed tegid kiire tiiru. enne seda jõudsime veel kivilat rookida
Pilti sai väga ootamatult õide plahvatanud korea forsüütia


21.04 käisin kohtumas oma ortopeediga, et põlveliigest tagasi nõuda. No kusagil mai alguses vist läheb õnneks. Täpselt veel ikka ei tea.

Ülaste aeg on tõesti, tõesti käes 💖

Mul ei jätku kunagi aega puittaimede jaoks. ma vist järgmises postituses püüan seda viga pisut siluda.