...sest ilmad pole mind pildistama lasknud ja mis lusti oleks puittaimedest jaurata kui pilti pole ette näidata. Varasematest pildiringidest on midagi jäänud ja need leiavad siin ka koha aga kui ma ei taha seda esinemist siin hiigelpikaks kirjutada siis tuleb vahepealne aruandlus ära teha. Ehk homme (igapäevane lootusrikas ohe) .
22.04 Päikseline hommik. Tõmban huuled torru ja jorisen. Õue tahaks aga ei saa. Edasiseks lubatakse ilmakoledusi. Seega jorisen veel suuremas pahameeles. Ja siis tulevad inimesed, kes tahavad koledal kombel midagi kasulikku teha. Kiirelt kaatsadesse ja esimene heategu on mind õue toimetada. Edasi läheb juba ludinal. Lars saeb ja kopsib aga nad ei ütle mulle mida. uudishimu tapab peaaegu ära aga kuna ma ei saa ju kohale kablutada nagu normaalsed inimesed siis nad kiusavad mind täiega😏. Meie naised (mina, Tea ja Merle) nahistame kivilas. Kui poleks mingit totrat vihmahoogu (mõttetult tühist) ja mind poleks evakueeritud oleks kivilaga ühele poole saanud. Nüüd on paar rm teha ja ahvid on ilma ära keeranud (vanasti ma mäletan võtsid nad elektri ära ja arvati, et vool tuleb loomaaiast). Aga ma olin nii väsinud, et uuesti riidesse panemast ma lihtsalt keeldusin. (kui inimene enam ei suitseta teeb ta ju hullumeelselt tööd). Juba eelmisel suvel tundsin muret kevadel istutatud pisikeste näsiniinte pärast muret aga ise ma neid otsima ei saanud ja Ülo ei mäletanud. Kivilast ma siis nad lõpuks leidsin (see, et otsida just kivilast oli meele). kahjuks olid kaks kolmest täiesti surnud. Need võisid vabalt kuivale jääda, sest istutatu ja unustatud. See, mis elus on pisut paremas kasvukohas. Samas leidsin nelgialalt 3 tulbisorti millest mul aimugi ei olnud. Õnneks olin ikka nimed eelmisel aastal korra vihikusse kirja pannud. Üks neist juba ka õitsemas.
´Concerto `
Kivilas oleks vaja palju uuesti ja ümber teha aga see ilmselt jääb siiski järgmiseks hooajaks. Erilist õitemöllu veel ka ei ole. Karukellad on põhitegijad ja pisikivirikud ka. Neid on mul tegelikult häbiväärselt vähe aga õnneks on Tallinnas üks kastike kohtumist ootamas. No seal on veel mitmeid ootajaid ja osad veel sootuks teises kohas :D Kohe südame teeb soojaks.
Hanerohud hakkavad ka kohe. Kõige varajasem on ikka see vana ja headuses tuntud alpi hanerohi. Tuleb, on, lõigatakse, siis jälle on ja õitseb taas.
Ja tagaaia kivilasse on tagasi tulnud see nunnu roosade õitega Androsace
Öösel sadas mõningast vihma.
23.04 Ilm läkski üsna koledaks. Külm, tuuline ja kohati ka sajune. Järelikult olen tubane. Ülo suunasin ikkagi paari pilti tegema, sest kui ma tulpe taga ajasin sealt vanast vihikust leidsin, et maha on saanud ka üks uus lumikelluke. Seda ma aknast ei näinud ja nii siis õitseski ilma erilise tunnustuse ja kiitmiseta.
´Mount Everest ` on nimeks
Taevast tuli mida iganes. Vihma, lumetangu, - kruupe, - mannat, pussnuge ja väikeseid poisse. Õudne😕
Idahüatsindid on üsna erineva õitsemise algusega. osad on alles mügarad, osad juba natuke nagu on ja esimene õitseb juba üsna korralikult. Talvitub ka hästi ilma igasuguse vahepealse torkimiseta.
´Blue Jacket `
Aga kus on eelmisel sügisel maha pandud 4 sorti ? Ma pean õue ja põmpsuga sõitma pääsema.
Mõni on ilus isegi norus olekus selles vihmailmas
25.04 Ilm on veel hullem kui eile. Päeval valdavalt +3 C . Olin õhtul kindel, et lumi tuleb öösel maha. Meil ei tulnud aga nii mõneski paigas tuli küll. Erilist sadu ei olnud. Ülo ja Hillar tegid üldisemaid koristus ja korrastustöid.
Ülo leidis toreda priimula keset kriimulaid. Ajasin jälgi ja võib täitsa vabalt olla Neljandiku aiast, sest selle nurga kriimulad on ka sealt.
Küll võib mõnel alles värv olla, eriti pilves ilmaga aga agar paljuneja on see ka. peaks ülejäägid kusagile metsikumasse kohta istutama. aga vaatamata käitumisreeglite rikkumisele peenras mulle meeldib.
pisiputk Hacquetia eppactis
26.04 ilm endine
Selliste ilmadega armastavad kassid minu voodit kõige enam. kas ka mina voodist rõõmu tunneks ei küsi kohe mitte keegi 😀 Kuna nad on kassid, saavad nad palju andeks juba kasvõi oma nurrmootori pärast ja sooja annavad ka päris kenasti,
Tubasel režiimil on ka omad plussid. Saab lõpetada ja alustada näputööd ja ka pintslit keerutada. See teeb tuju sama heaks kui aedlemine või peaaegu sama heaks. Raamatukanalid on kahjuks kuidagi kokku kuivanud. Aga eks ole loetud ka selle viimase poolaasta jooksul.
Appeldoornide aeg on kohe varsti käes
27.04 Tahan õue !!!!!!! Aknast näen, et tulevad kobarhüatsindid, nartsissid loovad, tulbid nuputavad, kindlasti on kusagil mõni püvilill, kanakooled vaja üle lugeda ja nii aina edasi. Pungad, urvad ja muu toredus. Ei tea kuna magnoolia õitseda võtab, Nuppe on palju,
pajusid ma armastan. Pajusid peab olema palju. Kunagi arvasin, et ükski paju ei vaja eriti midagi. Lihtsalt kasvavad aga ei, mõned on ikka uskumatult pirtsakad ja neil on jube vaenlane pajumailane. . Pajud on nunnud urbade ajal aga on ka erinevat koorevärvi okstel, keerdus või muidu veidra kujuga oksi. Lehtede ajal on need ka põnevad erineva lehekuju ja värvi poolest. On kirjulehiseidki.
Üks neist pidi olema oranžkaspunaste okstega ´Chermesina `aga võta näpust. Mõlemad on kollasevõrselised ´Vitallianad `.
Udaa paju (S. udensis ) on väga tore kuigi neid lapikuid oksi võiks märksa rohkem olla. Lõikamine olevat kellelgi aidanud, mina vahet ei näinud. Seda suurem rõõm kui mõni lapiklane sisse satub.
Harilik pihlemelas (Sorbaria sobifolia ) ´Sem `saab kevadeti kõik patud andeks. Kahjuks ei olnud kellelgi eelmisel sügisel jaksu põõsaid korrastada ja ega pole vist ka sel kevadel.
Ometi kord õnnestu nõiapuu normaalselt pildile saada.
Hamamelis japonica
Koore poolest põnevaid puid on palju. Näiteks suureviljaline tamm. Kas, kuidas ja kaua sel õnnestub vastu pidada veel ei tea. Väga tõhusat juurdekasvu ei näita kahjuks. Sel on muidu ülinunnud viljad.
Quercus macrocarpa
Vist minu lemmik kaskkaskede hulgas. Sel on niivõrd tore koor. Pärit Kaug-Idast ja kodus kasvab kuni 20 m kõrguseks. meil vist siiski selliseid mõõtmeid ei võta.
Betula davurica
Muhkudega lepp. Muhklepp Alnus incana Giberosa. Ülo suur armastus ja nii sai teinegi veel soetatud. Vaeseks hakkab varakult pungi lehtedeks vormistama ja saab peaaegu igal aastal aprillikülmadega pihta. Ometi on tal varupungi piisavalt, et taastuda. kasvukiirus sellisel moel küll kahaneb aga küll ta jõuab.
Euroopa lehis (Larix decidua) hakkab rohekat loori omandama ja muidugi noori käbikesi.
Ja ongi sedakorda kõik. Homme peab aeda saama.
