...on juuligi otsa saamas...

...ja sellega koos ka igasugune aedlemise ind ja himu. Tegelikult mõtlesin, et ei ainsamatki rida enne kui vihma sadama hakkab aga siis jääks mõned olulised faktid ajalukku talletamata. Näiteks see, et viimane vihm oli 15 min padusadu 7. juulul, ajal mil meie kaugel põhjas kokukat nautisisme. Või, et vahepeal oli jälle maailma lõpp koos kuuvarjutuse ja verekuuga. Natuke suutis Ülo ka pildile püüda. Kuud siis muidugi, sest lõpp jäi esialgu veel tulemata.

Või seegi, et 20. juuli seisuga olid mõnedki puud juba sügisrüüs, osad neist nüüdseks juba raagus.

Need näiteks aha mitte ainult. Kolletavaid kaski on Eestimaa täis.

Nagu kõiki putukaid sel aastal, on erakordselt palju KURJE RÜNDEHERILASI. Mina pole veel seni sutsu saanud aga ega ma olen ka valdaalt toas, sest päikese kätte ma keeldun lihtsalt minemast. Ja veel rohkem on kaunitare admirale. Nii palju pole ma neid varem näinud.

Eks õitsemist ja ilu ka on aga ilupilte pole eriti mõtet püüda, sest õied on sageli juba puhkedes ka närtsinud. Ikkagi pidevalt 29-32 C teevad oma. Kastame aga palju sedagi jaksab. Päeval ei saa ja õhtud on lühikesed. Ülo mässab poolte öödeni vihmutit edasi tõstes. Igaõhtune aiategu on 2,5 tundi ohakate väljatirimist peenardest. Ohakas nimelt kasvab endiselt hästi. ega polegi rohkem mõtet kirjutada, sest sellest saaks üks otsatult viril ja nutune kirjatükk. Parem paar lillekest, mis ennast eriliselt hästi tunnevad.

varretu keelikurohi  Carlina acaulis lausa vohab

Kunagi seemnest kasvatet kare päikesesilm Heliopsis helianthoides, selline pooltäidis on ka väga õnnelik

Liiliad hakkavad lõpetama, mõned hilisemad on veel tulemas. Küll kõrguskasvus enamus kolmandiku madalamad ja osad õrnahingelisemad sel suvel ei õitsegi aga valdavalt ikkagi alles. kevadel tundus, et talv on paljud viinud. Õnneks mitte.

Üks uus ´Pink Giant ` ei ole küll gigantsetes mõõtudes aga esimene õitsemine ju ka ja see suvi. Muidu igati meelepärane.

Floksid eriti õnnelikud ei ole. Paremini tunnevad ennast need, mis teiste taimede vahel varjulisemas kohas. Hekipeenra omad on üsna nirud aga siiski veel elus.

´Blue Paradise ` lehise varjus

Päevaliiliad õitsevad kesisemalt kui muidu. Siilkübarad on üldiselt tublid. kahjuks on talv jälle oma võtnud ja üks mu lemmikuist on läinud. Teine on alles. Ja palju toredaid eriilmelisi seemikuid , mis saavadki olema minu siilkübarate tulevik. nemad kestavad.

´Secret Lust `

Kõik hortensiad õitsevad kenasti, ka kõige pisemad. Ju on saanud sellised kasvukohad kus pole kõige hullem kõrb ja lehedki on normaalasendis.  Üks toredus on puishortensia Hydrangea arborescens ´Pink Anabelle `, eriti õitsemise algus.

Käokingade aeg on ka. Neid on veelgi tulemas, jätkub ehk sügiseni.

sinine käoking Aconitum napellus

Kui kõrged kukeharjad just saba ei anna, siis varsti võiks neist ühe loo kirjutada. Eriti meeldivad mulle kõik need kavalatesse kohtadesse tekkivad seemikud. Mõned istutan ka sobivamasse kohta aga kui võimalik jätangi sinna kuhu nad juured on ajanud.

Selline juuli teine pool siis. Enamasti mõtlen kas jääd tootvatest agregaatidest või sugulastest pingviinidest seal kaugel lõunapooluse lähedal. Saaks augustiski istutada, oleks ka kohe ilusam olla aga septembris ma püsikuid enam ei istuta. Liiga paljud lähevad neist välja. Potis säilib rohkem. Puittaimi ehk küll.

17. juuli

20. juuli

Ainuke koht kus praegusel kellaajal veel olla saab on maja ees trepil ja sinna ma nüüd siirdungi. Kuduma. Uskumatu lugu, eksole. Aga siis teab indiaaninaine ka, et tuleb külm talv kui valge naine vammust koob.

...on juuli...

...ja see on ootamatult juba üle poole roninud. Taas kuumalaine. Temperatuurid on sellised, et isegi mõtlemisvõime on otsa saanud, teovõimest ei maksa rääkidagi. Pealegi olen mingi viiruse ????!!!! endale hankinud. Väga veider on igatahes olla ja aru saada, et mis see kehatemperatuur küll olla võiks kui higi voolab ööpäevaringselt ojadena ja termomeeter näitab stabiilselt 37-t. Mõtlesin, et ei kirjutagi midagi, eks pildid räägiksid enda eest ja neilt oleks näha, et kõik, mis õitsema peab seda ka teeb. Taimede kõrguskasv on muidugi huvitav aga taimed siiski äratuntavad. Ühest pean omet kirjutama ja seda siiras tänutundes, et on õnn kuuluda aalujate suurepärasesse kampa. Igaaastane kokukas on tõeline pidupäev ja tähtsündmus. Seekord siis Sadula talus kus on kõik ilus. Alates perenaisest ja peremehest kuni kasupeenarde ja kassideni välja. Suur tänu ka ööbimisvõimaluse eest privaatses Saunaluks numbris kus oli nii hea uni, et tõmbasime kella 10-ni kuigi sel ajal oleks juba pidanud kimama järgmisele objektile. Hakka või aeg-ajalt Sadula Saunas välja magamas käima. Enne kokukat külastasime (kahjuks ikka jälle kiirkorras) kahte aiandusjuveliiri, Futut ja Tiid ja pühapäeval veel õepoja ja ta pere vastvalminud suvekodu ning veel üht aalujat, kes pisut tõbisena ent siiski rõõmsana meid vastu võttis. kahjuks jäi viimane kontrollpunkt Roosna-Allikul läbimata, sest ühel hetkel Ülo avastas, et tema ülekuub koos rahakotiga oli jäänud Sadula Saunasviiti. Oli seda veel hommikul vaadanud, et ripud, no ripu, ripu, õues ju soe. Seega veelkord Viimsisse. Ja sellest kuidas me pühapäeva õhtul jäime tänu omavahelise kommunikatsioonilühise ja GEPS-u kiuslikkuse tõttu Maardu ja Iru vahele tiirutama võiks lausa omaette loo kirjutada. Aga ei kirjuta, sest ei jaksa.

Aga aed juulis. Nii jungel kui sel suvel olla saab.

Süüa ka juba saab, kurk ja tomat ei tulnud pildile

´ Empress `

mu lemmik ´Mary Todd `

´Brodway Lights `

laiguline leeklill ´Alpha `

Sassu tenuifolia

´Henry Hudson `

karvane päevakübar Rudbeckia hirta

laiuv lambiharjahein Hystrix patula

palmilehine tern Carex muskingumensis ´Silberstreif `

Ja nii edasi ja nii edasi ja... elik aitab kah. Augustis kui elus olen, siis jälle.

...sai ootamatult juuni otsa...

...tegi sabaotsaga sipsti ja kadus. Ega see saba kõige ilusam olnud ka. Aga tänane esimene juulipäev on lausa pakaseline. ei tea, kas peaks autole naelad alla panema ? Ok,  lubatakse peatset sula. Püsime selle aja siis kodus😉

Midagi eriti põrutavat pole aias sündinud. Martagonid hakkavad lõpetama kahjuks aga kõik muud liiliad alles ootavad järge. Kõige varasemad on juba õitsenud. Hetkel toredamad:

´Chippewa Star ` (A)

´Matrix `

´Matrix Orange `

Matrixeid peaks veel olema ja neid oleks ka hädasti vaja. ´Vilma ` on õite poolest nii martagon kuigi on paigutatud asiaadiks ja loomulikult on see eriliselt sümpaatne.

´Vilma ` (A)

Täitsa uus oranžiõieline ei tekita siiski erilisi värinaid, sest neid on teisigi.

´Eniac ` (LA)

Nelgiaeg on peaaegu läbi saanud. Iiriste aeg ka, lõpetajaks alati imetlusväärne ja ülimalt fotogeeniline sooiiris. Valgeõieline tundub sel aastal kahjuks jälle passivat. Sooiiriste sorte tahaks väga proovida teisigi aga karta on, et need meil eriti siiski kasvada ei taha. Leedust võiks saada. ameerikast ka aga kes sealt tellida jaksab.

sooiiris Iris spuria ´Premier `

On kellukate aeg. kahjuks olen neid vähe pildistanud, sest vahepeal elasin mingid päevad ilma fotokata. Vana andis otsad ja uus ei jõudnud kohe kohale. Tulekahju kustutas sedapuhku Ülo kui helve oma fotokaga külla sattus. Minul hakkasid õlad ainuüksi selle suurust nähes valutama 😜 Üks pilt siiski

piimjaõieline kellukas Campanula lactiflora  See on kõrgetest praegu üks lemmikuid.

Astilbed sätivad, mõned juba peaaegu isegi õitsevad. Esimene siilkübara õis on avatud. Early sarja floksidest on kaks õitsemas

´Early Pink Light `

´Early Purple Eye `

Metsikud roosid õitsevad juba mõnda aega, eks ka peenemad aga need hakkavad alles täisillu jõudma.

´Pink Grootendorst ` on õiterohkeim

´Gelbe Dagmar Hastrup ´

võrratu ´Tommelise `punane

Laukusid jagub augustini. No sel suvel võivad ka pisut varem otsa saada. Taevassinisel laugul on sel aastal ainult kaks kera ja needki pisut väheldased.

taevassinine lauk Allium caeruleum 

Üks vahva ja graatsiline

peenejuureline lauk Allium hymenorrhizum

Ja armsad aalujad, tunnistage ometi üles kust ja kellelt ma olen selle toreda sinise saanud ja mis on selle nimi ? Kõrgus ~30 cm või isegi vähem.

???

Ei mina tea, mis maranaga on tegu. Seemnepakil oli ausalt kirjas, et Potentilla hybridum. Tulid kollased (üleeelmises blogijutus pilt) ja punased. Täidisõielised. Puhmad ise on natuke tüütud, üsna kõrged ja kipuvad lõpuks laiali vajuma aga õied on võrratud. Eriti punane

Potentilla hybridum 

Kivilad hakkavad rahunema. Suure kivila küürus on hetkel tore elulõng õitsemas ja tundub, et sel jätkub elujõudu kauemaks.

karvane elulõng Clematis hirutissima

Peekerlilledest on hetkel ilusaim

habe-peekerlill Penstemon barbatus var coccineus, üks minu vankumatuid lemmikuid

Ükspäev hakkas silma hosta ´Sting `. Kuigi ma eriti midagi hostade õitsemiskirest ei arva, on mõned siiski erandid. Ja see tundub kuuluvat viimaste hulka. Ilus tulemine neil õitel.

´Sting `

Ülla, ülla 😊Sel aastal tuli üks kallaõis. Üleeelmisel oli ka. Siis oli tumepunane.

Üks salaarmastus ka.

loitev tulinelk Lychnis chalcedonica

Ilusaim õis õite seas😍

Ogoroodinalt hakkab tasapisi saaki laekuma. Maguskirsid on nahka pandud. Kurkidega saab juba midagi ette võtta. 

appi !!! eilne tugev tuul siiski raputas kõige küpsemad Meeri rõõmuks maha

No ja nii see juuli kätte on jõudnud. Mõnedki projektid, mida oleks pidanud juunis ära tegema jäid, sest kõik arenes liiga kiiresti. Võib-olla saab neid sedapuhku augustis arendada.