...hakkab varsti sügis tulema

18.09

Esimene hallahommik. Ikka imelik on see ilm meil viimasel ajal. Väga kontrastne. Suurest suvesoojast pea talvekülma. Nätaki. Õnneks evakueerisime õrnad ja veel õrnemad. Kõrvitsast sel aastal asja ei saanudki. Neli väikest  ja muskaatkõrvitsa taime retsisid varesepojad alguses ära. Jäi küll ellu aga taastus jube kaua ja nüüd siis alles hakkasid viljad tulema. Pidevad hoovihmad aiatöid teha ei lase. Mina ei lähe muda sisse müttama ja punkt.

19.09

Päikseline hommik ja ennelõuna ja siis kui ma lõpuks saaksin ennast aiale pühendada annavad taevased ühe korraliku vihmahoo. No ei meeldi mulle see solgutamine. Kas sadagu või mitte. Õhtul saan siiski ära istutada kõik võhmast saadud taimed ja järjekordselt sel hooajal võin kilgata, et mul pole ainsatki istutuskõlblikku taime.

20.09
Päike ja vihmatu aga jahedavõitu hommik. enne 12 ikka aeda ei saa, sest kõik on väga märg. Aga lõpuks ikkagi saab. Mõned päästetööd. Üks korea nulu sort kolis ja kaks floksi päästsin Jõlepi alt ära. Kuigi ma sõprade ringis väitsin, et hakkan flokse välja viskama oli see siiski pisut variserlik lubadus. Mõnesid aga kindlasti mitte kõiki .  Istutasin ka viimase Juurikalt saadud taime ja olen jälle taimetu aga seda mitte kauaks. laekumas on hostapakk ja sibulikke. Ilma lubas päris külmaks keerata aga kes teab, võib ju ka teisiti minna. Igatahes ma istutan nad ära ja kui ilm tõesti traagiliseks kisub, siis panen neile ajalehevoodriga ämbrid ööseks pähe kuni jamad möödas. Selles, et oktoobris tuleb vananaistesuvi olen täiesti veendunud. Ühes peenras sai lõpuks veel ka päris suur plats lõigutud, rohitud.

Sügislilled. Sorte mul palju ei ole aga aiaga päranduseks saadud suureõieline (ju ikka ka mingi sort aga kesse teab) levib mööda aeda nagu mühin ja kuigi olen seda ka massiliselt jaganud jagub ikka küllaga. Ja siis ma olen juba mitu aega juurelnud, et kas üks tuust, mis nagu oli omaette on mu enda istutet mingi sort, mil silt kadunud või mulle ainult tundub, et need on pisut erinevad. Vahel ei tundu ka.😀 Kaks pilti siis võrdlemiseks.

Päikesega on need hoopis teised.

Mis juhtub kui hosta kasvab suuremaks kui arvatud

piiluv ´Lilac Wonder `

Mitmedki on praeguseks juba õitsenud.

sibulikest on veel õitsemas hiidhüatsint Galtonia , küll potis (üks vähestest, mida ma talveks olen nõus tuppa evakueerima) aga see-eest uhke.

Krüsanteemid said vist oli see üleeelmine talv pihta, ilmselt niiskusega, sest külma ei olnud ja neid on praegu ikka väga vähe. Õnneks jagas Tii ka sel aastal midagi ja sai juurde aga nemad alles kosuvad. Roosa on ka pisut niruvõitu ja juba ka õitsenud. Peale selle kollakalt tuleva valge on kenas seisus üks mu lemmik

 ja meelepärane on mulle ka see lihtõieline. No kus on alles nuppe veel tulemas ja need õied tulevad ka, isegi kui ilmad kehvaks pööravad. Pealegi ei ole see krüsanteem kordgi millegi all kannatanud.

´Clara Curtis ` liblikas lendas juhuslikult just klõpsu hetkeks, sestap ka udusevõitu aga eks ta üks purjus admiral jälle ole

Üks täiesti isevärki nahistaja. Õitseb mu meelest juba terve igaviku aga tagasihoidliku taimena peaks kasvama nähtavamal kohal. Mul ei ole sellist võtta :( 

südajas lursik Beesia calthifolia (=cordta)

Udununnu pihlakas on ka jälle natuke viljunud.

võsundpihlakas Sorbus reducta viljad pole veel päris küpsed aga kesse oodata kannatab

No ja kilpleht on sel aastal nii ilus kui ei kunagi varem. Kohe ei saa sellest pildita mööda minna.

21. 09

Tere hommikust. Sajab vihma. Mitte, et vihma vaja ei oleks aga no palun mitte lausa iga päev. Minu aiatööde aeg hakkab otsa saama varsti.
Sassisl tuli nunnuhoog peale. Puges Kusti juurde, lakkus vanameest siit ja sealt ja keeras magama. Nii nad kahekesi siis magasid kuni uni täis sai.

Õhtupoole kuivas aed juba niipalju ära, et sain päris kena tüki jälle lõigatud ja rohitud. keelasin endale igasugused ümberistutamise mõtte. Kui jälle nikerdama hakata, siis ei jõua midagi korda teha. Kahju, et õhtud nii lühileseks jäävad. Pean Ülolt ühe pealambi välja pressima.  Kui sedasi aias tööd teha, et paaniliselt ei planeeri asjade ümberseadmist, siis tulevad igasugused muud mõtted. Oleks siis, et suured ja targad, Ei, pigem sellised naljakad.Ma räägin väga palju taimedega ja oma loomakestega muidugi ka. Kui Ülo lõpuks koju jõuab, on mu jutulimiit sageli täis 😉 See, selleks aga mind hakkas vaevama küsimus, et kas teised ka sedasi pidevalt podisevad ? Selles, et aednikud taimedega räägivad olen ma veendunud aga sõbrad, kas te teete seda häälega või mõttes.  No, lihtalt huvi pärast küsin.😊

22.09
On pühapäev tore päev, tore päev.... Magasin 5,6 tundi jutti (masin näitab j kiidab pika une eest) ja see tähendab, et tegelikult magasin sisse, sest pühapäeva esimene pool oli plaanitud valge kapi viimasele lihvimisele. Selleks, et seda teha saaks pidi kaks asja, kuiv ilm ja Hillar kokku langema. Vaatamata hilisele algusele jõudsin ikka enne Hillari lahkumist ära teha. Peale kerget lõunat hakkasin niitma, sest tuul oli kõik kenasti kuivaks teinud. Aga õhtud on jäänud lühikeseks. Õhtupoole tuli Puukoi ja rohis ning lõikas täitsa vabatahtlikult suure tüki peenart kuni ma niitsin. Ülo edeneb kuusehekiga päris jõudsalt. Evakueerisime pumba, kõik tomatid ja õunad, mis veel puus olid. Miinus võib tulla kui tahab. aga paluks mitte kauaks. Mu homme saabuvad hostad tahavad ju istutamist. sibulike ports tuleb ka homme aga nendega pole nii kriitiline.

taevassinine sügisaster (= aster) Symphyotrichum oolentangiense (=Aster azureus) on ikka üks väga tore aster

leidsin lillemudru seest korea vahtra Acer pseudosieboldianum

vanal vahtral on värvi juurde tulnud 

vahel on lihtsalt tore käbisid pildistada  harilik tamm ´Pectinata ` Quercus robur

23.09

Ja ongi käes. Sügis siis. Sel aastal pole ma isegi seda ootama jõudnud hakata. Ja tavapärasest elevusest jääb nagu ka kuidagi vajaka. Aga sellegipoolest on sügis mu lemmikaastaaeg. 

Ööseks vastu tänast lubati õhumiinust. Meil ei olnud. Hall küll oli. Paljudes kohtades siiski oli. Õnneks meid siin mäe otsas lagedal esimesed öökülmad eriti ei kimbuta.  Aga ilm ise päeval suurepärane. Lõpetasin ühe poolelioleva peenra ja hakkasin niitma nagu plaan oli. Et 4 tundi ja siis on selleks aastaks kõik. Jõudsin täpselt lauda taha ja siis viskas Põmps ühe esikummi lössi. Nagu kiuste laekus Üli alles seitsme tuuris, sest on valvekord. Eks ma siis tegin tüki teisestki peenrast ära. Lohutuseks laekus Ülo pakkidega, mida juba ootasin. Ja õhtusöögiks lohutasin meid (Ülo lootis ju ka hekiga peaaegu lõpuni jõuda) võis praetud kukeseente ja 1 puravikuga, mis Anni eile meile tõi. 

Coopi kotis on 10 seiklusrikka teekonna läbi teinud hostat, kingakarbi täis Eurobulbi sibulikke ja käärid, mida mitu sõpra kiitsid. Suured tänud teile naised, selle ettevõtmise, jagamise ja saatmitöö eest.