...hakkasid tulema seened...

 ...ja kõik muu jäi soiku. 

04.09. Täiesti ja totaalselt vihmapüha. Väikeste vahedega sadas terve päeva. Tegelikult alustas kergelt juba öösel. Kallis külaline ei saanud enne 03.00-i ära minna. Aga Pärnus on ikka väga jama. Seal upuvad aiad ja autod ja majad. 

Eile nägin, et viimane liilia on lõpuks õied lahti löönud aga polnud vahendit millega jäädvustada. Nüüd vist jääbki pilt tegemata. 

Aga seeni olen saanud nii söögiks kui sügavkülma. Ja arvatavasti tuleb puhast puravikku veel, sest riisikaid veel ei näinud.


Seente juurde tomatit ka. Meie seni lemmiksort mis olema peab. Need väga punased on sõbra toodud tšillimunad. Nii nunnud.
´Black Cherry ` 

Sõber tõi ära ka ühe tellitud hortensia. No ei suutnud vastu panna.
Hydrangea paniculata Living ´Little Apple ` aedhortensia

Astritele tuleb õisi juurde. Oleks pikk ja ilus sügis, jõuaks kõige hilisemad ka õitsema. Sel aastal pole alustanud veel mitmed, mis muidu on ikka õitsenud. Krüsanteeme ootan. Värve juba ka. Värve ootan kõige rohkem.

Ja tasapisi peab hakkama peenraid tühjaks lõikama. Kuidagi väga roheline on nendes veel kõik aga kui ma peagi ei alusta jään talvele jalgu.

05.09 Mehed tegid kuuri all puid. Indiaanlane ju ütles, et külm talv tuleb. Minu aiatööde jaoks oli liiga vihmane. Hädavaevu jõudsin seenel käia ja oma tavapärase (nüüd juba mitu päeva) 6 L kätte saada. Mõned vihmamärjad pildid jõudsin ka teha.

Sain siiski viimasest liiliast pildi. Hakkas millegipärast tavatult hilja õitsema.

Lilium speciosum var rubra ´Ucha ` kaunis liilia

Täiesti vihmamärg roog-sinihelmikas

Molinia caerulea ssp arundinacea


Eelmises loos kurtsin, et kusagilt on tekkinud mindi mummudega taim. Küsisin targalt ja selgus, et see on kõigest siilkübar millel pole millegipärast kroonlehed välja arenenud. Kui juba öeldud siis jah, lehed  ja varre laiend õie all on tõesti siilkübara omad. Südamikust rääkimata. Ja ühe siilkübara sordi tõesti ostsin ning istutasin aga ei mäletanud kuhu. Arvasin, et ei jäänud ellu. Vaatame siis mida uus suvi toob.

Eelmisel aastal tuvastasime, et peale kreeka pähklipuu annab söödavaid või siis õigemini koore seest kätte saadavaid vilju ka jaapani pähklipuu. Sel aastal on juba saaki. Puuke ise on keerulise saatusega. Peaaegu välja visatud aga tänu Muhedikupapale siiski tiiki likku pandud ja seal juured alla võtnud . Taas mullas hakkas kenasti kasvama.
Juglans ailantifolia jaapani pähklipuu

06.09 Vihma ei sadanudki. Eriti soe ka ei olnud. Aga kannatas teha. Alustasin sügisega, st. taimede koristamisega peenardes. 

07.09 Vihmata ja päris mõnusalt soe päev. Korjasin aedoad. Nüüd jäänud vaid punapeet ja porgand. Aga milline porgand. Pealsed nagu mets ja uskumatu küll aga ka juurikad on suured. Porgand on hea. Seda kulub meil palju. Ega punapeedilgi viga pole. 

Daucus carota ssp sativus aedporgand

Max aitas ka ogoroodina töödes.

Uskumatu millised mõõtmed võib üks saialill võtta, üksainuke taim!
Calendula officinalis harilik saialill

Aed on väikeseid valgeid liblikaid täis. Loomulikult pole mul õrna aimugi nende nimest ja pildile pole neid ka eriti võimalik saada. Natuke ikka üritasin.
Eupatorium vesikanep ja valged liblikad


Vanemal ja suuremal villasel lodjapuul on mammud nii punased kui mustad korraga aga sellel väiksemal (oli kunagi ka pilt selle säravpunastest) on kõik ühtlaselt säravad ja mustad
Viburnum lantana villane lodjapuu

Ka mustad viljad kuigi mitte nii mustad ja teatud valguses lausa lillad on kanada leedril
Sambucus canadensis ´Laciniata ` kanada leeder

Vaene väike Sargernti õunapuu hakkab vägisi alla jääma hiigel-elupuule. 
Malus sargentii Sargenti õunapuu

Aga on veel ka õitsejaid
Hydrangea paniculata ´Dharuma ` aedhortensia, kõige hilisem omade seas

Kaks kanget ronijat on amuuri ja virgiinia elulõngad aga ma ei oska enam arvata kumb pildile sai. Need on ikka väga sarnased. Aga sügiseste õitsejatena teretulnud ometi
Clematis ?

Lükkasin kõik istutamised ja ümberistutamised plaanidest välja. Küll uuel hooajal tehakse. Vist ja kui enam ei tehta siis tuleb leppida. Olen siiski parandamatu optimist ja kuidagi ikka saab, isegi kui tundub, et kuidagi ei saa. 

09.09 Väga suvine. Lausa +24 C. Juba öö oli soe. Meil ongi ilusad ja kuivad ilmad olnud valdavalt. Õhtul hakkas pilvi juurde tulema ja õhk oli ikka väga soe. 

Olen juba tükk aega üritanud saada pildile oma lemmikut sügislille. Lõpuks vist enam-vähem sain ka

Colchicum byzantinum bütsantsi sügislill

Sama kaua olen püüdnud tabada selle astri õievärvi. Päriselt ikka ei õnnestunud. On veel veidi tumedam ja sügavam toon. Ja seda mina vist ei saagi kätte.
Aster amellus ´Veichelkönigen ` amellaster

Amellastrid on üldse ilusad. Üks kaunidus veel. Esimene õitsemine.
A. amellus ´Sonora ´ amellaster

11.09 Kui eile oli pool päeva vihmane. Nii hommikul kui ka õhtul sadas. Vahepeal sai natuke midagi teha ka kuigi pean tunnistama, et enamus aega kulus seentele. Ikka veel antakse puravikku.
Tänane ilm oli täiesti kiiduväärne. Päike säras ja tuul puhus. Tuli isegi +15 C ära. Aiatööks igatahes väga sobiv.
Astrid on mu südame võitnud. Totaalselt.
Aster nimetu aga väga ilus

12.09 Võhma päev. Eelmisel aastal  jäi käimata ja see tekitas lausa tühimiku ellu. Pidin minema, sest Ülle lubas tomatiseemneid. Mitte tavalisi vaid pärandsorte, üks ilusam kui teine ja mitte ainult. Pidi ka väga head olema. ´ Sofia´s Golden Apple `, ´Sofias Fiery Comet ´, ´Fairtale Shine ´, ´melon Liquer `. Sellised ägedad nimed. Muidugi oleks ju saanud ka lasta postiga saata aga see oli kokkulepe, mis ei lubanud minemisest välja vingerdada. Kodus on ju nii turvaline. Võtsin isegi fotoka kaasa aga ainult ühe pildi tegin. 
kui meil kodus ei oleks piisavat meevaru siis sellelt mummilt oleks ostnud küll

Taimi ei pidanud isegi vaatama ostmisest rääkimata. Põhiline oli sõpru enne pikka talvepausi emmata. Täitsa mitu kallit sai teha, kohe parem ja tugevam tunne. 
Ahjaa, taimed. Aga ilm oli vaatamata ilmajaama pingutustele suurepärane. Ei sadanud ega miskit. Päike paistis rõõmsalt rahva peale. 
Hillar sai korralduse kaevata kraav kaablile, lõhkuda puud ja korjata tuha seest herned, muidu laadasaia ei saa. See viimane jäi tal tegemata, sest polnud ei tuhka ega herneid ja kahjuks ei olnud ka laadasaia. Head laada toidukraami pakutigi vähe.
Õigus jah, need taimed. Hortensia oli Elisest tellitud. Loomulikult annavad nad kaasa ka kingituse ja toreda sõnumi. Vähe sellest. Sain kingituseks (peaaegu olematu väikese pildiabi näol) veel ühe peene hortensia. Living ´Red Velvet `. Taas tegi Elise südame soojaks. Ma ei jõudnud isegi vaidlema hakata. Selline poolmagav hommikune mina. Siis sattusin okaspuudega lätlaste juurde. Milline halli nulu sort. Seda ei saanud kuidagi ostmata jätta. Hea, et ma oma sõiduriistaga vahedesse liikuma ei mahtunud, kahtlustan, et see nulg ei oleks sel juhul ainsaks jäänud. Sulevi käest ostsin neitsiliku tulivõha. Ma ei ole juba ammu temalt midagi ostnud aga sellele ei saanud vastu panna. Ja ühe madalamat sorti lilla täidetud õiega astri ka ostsin lõpuks. Kahjuks ei tulnud selle peale, et nime pildistada, Väikemüüjatel ju pole sageli igal taimel oma silti.
Jälle nimetu.

Abies concolor ´Archer`s Dwarf ` hall nulg

nimetu, tegelikkuses punaka alatooniga

Arisaema candidissimum neitsilik tulivõhk


Hingele jäid Sommerista Aia peened ja pirtsud sõnajalad. Aga äkki ikka oleksid kasvama läinud ja ellu jäänud ! Loll on ilma proovimata loobuda aga ma ju ei ostnud ühtegi taime, eksole.

13.09 Ilm jälle kuiv ja päikseline. Soojem eilsest. Panin maha võha ja mägisibula. Üks ajalooga aga nimeta käoking õitseb juba pea kuu. Kaks veel hilisemat võivad ajahätta jääda. Tänavu jääb nii mõnigi ajahätta.
Aconitum ?

Uus skulptuur ? 


14.09 Hommik sajune. Lõunast saab juba ehk ka toimetama. Tuult võiks ka olla, kuivaks natukene rohkem. Aga alustuseks taas seenering. Eilne luure näitas, et on. Temperatuur talutav +15 C.

Aias möllavad pisilinnud. Eriti pisikesed. On nii kärmed, et tuvastamiseks pilti teha ei jõua. vilksatused on rohekad. Arvan, et lehelinnud. Pääsukesed on vist nüüd minema saanud. Pole viimastel päevadel enam näinud.

Homme on pool septembrit ka läbi. Ülo pusib viimast hekilõikust. Mina tühjendan peenraid. Jõuab siis palju jõuab. Sel aastal lõikan ka hostade lehed. Tigude pärast. Lehtede all oleks neil liiga hea talvituda. Aga see on nii mahukas töö igas mõttes.
Värvi on ikka veel väga vähe. Loodan, et tuleb kuigi aastad pole vennad. 
Jätkugu seda poolsuvist sügist kuu lõpuni ja oktoobergi võiks tore olla. Muidu läheb toas passimine liiga pikaks.

...käidi Mulgimaal...

 ...ja täpsemalt Tõru talus Tistou juures. See oli suurepärane punkt augustile. 

31.08 Alustasime teekonda pisut enne 12.00 -i. Plaan oli läbida postimaja Tartus ja põigata läbi Elvast, et ühele toredale inimesele luulekogu kätte toimetada. Seejärel Rõngu pagarist külakosti kaasa haarata ja enam-vähem 14.00 kohal olla. Pisut küll hilinesime aga tuli välja, et see sobiski Tistoule. 

Hilinemises oli süüdi Rõngu pagariäri. Mina isiklikult polnud sinna ammu sattunud ja nende tohutu tootevalik lükkas mul ikka katuse täiega sõitma. ma lihtsalt ei osanud valikut teha. See on hämmastav kuidas nad suudavad pakkuda sellist sortimenti alates leivast, saiast kuni peente kookideni välja. Ja kõik on kvaliteetne ja maitsev. Mäletan juba lapsepõlvest sügaval nõukaajal, et see oli koht kust kunagi peatumata ei möödutud. 

Blogijanime Tistou taga seisab taimede poole tugevalt kaldu hobiaednik Villu Lükk. On väga eriline, ergastav ja vaimustav külastada aeda mille autor armastab igat õit, lehte ja kõrt mis seal kasvab ning oskab seda armastust ka teistega jagada. Sain sellest käigust nii tugeva emotsionaalse laengu, et ei söandanud sellest isegi kohe kirjutama hakata. 

Aedu on mitmesuguseid. On proffide  poolt viimse libleni sätitud ja kuhu sisse asutakse elama. Ilusad aga tühjad. On tublide ja usinate poolt rajatuid, imeilusaid aga minu jaoks pisut valusaid, sest tean milline vaev ja valu on sellistesse aedadesse pandud ja kus ei julge seepärast ennast õieti liigutadagi. On vanu ja maha käinuid ning värskeid alles rajatavaid. On väga palju erinevaid, ilusamaid ja vähem ilusamaid. Ja on minu aiad. Täpselt parajalt korras, et kusagile vahele ikka vajadusel midagi poetada või istutada. Neid kus igal taimel on lugu või lausa mitu. Neis aedades on näha otsinguid, õnnestumisi ja pettumusi. Ja ennekõike armastust. Aednik räägib neid lugusid ise seejuures noppides vale lehekese õielt või kohendades mõnd varrekest. Sellistel aedadel on juba ajalugu aga palju uusi katsetusi ja armastust veel ees. Täpselt sellisesse aeda me sattusimegi. Sellises aias olen ma õnnelik, rõõmus ja lahti. Aeg liigub omasoodu ja kui lõpuks on  külalislahkust juba lausa kuritarvitatud on aeg ometi lahkuda. Lootus valges koju jõuda loomulikult luhtunud aga see pole ju ka mingi mure, sest hing laulab. 

Kui kõik on justkui juba liiga hästi on ikka miski käkk ka kusagil varuks. Rääkisime lugusid kus Waze on juhatanud mingil täiesti müstilisel põhjusel jumal ka ei tea kuhu ning tõdenud, et täna juhatas täitsa õigesse suunda kuigi ma olin kogu aeg valvel. Paraku halvasti tehtud kodutöö pärast ei osanud kuni Õisu viidani arvata kas oleme ikka õigel teel. Tagasi sõites nii hästi ei läinud. Kui viit suunas Tartu poole isegi juba keerasime aga siis jäime ikka teejuhti rohkem uskma ja läksime näidatud suunas. Mingil hetkel hakkas tunduma, et nüüd juhib see meid Viljandi tagant ja siis keeras nool ennast ringi ja soovitas tagasi keerata. Ok. Meie keerasime Viljandisse sisse, sest nii palju me mõlemad seda armast linnakest ometi tunneme, et teada milline tänav viib Tartu teele. 

Umbes Puhja kandis tuli taevasse suur, suur kuu. Üks põsk juba natuke loppis aga äge ikka. 

Tegin ikka pilti ka aga ega see enne meelde ei tulnud kui olime juba kõik läbi käinud ja suukesed ammuli ning kõrvad kikkis nagu jänestel, et kõike kaasa haarata. Kahjuks ei tulnud nii mõnigi pilt välja ja mõnigi eriti oluline koht jäädvustamata. Hinges ja silmas on need ometi. Loomulikult ei jäänud pea ükski nimi mis küsitud meelde. Olen ammu aru saanud, et diktofon päästaks aga ikka pole nii kaugele jõudnud. 

Jääb veel lisada, et vihm käis enne meid ja ilm oli suurepärane






teada tuntud pikk peenar



esiplaanil minu lemmik roosiringist

Aias on palju daaliaid. Küll tahaks isegi. Nagu ka lembeliiliaid. aga kui puudub hoiukoht siis kahjuks (või ka õnneks) ei saa. Küll aga olen täiesti veendunud, et tuttliiliad peavad tulema. Nende sibulate säilitamine polegi probleem nagu aru sain. 

hea aedniku preemiaks on eriliselt ilusad seemikud, milline punane







tuttliiliate osas tundub Ülogi minu sümpaatiat jagavat



Kunagi me selle hortenisa ostsime ja istutasime aga õnnetu juhuse tõttu niitis Ülo selle surnuks. Lõin toona käega, et ju siis polnud määratud kuni taaskohtumiseni. Tänaseks on juba tellitud ja Võhmas saan kätte.
´Great Star `

See hiireteater on nii hiilgav idee, et kaalusin isegi seda jäljendada aga mõeldes sellele, kes peab neid talvituma ja jälle õilmitsema tassima siiski loobusin

selline peab üks õige vesikanep olema


aia lõpp



Palun väga vabandust, eriti Tistou käest nende udusevõitu piltide pärast. Järgmine kord püüan paremini ja see järgmine kord tuleb kevadel kindlasti ja...ei või iial teada. Jäämegi seda vahet talluma kuni sul meist kõrini saab. JA KUHU SA PISTSID NEED SEEMNED ? Hoia kevadeni, eks.