...esialgu on sellega nii nagu on.
01.04 piltidelt näen, et oli ilus ilm ja ju ma siis ka midagi kasulikku ikka tegin. Naljavaene oli. Õhtul sotsiaalmeediast ikka paar nalja leidsin. Lahjavõitu naljapäev. Eks elu on nii tõsiseks läinud, et enam ei suudeta nalja kahjuks teha. See on totaalne viga.
Sinililled on hetkel väga ilusad. Suurem osa juba täisõies. Märga kohta pole enam kusagil. Ega vist ei olnud ka. Tegelikult on põud. Saan vabalt sõita ja uurida mis toimub. On leide! Osa võrkiiriseid, eriti just peenemaid sorte, teevad muret. 1-2 õit vaid. Kas peaksin neid liigutama ? Esimesed varakevadised kaunitarid hakkavad juba lõpetama. Sünnipäeva priimula on alustanud.
Kolm peaaegu valget aga erineva alatooniga. Esimesed Anni toodud metsalaiud meie kandi metsast. Kui alguses oligi hirm, et kasvukoha muutus võib kaasa tuua värvide muutused siis enam seda hirmu pole. Püsivad.
Kahju, et ma ei suuda sedasi pildistada, et kõik need miljon erinevat sinist ja lillat tooni oleks õiged. Kipuvad pildil ikka ühesugused välja nägema.
Okaspuude ilu on sügisest kevadeni (kui just lume alla ei jää) eriti nauditav kui igasugune kirju mudru ümbert veel puudub.
Chamaecyparis pisifera ´Filifera Nana ` mägi-ebaküpress
Läheb aasta aastalt aina nunnumaks. Mõnikord tekib kahtlus, et kui midagi väga kiita ja imetleda teevad kurjad jõud oma töö nagu see talv ebatsuugadega. Loodame, et see iludus kestab viperusteta.
Ma vist unustasin eelmisel aastal ära, et aed 20 aastaseks sai. Selle ajaga hakkab aed juba kujunema ja ilmet võtma. uskumatu kui suureks on jõutud kasvada. Isegi hilisemad istutused nagu allpool näha võib.
elupuud enam ülevalt pügada ei suuda ja nii on see oma ümara kuju kaotanud, kahjuks
Ringi tehes leidsin segametsaks hüütud alalt (see talgutega rajatu) vingete urbadega pajulise mis üldse varem meelde ei tulnud. Juba eelmisel kevadel näitas ennast.
Salix x M. Laane hübriidremmelgas
See, et uuemad võrkiirise sordid kipuvad kiratsema on tõsine mure. Mitu tükki on vaid 1 õiega jäänud. Valge on kogu aeg olnud kitsivõitu. Ilmselt see lihtsalt on nii aga mis teistega teha ?
Iridodictyum ´White Caucasus ` võrkiiris
Vinogradovi võrkiiris kadus peale kuut aastat. Täpselt ei mäleta aga vist üleeelmine aasta nägin jälle õit. Sel aastal leidsin õigest kohast meetrijagu kaugemalt terve tutsu. See on see sibulike salapärane kadumine ja taasteke. Eks mingid tütarsibuladjäävad ja võtab aega enne kui uuesti õitseikka jõuavad.
Iriosictyun winogradowii vinogradovi võrkiiris.
Sama lugu on selle krookusega. Võta nüüd kinni millega täpsel on tegu. Ilus teine. võib olla Heuffeli krookus kuna on ´Carpation Wonderi `lähedal aga võib ka mitte
Crocus ?
Sinist kirgaslille imetlen igal kevadel. Selle õied on justkui maalitud. Mine tea, aiahaldjad seda ehk teevadki. Ilmub see ju alati ootamatult ja kohe on palju.
Chiniodoxa luciliae sinine kirgaslill
02.04 Ilm suurepärane nagu viimasel ajal ikka. Öösel -0 C või veidi enam ja päeval päike ning üle + 10 C. Venitas lausa +15 C välja aga aiaaeg jäi üsna lühikeseks. Õhtuse kultuuriprogrammi tõttu. natuke ikka rohisin ühes kriitilisemas kohas, sest mis sa siin enam koristad kui vaenlane maa seest hoogsalt välja pressib.
Lõokannuste aeg on käes. Sordid on mul kadunud. Segunenud liigiga ja igasuguseid variante tekitanud. Ja ma armastan neid kõiki.
Corydalis
Öökontsert ERM-is. alustan sellest, et kui oled maalt ja hobusega ja juurde lugeda ka ei märka, siis ise kannatad. Oleks pidanud endale selgeks tegema, et kui on välja kuulutatud diskor siis tõenäoliselt on tema kohus täita aeg sisse laskmise ja kontserdi alguse vahel (avatud oli 3 baariletti jookidega), Võib olla ka kahe erineva esineja vahel ja kui rahval on lustituju (baarilettidest) tulnud siis ehk ka lõpus. Sedapuhku oli vaja täita esinejate eelne aeg ja kuidagi kujunes sellest 2 tundi (esinejad liitsid oma etteasted tervikukw ja vahet ei olnudki). Dikor oli Maris Pihlap. Tütarlaps nõidus kogu aeg midagi. me kumbki ei tea tänapäevase diskori tööst midagi aga muusika kõlas huvitavalt. nagu oleks kõigepealt koost lahti võetud ja siis uuesti aga erinevate nüanssidega jälle kokku pandud. Tund oleks muidugi olnud piisav ja enam aga 2 tundi läks ikkagi igavaks. Oleks me süvenenud, oleks hiljem kohale läinud. aga ega need 2 tundi meid ära ka ei tapnud.
Siis alustas Kadri Voorand koos bassist Mihkel Mälgandiga. Esimene kuulamine lives, siiani nähtud kuuldud vaid põgusalt teles. ei teadnud mida täpselt oodata aga eeldasime head. Oli väga, väga hea. Milline hääl, artistlikkus, oskus publik kaasa tõmmata ja muidugi milline muusika, milline looming. võimalusel läheme Kadrit kindlasti taas kuulama.
Lõpuks juhatas publiku Puuluubini ja koos tehti paar lugu. Puuluubis me natuke pettusime. ka neid polnud varem laval kohanud aga ettekujutus oli olemas. Iseenesest kogu see absurd mida nad teevad, tõsiste nägudega ja puha on väga äge aga ilmselt oli Kadri neist niipalju parem, et vastupidine esinejate järjekord olnuks sobivam ja positiivne elamus suurem. Puuluupi toetas veel trummar Tõnu Tubli. Kusagil suvel mingi mõisa aias läheks veel kuulama.
Kogu üritus (5 tundi) oli peaaegu kangelastegu kui arvata, et mina sain just pensionäriks ja Ülo on veel 1 kuu eelik. Tore oli aga väsitav ka. Vaatamata mu mõningasele virisemisele oli ikka väga hea üritus.
03.04 Kristlastel on Suur Reede, mitte nii väga kristlastel on muud plaanid. Meil oli Elvas ühe väikese armsa tüdruku sünnipäeva tähistamine. Tänapäeva kiiruses saame harva suuremalt sugulastega kokku. Õnneks mõned üritused ikka on traditsioonilised. Iga kord ehmatab laste kasvukiirus. Kuni 18 saamiseni võiks 1 aasta kesta 2 aastat. Tegelikult on tirtsul sünnipäev 02.04 nagu muide ka minul. Sain imelisi lilli (valged tulbid, roosa hortensia, mis küll põõsas mitte lill jne) aga ühega tahaks küll kelkida
Protea cynaroides kunungprootea, on vast õis
04.04 Ilm kisub kehvemaks. Temperatuur ei taha hommikul kuidagi tõusta. Mis seal imestada kui päikest eriti ei ole. Et õhtul on kontsert siis askeldasime niisama, tubaselt.
Vahetult enne kodust lahkumist hakkas vihma sadama. sadas veel ka siis kui tagasi tulime. Vihma oli tõesti vaja.
Jennifer Rüth ja Paulin Gropp kui Queens of Piano. ´Piano Cosmos `, oli see vast kontsert. Võimas ja rõõmsaks tegev. Kaks ilusat, noort sakslannat väänasid viimase välja nii klaveritest, süntidest kui publikust. Klassikast sai mingil hetkel pop või rock või veel midagi. Bachist sai sujuvalt AC/DC ja samas vaimus edasi. Et nad ka päris palju laulavad seda ma kusagilt välja ei lugenud. Publik äratati ellu juba teise või kolmanda loo ajal. Nii suurt kaasaelamist polegi kaua näinud. Jäime väga rahule. Kui täpselt ei tea mida oodata on ju alati võimalus, et ei sobi sugugi. Sellise muusika segamise juures on minu meelest piir hea ja halva vahel üsna habras. Kui üldse millegi üle viriseda siis minu maitse jaoks oli liiga palju rütmimasinat. Nad oleks suurepäraselt hakkama saanud ilma nende klõbinate ja kolksudeta aga see on rangelt minu arvamus.
05 04 Külm, + 5 maksimum, tuul lisaks. vihma siiski ei sadanud ja Ülo lõikas õunapuud.
06.04 Mitte lihtsalt ainult +5 C, tugev tuul ja lõunast taas ka vihm. Vihmapüha seega.
07.04 Veel üks külm hoovihmadega päev st. vihmapüha. Lõpetasin tänu nendele päevadele oma kuduprojekti. Tegelikult sai see valmis juba märtsi lõpus aga tükke kokku liita ei jõudnud ja aprilli algus ei andnud mahti ka. Kas jätan endale (tähistamaks roosasse pensioniikka jõudmist) või otsin sellele kosilase ma veel pole otsustanud.
08.04 Vihma enam lähipäevil ei lubata aga + kraade ka ülearu ei ole ning tuul on puhanguti lausa tormine. Võtan tõsisemalt käsile tuniisi tehnikas projekti ja enne suurt suve peaks paar põnevamat raamatut ka läbi lugema. Lugemisega ongi kuidagi viletsalt olnud.
09.04 Tuul pisut ehk vaiksem aga mühinat on teisel korrusel piisavalt veel tänagi. Varahommikune temperatuur -0,9 C. Päeval jõudis +5 C-ni. Esimene raamat loetud.
Pildiringi ikka tegin. Paksus jopes, kindad käes ja müts (ikkagi penskar juba) peas. See allakäik algas toas sokkide kandmisest. Nüüd siis müts ja kindad. Oeh, ma ütlen.
Draba kevadikud hakkavad siin ja seal oma kulda näitama
Glyceria maxima suure partheina kohustuslik igakevadine pilt
Caltha (palustris ´Alba ` või C. leptosepala ) ei suuda tuvastada kas hariliku sort ´Alba `või ameerika varsakabi, targad aidake !
Mis kasu on lehtede koristamisest kui suured tuuled need tagasi toovad. Vaevalt leidsin üles!
Cardamine glanduligera näärmekas jürilill
Esimese rodo õitsemine on alati kuidagi üllatuslik. Ikka teistest palju varem.
Rhododendron ledebourii (= Rh. dauricum var. sempervires )
11.04 Ilm hakkab paranema. Päeval ikka üle +10 C ja tuul kahanes ka lõunast saati pea olematuks. Ülo küüris kasvukat (teame küll, et sügisel peaks aga...) mina nokkisin tagaaia väikeses kivilas võililli ja muidugi ajasin lehed ka ämbrisse.
Eelmise aasta sinililled näitavad ka õit. Just nimelt õit. Esialgu on need üsna äbarikud ja peab valvama, et ära ei koristaks koos lehtede ja umbrohuga.
Hepatica transilvanica ´Easy `JP transilvaania sinilill
Lõokannustel lisandub uusi värve
12.04 Ilm on suurepärane. Juba hommikul mõnus.
Tarnapokud tiigi kaldas võtavad ilmet. Tegelikult ongi need kevadel kõige ilusamad
Carex
Eks Max lähe ka neid ja kalu muidugi ka vaatama
13.04 Taas üks ilus kevadpäev. Päevane maksimum +15 C. Tõsi, tuul on külmavõitu aga õnneks mitte väga tugev ja põõsa taha peitumisest piisab, et päikese käes palav hakkaks.
Meil on põud. Seda on näha ka sibullilledest (tegelikult mitte ainult). Kohe maa pealt algavad õied, kõrgust pole ollagi. Ka kõrgemad nagu näiteks martagonid on madalamad kui muidu. Vihma oleks kohe väga, väga vaja.
Kollane ülane on madalam kui muru. Harilik muidugi ka. Ühe näitena siis
14.04 Veel ilusam kevadpäev. Tuul peaaegu olematu ja mitte ainult vest vaid ajuti ka fliis lendavad seljast. Maksimum +16 C. Aga ööd on endiselt külmad. Enamasti on ikka hall hommikul maas. Õhumiinust igal ööl pole olnud.
Päeva ja ka eelmiste päevade (11.04 alates) pildid tulevad järgmise jutu alguses. See on juba niifi nii pikk aga kevadist lilleilu on palju. Tulevad lõokannuste uued värvid ja sinililleparaad aga ka muud mudru