...hakkab kohale jõudma, et...

...aasta 2018 hakkab otsa saama. Homme veel ja siis ongi. Viimane aeg midagi öelda, sest uuel aastal võib vana asja meenutamisest silmast ilma jääda. Kummaline aasta oli. Pendel käis vahepeal nii kõrge kaarega, et lausa hirm tuli peale. Õnneks on eluvaim sees nii endal kui kallitel ja seega - lõpp hea kõik hea.

Detsember on ilma poolest olnud selline nagu peab. Pole kohe millegi kallal iriseda. Kui nüüd see lumi, mis praegu veel on edasi kestaks ja jälle must maa ei tuleks. 

18. detsembril oli õues näiteks selline ilm.

teise korruse aknast

Eriti ilus ilm oli 1. jõulupühal

Sinna see soe siis läheb, võiks öelda, et korstnasse

Selle, et jõuluaeg ei ole tõmblemiseks vaid vaikseks nautimiseks ja kohtumisteks armsatega oleme me juba ammu ära õppinud. Käisime natuke küla peal aga peamiselt käis küla meie juures. Ilus oli piparkoogitegu Anni, Lagle, Kati (Wärkstoa Puukoi ) ja Anettega. Glasuuriga pingutasime üle ja nii sain veel läbi järgmise päeva piparkooke tuunida,

Õue jõuluilu on meil ikka nagu alati kasvukas, Sel aastal püüdsime kaevu ka kaunistada aga siin on veel mõtlemise koht. Vaja led-tuledega voolikut, et saaks nii nagu tahame. Järgmisel aastal siis paremini.

Magamine on teisele korrusele kolinud juba oktoobrist aga kuna mina pidin novembri all vedelema, siis see väga ei lugenud. Nüüd oleme vana voodi välja visanud ja LÕPUKS  ometi on meil KAHEINIMESEJAKOLMEKASIVOODI. Natuke on muud pudi-padi ka juba üles saanud. Kohe aasta alguses läheb tuunimisele kummut ja siis on veel kaks ööriiulit kummalegi poole voodit vaja kuhu panna see, mis ööseks küljest ära tuleb võtta. No näiteks telefonid ja sugugi mitte hambad nagu teie arvasite. Ja siis viimane asi on Futu spetsiaalselt selle toa jaoks kootud vaipadest ja veel millestki, mida ma täpselt ei tea, sirmi vaja. Siis saab magamistoa valmiks kuulutada. No pisiviimistlused on ka puudu. Need on alati need kõige hullemad.  

Ülo tegeleb trepiga, astmed muudkui valmivad ja varsti saab need  paika panna ning siis ühtlasi ka käsipuude süsteemi. Ühesõnaga edenema tasapisi.

Oma pataloogilist punumise vajadust rahuldasin kolme toru heegeldamisega. Selles vallas on mul muidugi mitu projekti plaanis ja osaliselt jääb neid ilmselt järgmisse hooaegagi, sest plaanid on tõesti üüratud. Ja alati võib midagi ootamatut ju vahele tulla. Pelegi tahaks ikka natuke pintslit ka liigutada.

Muidugi meeletult lugemist on detsembrisse mahtunud. Üks suurepärane leid raamatute vallas ka. Hendrik Groen. KUNIKS ELU. Uus salapäevik, Hendrik Groen, 85 aastat vana. ( Pean kindlasti ka eelmist raamatut lugeda saama kus Hendrik on 83 ja 1/4 aastat vana). Ma kohe ei oskagi seda raamatut iseloomustada. Tegelikult on ju asi tõsine, kohati lausa traagiline . Samas ei ole seda raamatut võimalik ilma naermata lugeda. Kõige lihtsam oleks öelda, et suurepärane ja väga loetav. Kes pole lugenud, tehku seda kindlasti. Just kuulsin, et kotitäis uut lugemist on teel.

Täna hommikul näitas ennast päikene ja värvis aia ära

Ja tasapisi kogunesid linnukesed einele

Aianduslikus plaanis on üldiselt puhkus, rahu ja vaikus. Vaatamata lubadusele seda mitte teha, exeldasin ikka taimed tabelisse ja jõudsin kevadeks ka 19 taksonit liiliat broneerida. Mõned on veel sihikul aga üldiselt luban ka uuel hooajal olla tagasihoidlik taimesoetaja. Ülo ostis mulle uue aiakaustiku ka 

Mis siis ikka, Üle kivide ja kändude see kirjatöö mul viimasel ajal läheb aga tehtud see viimane sel aastal ikka sai. Olge siis rõõmsad vana ära saates ja veel rõõmsamad uut vastu võttes.

...on antud luba talvel tulla

Kindad, sokid, sallid, mütsid ja paksud vammused on välja otsitud. Puid kütteks on piisavalt. Vaim on valmis. Hetkel ongi ideaalsed elltalvised ilmad. Parajalt miinust, lund sedavõrd, et tundub valge ja peaaegu nii võiks nüüd kevadeni lasta. No vahel võik cm jagu lund juurde langeda, et oleks ikka valge ja puhas. 

Selleaastane talverüü sai ka valmis. On juba isegi debüüdi seltskonnas teinud. Tõsi, see toru, mis kaela ja vajadusel pähe käib on veel pooleli aga see on ju kukimuki. Koosneb kahest iseseisvalt kantavast osast aga võib ka korraga selga panna.

Peamiselt ma siiski loen ja kosutan vaimu krimkade ning põnevikega. Sekka muidugi ka seda ja teist muud. Nagu ikka on ka suurepäraseid leide. 

Alexander McCall Smithi Esimene daamide detektiiviagentuur, mis koosneb neljast raamatukesest on oma lihtsuse ja sooja huumoriga lihtsalt võrratu. Kel lugemata soovitan soojalt. Teine suurepärane leid on Helen Macdonaldi K nagu kull.  Suurepärane kaasakiskuv ja nagu tutvustuses öeldud ka südantlõhestav. Kohustuslik kirjandus julgeksin öelda 😃

Eks nüüd edaspidi tuleb hakata kevadeks ja suveks valmistuma. Midagi on vaja suveks selga punuda ja muidugi kataloogid ja veelkord kataloogid. Ikka need taimede omad.

...nauditi looduse oktoberfesti...

...ja tänu eriti vingele vananaistesuvele ( päeval võis näha +20 ja öösel +10 ja rohkemgi, lisaks päike, mis kõik veel uhkemaks muutis) oli see ikka tõeliselt ilus. Sai lihtsalt olla ja imetleda ja sai ka peenardes nahistada. Tõsi, nahistamise aeg oli juba lühike. Hommikuti udud ja õhtud tulid aina kiiremini päevale sisse. Sestap jäi ikkagi pea kolmandik peenraid rohimata, kõplamata. Sel ajal kui seda tööd pidanuks tegema ma teatavasti tuunisin mööblit. Aga pealsed said peaaegu 100 % lõigatud tänu sellele, et viimasel päeval võtsin kampa ka Ülo ja Hillari ja pealelõunal tuli ka Anni appi. Paar pisiasja on Ülo õlule veel jäänud aga üldiselt on hooaeg ikkagi läbi. Mis järgmiseks aastaks elus ja mis lahkunud, seda näeb järgmisel aastal. Ilmselt ei näe ma kõiki sõnajalgu enam aga kes sedagi teab. Tagaaia kivilas ilutses suvel juba maha kantud tõmmu pellea. Mis tore üllatus

tõmmu pellea Pellaea atropurpurea

Ikka on veel ka õitsejaid. Sel aastal jõudsid õiteni peaaegu kõik hilised astrid. isegi´Lady in Black `. Need väga hilised siiski aia ilule eriti midagi ei anna ja nende kasvatamine on puhas sportlik huvi, et kas sel aastal...

südajalehine aster A. cordifolius ja selle taha peitunud Lady

kanarbikulehine aster A. ericoides on olnud ka märksa õiterohkem

Ma sisimas lootsin, et sel aastal alustavad need väga hilised õitsejad varem aga ju võttis põud nende jõu. Madalatest astritest ei jõudnud nagu ikka õitsemiseni ´Jenny ` ja kahjuks ka valgeõieline. No sellel ikka paar õit vist veel tuleb, sest esimene kerge miinus, mis täna hommikul meie õuel oli neid veel ei ehmata. 

nimetu madal aster

Ka kõrged (kaunis ja õiekas) õitsevad veel. Aga lemmikud astrite seas on taevassinine-, keegel- ja Frikarti aster. Kõik kolm veel õitsevad kuigi alustasid juba kuu ja rohkmegi tagasi.

taevassinine aster A. azureus - õied pisikesed aga neid on tõeliselt palju

keegelaster A. turbinellus on küll õievähesem aga väga ilus ja õhuline 

Frikarti aster A. x frikartii alustas 8. augustil ja on tänaseni ilus

Carmichaeli käoking jõudis küll esimeste õiteni aga sinna see vist ka jääb. Kortuusilehine kivirik enamasti jõuab igal aastal, sel aastal on taimeke ise niru. Eks ikka see põud. Peaaegu jõudis õiteni ka suur kivirik (S. fortunei ´Wada `)

kortuusilehine kivirik s. cortusifolia ´Harvest Moon `

Krüsanteemid said eelmisel talvel kannatada ja korralikult õitsevad vaid kolm  (kahe päritolu Tii)

Ja muidugi ´Clara Curtis `, mis Futu päritolu ja on üldse üks ülitubli tegelane

Hiina emajuured mul ikkagi õitsema minna ei jõua, küll sai sel aastal sellega paar aastat vaikinud roosaõieline lätlane

Gentiana ´Little Pink `

Täit ilu  näitab sel sügisel ka korts-kuldvits ´Fireworks `

Solidago rugosa ´Fireworks `

Sel aastal on hulgi esinenud ka korduvõitsemisi, muidu imelikul ajal õitsemisi ja ikka tuleb aeda ka mõni igavene õitseja, ikka aedleja meeleheaks. 

kurereha Geranium ´Simon ` - õrn ja delikaatne aga kogu suve olemas ja olemas praegugi (aitäh Tea) 

tõrvikliilia Kniphofia otsustas sel aastal lihtsalt võimalikult hilja sügisel õitseda

nelkidel on paljudel uued õied, see näib kevadeks täitsa otsa saanud Favora seeria külv olevat

Hostade kestvusvõistluse võitis ´June ` aga ka ´Remember Me `ja ´High Society ` pidasid peaaegu lõpuni (loe lõikamiseni) vastu

´June ` 20. oktoobril

Nüüd aga selle oktoobri kõrghetked. Teadagi on tegijateks sügisel puud ja põõsad. Kõik ei mahu sugugi täna siia, sest niigi tuleb sellest üks pikk ja pildirohke kirjatükk. neid kes sügisvärvidega kunagi alt ei vea on palju rohkem. pensilvaania kirsipuu, mitmed pihlakad, kanada lodjapuu, läikiv tuhkpuu ja mitmed teisedki. Imeilus kollane on Sargenti õunapuu. Aga punaselehised vormid lähevad sügisel heledamaks ja kui veel päikene neisse paistab, siis...

Sargenti õunapuu Malus sargentii f, atropurpurea

Omaette teema on tammed. Kähar tamm sel aastal sügisvärvi ei teinud, läks kohe pruuniks aga seda juhtus mitme teisegi puu ja põõsaga. Ka punase tamme sort ´Aurea ` sel aastal punast ei näidanud. Liik küll.

punane tamm Quercus rubra

Sootamm on tõeline kaunitar, annaks jumalad sellele kasvamist.

sootamm Quercus palustris

Austria tamm on seevastu roheline kuni kusagil talvel hakkab pruuniks minema ja suvel lehed maha laseb kui juba uued kasvavad, saab pildile hoopis sellepärast, et on juba päris kenaks ja suureks kasvanud. Kui väga ränka pakast ei tule, siis kasvab veelgi.

austria tamm Q. cerris

Heitlehiste rodode ja mustikate puna on sel sügisel vähe, sest põua tõttu on enamus neis juba lehetud. Turbapeenra omad aga alles hakkavad värvi muutma. Korralikult on käitunud kenarbik

harilik kenarbik Enkianthus campanulatus

Veel pärleid.

karvane viirpuu Crataegus submollis

On ilus kui õitseb ja ilus kui viljad värvuvad, veel ilusam kui lehed ka kollaseks lähevad ja kuni pole linnukesi, kes need viljad pintslisse pistaks on ka peale lehtede varisemist ilus

Kuusehekis elab ka meie harilik mispel. Viljad on euroopas rahvameditsiinis kõrges hinnas. Viimasesst Maakodust lugesin, et enne need süüa ei kõlba kui on korralikult külma saanud ja näevad välja nagu mädad õunad. Olen juba nädalajagu tahtnud peotäit sügavkülma pista aga ei ole ikka pihta saanud. Et kas oleks abi, sest nende sügavate külmadeni, mis õues kord tulevad on see vaene misplivili juba ununenud. Aga milline sügisrüü !. kel palju ruumi võiks mõelda küll.

harilik mispel (=astelpihlakas) Mespilus germanica 

ginnala vaher Acer ginnala

tiivuline kikkapuu Euonymus alatus 

Lamarcki toompihlakas Amelanchier lamarckii

tume aroonia Aronia melanocarpa

punane aroonia Aronia arbutifolia

Üks imeline pihlakas. Tõsi kui päike lausa sisse ei paista ja kui alles hakkab värvuma  on oranžim aga sellegipoolest uhke

Sorbus ´Dodong `

Lehtede vahele õisi ka. Virgiinia nõiapuu on sel sügisel eriti õiterohke.

Hamamelis virginiana 

Oktoobrivaateid.

´Pepi `ja vana (jumal teab, mis pirnipuu täpselt) kohtumine

metasekvoia, reaalis kahvatum ja roosa alatooniga elik ka okaspuudel on sügisvärvid, lehised on siiski veel valdavalt rohelised

kui tuul lehed lõpuks laiali kannab saavad okaspuud ennast näitama hakata ilma igasuguste konkureerijateta

Mis lugu see oleks kui abiaednikke ei näidataks. 

Pilk teele, Ülo peaks varsti laekuma hakkama

Ilma junglita paistangi paremini välja

lehed on fun

Lühidalt. Sügiseti olen ma oma aeda sügavalt armunud, sügisesse olen ka ja need paar pimedamat ja porisemat kuud, mis ees ootavad on selle kõrval kõik köki-möki. sügisel on ilus isegi siis kui nagu ilus olema ei peaks.

Onju, eksole !