...on pintseldatud nii ja naapidi, ikka...

...laudu ja mööblit. Teine korrus vajab kodustamist ja nii mõnigi vana mööblitükk sai uue näo. Kui enda varud otsa said tõime Sõbralt sõbrale poodidest lisa (parim mööblipood üldse). Ma olen meie teisest korruset lausa sillas. Lõpuks ometi on mul nii mugav tool kui korralik valgus erineva näputöö tegemiseks ja piisavalt ruumi kunsti harrastamiseks. Ülo põhiline töönurk on ka valmis ja tasapisi hakkab ta sinna sisse kolima. Üleval hakkab ta peamiselt lustimas käima. Eks teha on üleval veel küll ja küll aga üldiselt on see igati kasutuskõlbulik.
Kolepruuni värvi kontoritumba on nüüd udunummi ja tegemisel on sarnane aga see tuleb vastupidi värvides





siin palmi alla ma punungi


Tegin kaks olulist ostu. 

Kõige parem käsitööraamat, mida elus näinud ole, Juba esimesel kohtumisel teadsin, et selle ma pean saama ja vaid ühe lehitsemisega taganesin antud lubadusest elus enam sokke kududa. Oh, ja millised sukad seal veel on. Tegelikult peaks ka esimese raamatu ostma ja kui see enne otsa ei saa, siis ilmselt ka ostan ka praegu trügib üks dendroloogiaraamat vahele

Mitte, et vana enam ei töötanuks aga otsikuid polnud vanale enam kusagilt võtta. 

Sain valmis oma naistesarja. Kui kusagilt muidugi mõni eriti hea laud kätte ei trehva.


 Osad on juba eelmises kirjatükis nähtud. Need, mis juurde tulid on järgmised.

Pruudiks olemine (lisandiks Kaie savikrõbinad)

Naine aias (lisandiks Kaie klaasikrõbin)

Esimene ball (lisandiks Kaise savikrõbinad)

Mustlanna tamburiiniga (lisaks oma aja väärikalt ära elanud ehted)

Nõiatar (lisandiks kreeka seebisuveniir, merevaik, Anni-Lagle kristallvaigust krõbin ja minu läbi aegade lemmik kaelaehe, mille ma sõna otseses mõttes ribadeks kandsin)

Leinav naine

Paar naistevälist lauda tuli ka

Viirastuslik võõras

Šamaanirännak

Kolm lauda on veel ära pintseldatud aga nende kõige olulisem osa on auk. ja augud ootavad oma minivitraaeže.


Tasapisi pusin oma semi-free style heegeldust ka. Oeh 😄


Sass on muidugi kevade saabumisest pöördes. Lendab mööda aeda ringi ja võtab kõrgemaid kohti. Loomulikult aitab ka. Ajab näiteks kuivanud õunapabulaid, mis ikkagi mõned puudesse on jäänud käpaga alla.



Märtsi viimased päevad lõid mõra ka minu muidu vastalisse südamesse ja olen saanud käe mullaseks aga sellest tuleb kohe teine lugu.

...on lumeolud aias nulli läinud...

...ja ega seda silmapiirilgi enam eriti näha ei ole. Eks kevad ju ka kohe varsti algamas. Ja kuigi ma sel aastal ei ole kuidagiviisi seotud kevadootuse ega erilise kevadrõõmuga, siis ometigi aias väikest ringkäiku tehes hakkas süda nagu natuke sügelema ja toas tuli südametunnistuse piin veel lisaks. Peaks juba aias kõpitsema. Õnneks läks tuul minu jaoks liiga suureks ja nii ma siis ajasin oma uhiuutele tunkedele kummid säärte allaotsa, et minekuks valmis olla. (tunked on muidu pikavõitu ja kipuvad sääripidi porisse ja ka talla alla kinni jääma, ikkagi suurte meeste jagu 😊 ) 
Pildid tegin ülevalt akendest, et oleks ikka kaugele näha. 



Niipalju siis meite lumest.

Aias on nagu sel aastaajal aias ikka. Ninasid on mitmeid. Krookuseid, tulpe, nartsisse, valevlill jne. Taas kord on kadunud adoonised kuigi peaksid olema esimesed. Seevastu on gargari krookus kohe valmis. Eks siis sel aastal sedapidi.

Crocus gargaricus on esimese tuleva päikesega valla

Mustal lumeroosil sel aastal tundub õisi olema vähe ja needki veel kuidagi norus ja peidus. Peenemad veel ei kõssagi aga vana kindlalt nimetamata ja määramata aga pea igas aias vist olemasolev on sellises seisus

Helleborus - no kohe, kohe

Nägin ka sinilillenuppusid. Valge transilvaanlane hakkab lähipäevil õilmitsema. Erilisi kahjusid ei märganud. Kivilal on hästi läinud. Kaugemad puud põõsad on muidugi veel üle vaatamata ja seda ei juhtu enne kui Põmps (loe: murutraktor ) välja aetakse. Lumikellukesed on muidugi ka. Imelikul kombel on täidisõieliste tuts varjupeenras juba 10. märtsist (kerkis ööga) aga päikese käes pole eriti midagi. Sordikaid siiski juba natuke näitab aga kus on need kõige tavalisemad, kus on liik ma küsin ???


Aiainimene on ikka imelik inimene. Isegi kui ta ei taha aiast parasjagu midagi kuulda ega sellele mõelda käib ometi kevadises lumevabas aias mingi plõks ära. Ja juba tulevad plaanid. Siit vaja lõigata, seda vaja ümber tõsta, rääkimata tollest seal...See on mingil viisil isegi natuke õudne ja kuidagi fataalne. Ilmselt ei tule need mõtted pähe enam siis kui aednikust hakkab kompost saama 😄
Ja aedniku kassid on ka imelikud. Sass kutsus mind täna tõsimeeli aeda, sest üksi on ju nii igav. Vot kui me siin ükspäev käisime oli hiiglama vahva. Sai peitust mängida ja Meerit taga ajada.


Kas sel aastal õiget aiahooaega tuleb ma praegu ei teagi. Selga pole, tasakaalu jääb aina vähemaks. eks see ole näha. aga kevade algus sai vähemalt fikseeritud. Loetud tunnid veel.