...teadagi, et detsember...

 ...kuu, mis jõuluootuses ja möllus lihtsalt sulab käest.

01.12 Õues +6 C, äge.

Advendiaeg ja hakkab juhtuma igasuguseid asju. Ka kõige tavalisem hommikukohv võib ootamatult võtta jõulu näo

02.12 Kuidas nimetada nähtust kui päikene trügib pilvedest välja loojumiseks. Totaalne õrritamine !

04.12 Öösel on sadanud. Lund. Õige vähe aga sellestki piisab, et pilt heledaks ja ilusaks lüüa. Eriti kui päikene paistab. Terve päeva. Mõte uitas nagu niuhti päikeseküttele aga noh...Nii lihtsalt see ka ei käi. Selle sügise madalaim temperatuur. -5,2 C päiksetõusul. Miinusesse jäigi ja üle -2,4 C ei kerkinud. Viimaks hakkab talv kohale kolistama.

elame juba ikka täitsa võsas

see vaade peaks nüüd juba küll kõigil peas olema

Natuke ja tasapisi liigun mööda joonistamiõpikut edasi. Kasutan erinevaid vahendeid. See on küll põnev. Mida kõike tänapäeval on, millised võimalused. Paljudest asjadest polnud mul enne kursust aimugi. 

pidanuks veel natuke nakitsema aga kuna vead said selgeks siis ega väga ei viitsi ka. eks see kehtib kõigi nende katsetruste kohta. 

09.12 Ilm on püsinud ideaalselt stabiilne. Nii palukski kevadeni. Väike miinus, lund nii palju, et võitlema ei pea aga must/roheline maa ka pole. siis vahetult enne suurt kevadet 1-2 suure lume päeva, et tiik täituks veega. Ja siis juba kevad. Aprillist :

11.12 Plusskraad päeval viis poole niigi vähesest lumest. 

Pusin, posserdan, soperdan elik õpin. Mõni asi tuleb ja mõni ei tule aga liiga pikalt ei jää pidama, liigun edasi.

Tegin vahaepeal ühe eurohosta tellimuse. Oh, issand! Kui silm ja süda tahavad 2500 eest aga mõistus ja eelarve ei luba üle 250 siis võib tasapisi ikka täitsa hulluks minna. Lahendused on mõnikord aga ootamatud. Kui memm ärkab hommikul sellise jumal teab millise jalaosa, selja- või sootuks puusavaluga, et pool päeva ei julge ennast liigutadagi siis ütleb mõistus, et stopp. Ei mingit tellimist. Õhtuks kui juba enam-vähem on valu kaduma hakanud on väga lihtne kiire ja täpselt eelarvesse mahtuv tellimine ära teha. Peaaegu oleks ju üldse ilma jäänud!!!

Täna meenus, et peaks seemnepoodides ka natuke ringi vaatama. Kõigepealt peab muidugi varud üle vaatama. Ega palju vaja pole. Kahtlustan hernest ja ´Black Cherry `tomatit. Kõik katsetatud teised Cherryd põrusid. 

Tegin täiskasvanuea esimese vabatahtliku katsetuse akvarellidega. Lihtsa, lausa skemaatilise aga nii nägi õpik ette. Ega oleks vist viilinud aga avastus, et pintselpliiatsid pole mitte ainult akrüülil vaid ka akvarellil pani proovima.

 Mulle kes ma akvarelli ikka väga pelgan on see väga hea võimalus. Ainuke mida veel ei tea on sellise pintsli kestus. Kas ühe priskema pildi saaks valmis ? Katsetamise koht kui ma muidugi priskema pildi ette võtaks. Esialgu piirdun pisikestega. 

soetasin prooviks vaid väikese pintslikarbi ja kollasel polnud lihtsalt valikud, sestap selline pisut õudne

püüa, mis püüad ikka sellist ei saa kui õpiraamatu koostanud kunstnikul. Kindlasti on viga selles, et ta armastab igasuguse vahu puhul kasutada ELEKTRILISTR KUSTUKUMMI. (nali kui keegi peaks tõsiselt võtma)Sellist mul pole ja ega tule ka aga teadmine sellisest vidinast on juba iseenesest tore. 

Pisikeste sammudega liigume jõulu poole. Kingid on pakkimise ootel. Ülo sai suurpuhastusega maha ja siia-sinna tekib tulukesi. 

Kuusega peame mõtlema. kas ja kuidas. Lõvi on endiselt üliaktiivne kui ta just parasjagu und ei naudi

ja ega Max alla ei jää, magamises muidugi

13.12 REEDE Selline päeva ja kuupäeva asetus on minu jaoks täiesti positiivne, lausa innustav. aga hommikune -6,5 C tundus küll lausa pakasena ja ei innustanud kuidagi. Kuigi talv on igati esteetiline kui muidugi lund esineb ja olen ikka talve fännanud siis nüüd hakkab ealine imepärasus selle vastu töötama. Külm tundub palju külmem, sokid on peaaegu kohustuslikud ja ma kahtlusta, et ilma kinnasteta pole ka mõtet õue minna. Taevas hoia, hakka veel lõpuks endale mütsi ka puuma. 

Päikest on olnud. eile oli terve päev päikseline, täna pealelõunaks tekkisid kaugustesse pilved aga päike käib ju nii madalalt, et hakkas neisse kinni jääma. 

Sain kätte uue 48 värviga akvarellpliiatsite karbi. Terve eilse õhtu miilustasin nendega. Mõnusa kolmnurkse korpusega mis suurepäraselt käes püsib ja mõnus tundub.

19.12 Ilmad on püsinud väikese ja vaikse tavalise talveootuse tasemel. natuke lund ja siis vihma. Natuke miinust ja jälle plussi. Õige väheke on ka päikest olnud. kuud märksa rohkem. Üldiselt on pisut valge. Päris mustaks või roheliseks ikkagi enam sulanud ei ole. Senini.

Ikka õpin joonistama, See hoiab vee peal.

Sain valmis kevadel aiahooajaga käest kukkunud peenemast lõngast vestiga. Sillerdab.

Et Ülo sai talvise suurpuhastusega, mis laias laastus kaks nädalat kestis (jupikeste kaupa tegi) maha sai siis riputasime kuuse ka üles. Ikka selle vana hea roosa. Miks riputasime? Lõvi on väga aktiivne kiisu ja tema juba ei jätaks kui vähegi käpaulatuses on.

Nüüd jääb üle vaid aktiivselt oodata. Küünlaid põletada ja kingitusi pakkida. Ja muidugi menüüsid koostada, süüa teha ja süüa. 

Homme 20.12 Öösel oli +8C ja hommikuks ei olnud enam helbejagugi lund. mingil ajal hakkas vihma sadama ja sajab siiani kui pole ära lõppenud.

Käisime kontserdil. ERM-s (ma armastan seda kohta). Dagö ja külaliseks Jarek Kasar. Issand, ma olin unustanud kui head nad ikka on, eriti kontserdil. Väike üllatus oli meile ka. Püstijala kontsert. Ma lubasin Ülo põlvele võtta kui ta enam ei jaksa. (mina olin loomulikult rolleriga). Vastu pidas kõik need 2 tundi. Oleme rohkem kui rahul. Ja Ülo arvas, et see tümakas, mis sisemuse võdisema võtab raputas lubja lahti.

21.12 Ja talv algab. Just nii, nüüd alles hakkab jamaks minema aga võibolla ei hakka ka. Kõik oleneb ilmast siin ilmas. Öösel on õige natuke lund puistanud ja -1,2 C. Nii oli hommikul ja hoiab ka lõuna ajal. Päikest ka näitas peaaegu tunni jagu. Tuul normaalne.

Sain selle jutu ära kirjutatud ja ilm muutus totaalselt. Tuule keeras tormiseks, kraadi plussi ja lume asemel vihm. Huvitav, mida rahvatarkus sellise pööripäeva ilma kohta öelda võtab kui päevas on kõik võimalikud ilma olekud. Ainuks mida pole on pakane.

23.12 Aas haljendab ja .... Avastasin, et mutt on männiku taga põlluservas kõvasti tööd teinud. 

24.12 Ülo valvab. Tasa ja targu, vagusi ja rahumeeles peame ikka ka Jõulu meeles.

Soe, vihmane ja roheline.

25.12 Armas traditsiooniline koosviibimne õe, tema laste ja lastelastega. Kahjuks üks lapsuke jäi haigeks ja jäi koos issiga õe elamisse. Õhtu lõpuks vajus ka emme ära. Viirus, Pole praegusel aastaajal ka mingi ime. Loodame, et ülejäänud pääsevad ja aastavahetus nukraks ei kisu.

27.12 Kimmo Pohjanen Peetri kirikus. tõeline aasta lõpu maiuspala. See oli nii hea, et ma ei oskagi seda sõnadesse panna. Terve tee koju sättisin kiidusõnu ritta ja siis sain aru, et see mulin ei anna nii ega naa midagi edasi. Meie jaoks on ta akordionite jumal, arvaku teises mida tahavad.  Häbemata ruttu sai kontsert otsa. Paremat pilti ei saanud. Liiga kaugel istusime.

29.12 Ülo õde ja tema mansa. kahjuks küll osalise koosseisuga aga praegusel kiirel ja segasel ajal on 2/3 perest ka juba suur sõna. Ometi saime ka kodus küpsetatud ja laste glasuuritud piparkooke. Poekastest hakkab tõsiselt villand saama. Olgu siis nii head ja glasuuritud kui tahes

Aasta viimaste päevade ilm on olnud mitmekesine. Vihma, udu, laia lund (mis muidugi maa peale märki ei jätnud, sest +6 C seda lihtsalt ei võimalda). Tuult ja tormi ja hetkel 31.12 2024 09.55 paistab päikene.

peale ühte suuremat laia lume hoogu natuke ikka midagi oli näha ka 

30.12 Mingil neist päevadest tellisin põnevaid ja paar ka puuduvat kasutaimede seemneid. Saingi kätte. Selle aja jooksul kui olen seemneid ostnud ja külve teinud (28 aastat) o seemnete arv pakkides ikka tõsiselt kahanenud ja paki hind samas kõvasti tõusnud. Huvitavamad seemned on juba peaaegu luksus aga ilma ka kuidagi ei saa. Mingi külvi ja tärkamise rõõm peab inimesele jääma. 

31.12 Päike paistab täpselt silma ja pean ennast kuvari taha peaaegu pikali laskma, et midagi näha. Aga eks ma olen vist kõik ausalt ära ka rääkinud ja mis muud kui LÕBUSAT JA LOBEDAT AASTA MINEMA SAATMIST NING UUE, LOODETAVASTI PAREMA VASTU VÕTMIST.  Olge tublid, olge hoitud 💖😻💙💚💛💜

...november ...

 ...mille esimene pool on olnud udune, uduvihmane ja pimedavõitu aga täpselt keset kuud 15. 11 on päiksepäev. Terve päev, mõtelge. Novembri kohta on soe aga mitte enam selline soe, et kisuks aeda toimetama. Isegi niisama hängima ei kisu. Ongi tubaste tegevuste aeg kätte jõudnud. 

AGA oktoobri ja novembri piiril ja tegelikult keskkuuni välja on lehised kollast kandunud. lehised on toredad puud. Muidugi on neil ka puudusi aga kiire kasv, kena kuju ja kollane sügisvärv korvavad, rabedate okste reostuse ja talvise raagus oleku. Või tegelikult on ju nende talvine võra täitsa tore. Polegi nagu eriti puudus.

Larix kaempferi jaapani lehis, mis peale nii mõndagi katsumust ja kannatust (kitsed, külm jne) eriti ägeda kuju on võtnud aga seda näeb lähedalt

Rida hübriidseid lehiseid. Siin on kenasti näha millisel on rohkem euroopa geeni ja millisel jaapani geeni. Eurooplased kolletuvad hiljem.

Larix x hübriidsed lehised

Novembri algust ilmestasid veel mõnedki värvilised lehed ja muidugi astrid. Õitsenud õite osakaal küll aina suureneb aga need toredad lilled õitsevad kuni üks korralik külm sellele jumalavallatusele lõpu teeb.

Cotinus coggygria harilik parukapuu

Populus tremula ´Pendula ` harilik haab

Prunus cerasus hapukirsi puu

Viburnum lantana ´Aurea ` villane lodjapuu

Seega oli novembri algus veel täitsa rõõmus.

Astreid on tasapisi kogunenud. Ka päris hiliseid. Sel sügisel jõudsid kõik peale ühe ka õitsemiseni. Muidugi pole need enam kõige säravamas vormis. Üks erand siiski on. Üsna uus asukas aias ja pole veel isegi puhmaks kasvada jõudnud aga õite vähesuse üle küll kurta ei saa. madala astri kohta üsna kõrge aga selliseid on teisigi.

Aster dumosus (´Aramis `? ) madal aster

Tundub, et see lodjap-põisenelas hakkab sügiseti olema õige eredalehine.

Physocarpus opulifolius ´Zdechovice `

Paar päeva oli aias suur sabistamine ja rabistamine. Hallrästad maiustasid pihlakatega. nendega koos oli veel üks tumeda sulestikuga tegelane aga niipalju ei saanud uurida, et oleks aru saanud kellega tegu

Pikk soe pani õitsema isegi alpi kuukakra. See on esimene kord 2016 saati. Need 2-3 õit pole muidugi mingi eriline ilu aga fakt iseenesest on oluline.

Leucanthemopsis alpina alpi kuukakar

Charmicali käokinga mingi sordi seemik on ikka päris hiline õitseja aga ometi see õitseb igal aastal ja sel aastal saab särada juba sügisese korrastamise läbi teinud peenras uhkes üksinduses. Tore on see, et ma näen seda iga päev aknast. Olgu siis veel kord paar pilti sellest sügispärlist

Aconitum charmicaelii seedling

Novembri esimesse poolde mahtus 3 kultuurisutsu. 

Vaimuliku muusika festival tõi veel ühe gruusia meeste kollektiivi Eestisse. Lähim koht meile oli Võru ´Kannel `ja loomulikult tasus see sõit ennast igati ära. 

´Musikeli`

Kuna see kontsert ei olnud kirikus siis oli tunduvalt rohkem folkloori ja džigitt (pildil kitarriga) lõi ohtralt tantsu mis pani publiku lausa huilgama. Oi, see oli üks suurepärane elamus taas kord.

Järgmiseks vaatasime Sepo Seemani monoetendust ´Eesti mees ja tema poeg `. Ega ma poleks seda ise ette võtnud aga sõps andis vihje, et toimub selline asi kohalikus Kurepalu seltsimajas ´Priius `, mis tähendab, et lausa kodus. Ülot isutas rohkem kui mind. Ma endiselt natuke kardan teatrit aga et polnud stand-up (keeldun kategooriliselt) vaid ikka etendus siis riskisin. Täitsa tore oli. Näitleja tasemel ja ainult üks tobe vana anekdoot, mis terve etenduse peale rahva üksmeelselt naerma ajas ja rõõmsaks tegi ? Mul on huumorisoonega midagi ikka viltu ilmselt. 

Kolmas oli see, mis algselt oli novembri kultuurisüstiks planeeritud. ´Ugala `etendus ´Tule õige koju `. ERM-is. Absoluutselt süvenemata arvasin, et ikka seal kus me alati oleme mida iganes vaatamas, kuulamas käinud. Aga ei. B sissepääsu oli vaja. See asub selle pika maja teises otsas ja pimedas ei suutnud me sugugi teed leida. Ülo läks autot lähemale tooma ja mina vallutasin kõrget mäge oma rolleriga. Ära sõitis. Nibin-naabin oleksin kõrval asuvast trepist teistpidi alla sõitnud aga õnneks läks. Jäime praktiliselt hiljaks ja mind juhatati mööda kitsaid koridore saali. ERM-is on äärmiselt heatahtlik ja abivalmis suhtumine puudega inimestesse. See on tõeliselt südantsoojendav.

Aga etendusest ka. Et tegu oli iiri näitleja ja lavastaja Phillip McMahoni tükiga siis sellest lootsin juba rohkem ja sain ka. Seda on iseloomustatud kui mõrunaljakat. Vist tõesti midagi sellist. Keerulistes suhetes pere draama. Üks näitlejatöö mind natuke häiris aga mitte nii palju, et oleks asja ära rikkunud. Jäime mõlemad rahule.

Aias toimetamise aeg tuleb nüüd kulutada tubastele projektidele. Projekte on, plaanituid ja kevadel pooleli jäänuid aga isu pole. Hakkasin siis läbi töötama üht siiani kohatutest parimat joonistamisõpikut. Ma küll ei saa ise ka hästi aru miks enne surma peaks veel joonistama õppima aga midagi ju peab tegema. Selline asendustegevuse asendustegevus aga ehk tõmbab lõpuks midagi käima. Seega Carole Massey juhendamise järgi, näpp raamatus ja korraliku õppurina.

Natuke minu tegevust illustreerivat. Kui aus olla siis hakkasin pihta kusagilt keskelt enne kui algusesse kolisin ja korralikult asjasse süvenesin.

Algus.

Olen jõudnud akvarellpliiatsiteni. peaks juba lõbusamaks minema. Aga enda laituseks pean ütlema, et tegelikult on praegu see koht kui ma peaksin üritama kõike, mis mu ümber joonistada. Vot siin kipun laisaks jääma. Püüan ennast parandada, ausalt aga...

20 november esimene lumi. Ilus nagu ikka kui hommikul aknast vaadates avastad, et oo ja ongi. 

Ühest ja teisest ülemise toa aknast ja kontrastiks

Lõunaks oli ilu vaid maha jäänud ja hakkas sealtki kahanema. Teise päeva õhtuks oli enamus sulanud ja kui meil läks selgeks, näitas tähti ja kuud, siis üle Eesti jooksis lumesaju triip ja nii mõneski paigas on vist lumi juba lõuani selleks hetkeks kui siin kirjutan.

Ja kassid teavad mis on õige kui tuleb talv. Seekord on Lõvi see, kes objektiivi ette jäi. Et peab magama aga peab ka näitama eeskuju tubastes tegevustes kui perenaine ise nagu väga ikka vedu ei võta. Kahjuks on meil ikka see vastasseis kahe tüübi vahel ja koos neid pildile ei saagi vist kunagi. Olgugi, et öösel imbuvad mõlemad voodisse ja ei ole mingit taplemist ega taga ajamist.

Edasi lubatakse taas ilm soojenemist ja kuigi rahvatarkus ütleb, et kui Mart kuseb siis Kadri külmetab ja vastupidi, on mul tunne, et taas kord kusevad mõlemad. eks saab näha. 

Esialgu on pigem talvine, küll peaaegu  lumeta (öösel on 1 cm juurde sadanud) aga tänaseks (24.11) hommikuseks maksimumiks -2,4 C . Ma nüüd ei teagi kas ilma peab vaatlema kadripäeval või kadrilaupäeval. Ja kui ei sulata aga nagu ei külmeta ka, on selline nulline, kas siis on Kadril jalad ristis? FB on pungil sõprade pilte ohtrast lumest ja teeb natuke kadedaks. Teisalt kui mõelda Ülole siis temal lihtsam. Ei pea lund rookima ja ka sõidud turvalisemad.

Harjutused joonistamise vallas on natuke värvilisemaks läinud. On akvarellpliiatsite aeg. Tuleb välja, et on olemas ka akvarelli pintselpliiatsid ja eri intensiivsusega ühetoonilisi pliiatsikomplekte. (must, hall, pruun ja vist nii edasi). Musta isegi `Kunst ja Hobi `pakub. 

Novembri lõpp on selline eikuidagi olnud. Isegi ilm on eikuidagi kui ühe päeva 4 tundi (umbes) päikest (see on praegusel pimedal ja norus novembril tõeline kingitus) välja arvata. Isegi tuuled vajusid ära. Ei ole meil ei lund ega vihma sadanud. Kadri vaeseke tegi ka lõpuks ikka püksi. Seega vähestele -0 tundidele erilist võimalust pole antud. Ikka + ja ++. Mistahes tegevustest on ette näidata ka ainult eimidagi. 

Ilmade ennustamine looduse vaatlusel on ikka kinnitanud, et udul on tähendusi. Sügisene udu annab raudselt veel kuu jagu sooja (soe on muidugi suhteline suurus) aga mida lähemale pööripäevale seda kahtlasemaks seegi vaatlus muutub. Kas eilne udu ennustab lumetut või lörtsist jõulu ei oskagi arvata.

Homsest algab siis advendi aeg ja mis muud kui leebet rõõmu ja rõõmsat rahu südameisse !