...meeldigu see siis mulle või mitte. Praegusel hetkel ei meeldi ja seda hoolimata sellest, et sügis on mu lemmik. Minu suvi jääb tänu 2,5 kuule haiglas kinni pidamisele ikka väga lühikeseks. Ma nii ootasin aega kui ei pea ennast riidesse pakkima ja saab supsti õue ja tagasi liikuda. Paraku nii nagu soojad ilmad tulid 2 päeva peale minu hospidaliseerumist, tulid vihmad ja jahedus õige pea kui ma koju jõudsin. Õnneks ei ole olnud eriti laussaju päevi ja olen saanud peenardes pusida. Milline rõõm rohimisest ja no kui veel istutamise koht tuleb siis on suisa õnn õuel.
Ega mul polnud plaanis kirjutamises eriti vahet pidada. Aga haiglas oli aed liiga kaugel, et inspireeruda ja nüüd on jälle liiga lähedal olnud, et selleks aega võtta. Tunnen ennast praegugi pisut hapra ja ebalevana kirjutaja rollis.
Head ja kaua oodatud asjad toimuvad Murphi seadust kohaselt. Ikka siis kui ootaja on kusagil mujal. Nii jäigi mul nägemata esimene korralik hondo magnoolia õitsemine.
Magnolia kobus
Ja ei näinud ma reaalis ka jaapani tiibpähklipuu esimest õitsemist. Sellega oli üldse imelik lugu. Teadsin, et olen seda pilti näinud (Ülo tegi) ja jaganud rõõmu nii siin kui seal aga kui koju jõudes seda otsima hakkasin, siis pilti lihtsalt ei olnud mitte kusagil. Lõpuks pidin kurvalt tunnistama, et ju ma siis unes seda nägin. Mul ikka vahel juhtub, et reaalne elu ja uni sassi lähevad aga mitte nii pikaks ajaks. Kui aga kadunud pilte hakkas rohkem kogunema siis tekkis kahtlus, et osa pilte on vanale kettale jäänud ( nimelt andis arvuti vahepeal saba) . Ja seal see pilt siis oligi (neid teisi kadunuid ei leidnudki)
Pterocarya rhoifolia
võika arvata, et kui minusugune punumishull on pikka aega suletud ruumidesse siis tuleb käsitööd nagu Vändrast saelaudu aga vot ei tule. Ühe suvesärgi ikka heegeldasin ja sellegi lõpetasin alles kodus. (Eelmise 2 kuulise haiglavangistuse tulem töökampsuni näol on siiani lõpuni viimistlemata)
Väga palju õitsemisi jäi mul nägemata aga OT liiliate õitsemiseks jõudsin siiski kohale. Need on minu ühed lemmikud liiliate seas. Võiks öelda, et top 5 (10, 15 jne) on need kolmandal kohal martagonide ja igasuguste turbanõitega liiliate järel. On neid seega juba üle 30 sordi kogunenud. Üks ilus pildirida uuematest siis ka siia.
Amarossi
Carbonero
Chiasso
Eldoret
Elusive
Lavon
Mister Cas
Zambesi
Zelmira
Touchstone
Yellowiin
Kasuaiandus läks sel aastal aia taha. Eks see kuumus ja kuivus tegid oma töö. Kui palju on kadunukesi iluaianduses seda saab teada vast alles järgmisel aastal täies mahus. Eks neid kurbi leide ole juba praegugi küllaga ja selle leevendamiseks pidin natuke taimi juurde tellima. Eranditult puittaimi (kadunukesed on siiski üldiselt rohttaimed). Palsam haigele hingele. Mõned pikaajalised soovid täitusid. Hariliku vahtra sordid ´Paldiski` ja ´Dissectum´. või virgiinia toomingas ´Schubert `. Ja üldse mitte unistada osatud kollane vaher ja ontaario pappel ´Aurora`. Ja veel nipet-näpet.
Kasuaianduses juhtus selline imelugu, et põlduba kärssas ära. Pole neid iial varem kastma pidanud ja nii ei märganud Ülo seda ka sel aastal teha aga pidanuks. Noh seemne sai kätte ja pealsed pealekauba.
Naerid lõpetasid kasvamise rusikasuuruse faasis ja nuikapsa ning rõikad jäid olematuks. Sama võib ka punapeedi kohta öelda. Hernest rääkimata.
Õnneks on tomatid tavapärases saagikuses. Porgand ja pastinaak on tublid ja aeduba saab ka natuke veel. Rullkõrvits ei ole meid kuivale jätnud ja paar põnevat kõrvitsalist ka peaks tulema. Õunad jäävad kribuks ja pirn pildus pisikesed viljad maha. Luuviljalised olid üldiselt tühjad ja selle mis oli võtsid õnneks linnukesed. Must sõstar oli tubli On meeletult arooniat aga pole enam Meerit kes neid konsumeeriks.
Mul on kohutavalt kahju, et niitmine pole enam mulle sobilik tegevus. Niisama ikka olen natuke traktori seljas ringi kihutanud. See on ainus võimalus näha, mis laiemas plaanis toimub. Korea nulg näiteks on imelise vormi võtnud.
Abies koreana
Osadel kuuskedel on käbihullus.
harilikul kuusel Picea abies
Tore on vaadata kui enda istutet puudel on juba mõõtu.
Ja mändidest on saanud noor männik
Pajust (oli vist korvipaju või õigem oleks öelda vitspaju Salix viminalis) on Ülo kujundanud tunneli!
Ülo on olnud megatubli ja vaatamata enneolematule kuumusele rada teinud nagu provva on tahtnud. Kahjuks on viimase aja ilmad teetegu takistanud aga ega veel talve ka tule.
Nüüdseks olen juba kuu aega mõnulenud värske õhu käes (sellest tundsin ma haiglas kõige rohkem puudust). Rohinud ja lõpuks ka istutamisteni jõudnud. Täiesti märkamatult tekkis väike peenralaiendus. isegi Ülo ei saanud aru. Kui oleks taibanud kohe siis ilmselt oleks protestikisa teinud.
Ühtlasi said maha ka selle aasta 3 hostat, mis on minu puhul ikka väga väike number. Järgmine aasta on jälle aasta ja eile tekitasin ühe kena varjulise nurga uutele hostadele või hoopis epimeediumitele. kuulutan epid põuakindlateks. Kõige kuivemas kohas kus isegi hostad olid närtsinud näoga ei olnud (olgem siiski korrektsed kuigi üldse ei tahaks) haldjatiibadel (oli vist nii) midagi viga
´Enchiladas `
´First Blush `
´Fourteen Carats `
peenardesse hakkavad jälle liikumisrajakesed tekkima
aedfloks ´Creme de la Menthe ` on hilise õitsemisega
varjuaia saladused ( sõnajalg on ise ennast kohale sättinud)
naapoli alpikannid Cyclamen hederifolium rõõmustavad silma ja südant
lõikasin lumeroosi emataime lehed ja selline oli lehtedealune pilt, ei teagi mida nendega peale hakata
Kassid on endiselt tegijad nii toas kui aias. Eriti muidugi Sass, tema on ikka aiatöödes abiks aga vanataat Kusti on rohkem ülevaataja rollis. Armsa sõbra imeline vaip omastati muidugi kiiresti.
kui käpad saavad märjaks ja külmaks
kas kõik teevad usinasti tööd
pehme ja mõnus ja võimaldab distantsi hoida
Selline siis selle suve osaline kokkuvõte. Kuu on ju veel aga suured õitsemised on otsas ja koos rohimisega saab juba ka mõned taimepealsed lõigatud. Liigume sügisesse aga sujuvalt ja paranenud ilmadega paluks.