...tuleb ära kasutada lisapäev...

...ja kuu kenasti kokku võtta. Üldiselt, no oli vast veebruar. Ilma oli igasugust. Tuult oli rohkesti. Tuisukuu ikkagi ja kuu lõpus oli isegi üks tuisulaadne. Lumi tuli ka. Vabariigi sünnipäeval oli päike ja puha aga tuul oli sedavõrd õel, et mina küll õue pildistama ei läinud. Seevastu 25. 02 oli imeline kevadilm, Päikesega, tuuleta ja täiesti märtsilõpuline. Läksin natukeseks jalutama aga natuke venis päris pikaks ja paljuks. Mitte ei tahtnud tubaje.

põhjakülg on härmas veel

Thunbergi enelas Spiraea thunbergii ´Ogon `oli otsustanud lehte minna

kõik igihaljas on sel aastal tõesti igihaljas ja pole degenereerunud magedalt talvehaljaks

amuuri adoonise ematuust on kusagil liivatee sees ja seda ma ei leidnud aga paar tuusti on liiliapeenras suvaliselt õitsemisikka jõudnud, amuurikas on täitsa tubli külvaja aga selle tittesid on kunst näha rohimise ajal

uue väljatrügijana esines Tubergeni silla Scilla mischtschenkoana, issver kust küll tulevad sellised konsonandiühendid

peaaegu on õis lahti Iridodictyum ´Sunshine `-l, kiiruselt siis teine

Galanthus x ´Wasp ` on männi kaisus ootamatult suureks sirgunud

Crocus ´Cream Beauty ` on hetkel varajasim aga õisi avada ei suutnud sel päeval mitte, ka lumekupp jäi nuppu, vaid gargari krookus avas end veidi lõpuks

C. gargaricus

peale õitsva valge transilvaanlase leidsin sellise roosanupulise sinilille aga ei uurinud lehte lähedfalt, ilmselt ka transilvaanlane

Igatahes nautisin ilma, mõlgutasin mõisniku ja redisekülvi mõtteid ja olin ülimalt eluga rahul. Ja siis !!! Otsas kaunis eelkevad. Ja oli ka viimane aeg näidata põhjamaalastele milline näeb välja lumi. Kuidas lõhnab lumine aed ja milline on lumine vaikus. Hoopis teistsugune ja tummisem kui tavaline vaikus.

26.02 märg lumi, mis päeva jooksul peaaegu olematuks sulas

vaated aknast

Meerile lumi meeldib

leia pildilt sõjakas mongol

Sass eelistas tuppa jääda

Ja siis tuli ka pärislume sadu. Selles mõttes päris, et mitte veega pooleks. Tegelikult mulle täitsa see talve nüke meeldib. Ilus on. Kõigil tundub ilus olema, sest FB on talviste ilupiltide poolt vallutatud. Mudilastele ja lapsemeelsetele oli see koolivaheja kingitus. Keegi sai kindlasti ka suusad alla. 

29.02

Õitesjtest on muidugi kahju. Ainuke mis lumest välja ulatub on lumekupp.

Kui paljudes kohtades olid öised ja päikesetõusu aegsed külmakraadid ikka väga vinged, siis meil jäi see talve rekordile alla. Kõigest -8,7 oli meie maksimum ja praeguseks on juba ammu +2 C. See talv saab ruttu otsa ja nüüd võib kevadele juba varsti sügavalt silma vaadata. Märts on kevad, öeldagu mis tahes. 

Käsitöö vallas on sel aastal asjad kuidagi nigelad ja venivad. eelmises blogis näitasin natuke oma õpisokki. Sellele teen praegu paarilist. Vahepeal sehkendasin ühed hallid valmis. Just nimelt sehkendasin, sest laua taga, kaks paksu piiblit ees milledest ma näpuga järge ajan päris kudumine ei ole. Aga ma olen juba peaaegu saanud selgeks nippe, milledest mul varem aimugi ei olnud. Kohe nagu targem ja tähtsam tunne on. Ja kui palju põnevat neist piiblitest veel leida on. ka keerulisemat. Esialgu valisin lihtsamaid variante paljudest võimalikest.

Kirja graafika on Kadrina poolsuka oma, värvid on pisut erinevad, sest päris õigeid mul lihtsalt ei olnud.

Mis siis minu jaoks oli see uus ja põnev ja põrutav. (oskajad võivad nüüd kõva häälega naerda ).

Kahevärviline loodus, keerukorrad (need 2 triipu) ja üllatuseks oli koekirja 4 esimese rea parem- ja pahempidi ringidest tekkinud nupsud.

Viklirist enne kanna kudumise alustamist

Ja muidugi kiilkand. Äärmiselt elegantne, tegelikult üldse mitte keeruline aga esimese juures oli küll tunne, et tegemist on mingi müstifikatsiooniga.

Ükspäev tulid päris tugevad pintslineelud. Midagi ma kindlasti teen, idee on olemas. Ja õhtud on veel kaua pikad ning hommikud külmad.

Ja võibki öelda, et tere MÄRTS .

...hakkab kevad ka meie aeda jõudma...

...ja on meilgi lootust ülejäänud õitsvale Eestimaale järele jõuda. Meil käis see õite tulemine kuidagi pauguga. Ei olnud, ei olnud ja siis äkki ! !3. veebruar oli pöördepunkt kui lumikellukete tuust poole päevaga maa seest välja kargas. Kusjuures varjupeenras ja Plena pealekauba. No päris lahti õied veel ei ole aga ... . Samas päikselisemates kohtades pole nagu veel eriti midagi peale lehtede

Ka märtsikelluke on varjupeenras tulemas

Umbes samal ajal tulid lumekuppude kogumid. paljudel on need muidugi juba täisõites ja vaata, et õitsenudki. meil siiski vaid arglik algus.

Sinililledest on hakanud ennast liigutama valge transilvaanlane. Teised õnneks kõik veel magavad.

Tegin täna mitu tiiru, ilus kevadine oli aga õnneks pööras jälle ilma ära enne kui ma midagi suurt ette võtta jõudsin. Mõistus, see terve, ütleb, et ära songi veel aga süda see sunnik on ju juba kevades.
Leidsin Tivi ( ikka see kevadel õitsev sügislill, ullike selline) õiepunga ja mõned valevlille nupukesed ka. Krookused on muidu maa sees aga see eriti varajane Gargari krookus läheb ilmselt esimese korraliku päikesega

amuuri adoonis on kusagil liivateedesse uppunud aga küll seegi tuleb. Palju nägin laukude ninasid, osad päevaliiliad on lehti tekitama asunud. Loomulikult varajaste tulpide ja nartsisside leheotsad.

Kevadikud ongi väga varajased, see eriti enam ei üllata

Saxifragad minul veel õiepungi pole saanud aga püramiidkivirik on talvega endale kena rosetti tekitanud. Tegelikult on siin sama efekt, mis okaspuudega. Millegipärast tundub, et need kasvavad talvel. Mingid optilised meelepetted.

Tasapisi hakkavad tulema nii Pulsad kui ilmselt ka tillad.

Ainuke võrkiiris, millel õienupud paljutõotavad ongi vist üks varajasemaid, nimeks ´North Star `

Ja, oh imet ! Üks alpikann on ka nõuks võtnud õitseda. eelmine hooaeg läks ilma ainsagi õieta. Aga praeguse seisuga on kõik vähemalt lehtede kujul olemas. Rõõm seegi.

Kivilas oli hetkeseisuga pilt ilus. Nelgid korras, mägisibulate kogumid on SUUREMAKS KASVANUD ! peenemad kivirikud korras. ka need vähesed kaktused, mis hetkel peenras on ok. Kõik on kuidagi kabe ja korras. AGA !!! Märatsev ja mäkra mängida võiv märts on alles ees ja mis seis tegelikuks kevadeks on ei oska keegi veel arvata.

Urbi täis sarapuu on imeline

Roosidel on pungad tipuni, seitsmepoja puul, pagunipuul ja kanada juudapuul ka. Paluks nüüd ilusasti kevadesse välja venida ja mitte hakata siin mingeid järeltalve mänge mängima.

Need lumeroosid, mis juba jumal teab kaua on õitsenud on pisut kosunud.

Aga mis ma kevadel teen taoliste kogumikega. Võtab kukalt sügama. Kusjuures siit on suuremad juba laiali istutatud ja neid on ka jagatud.

Veebrari esimesse poolde mahtus ka selle talve külmarekord. Siiani. Ühel päikesetõusul oli õhus -7,1 C ja maapinnal  -9,2 C. Muidu on ilm ikka selline nagu viimased kuud on olnud.
Niipalju siis ajalooliselt tähtsaid hetki, sest sellist talve ma vaevalt enam oma elus näen. Aga ei tea ka. Äkki hakkabki nii olema ja saab enne kui endal aeg otsa SAAB VEEL KA TSITRUSELISI AIAS KASVATADA.  Aga ega ma seda ei igatse küll. See tuleks nii mõnegi armsaks saanud ja harjumuspärase arvelt.

Muus vallas on veebruar olnud peamiselt kudukuu. Et mul on mitu projekti korraga käsil, siis valmis pole loomulikult neist ükski saanud. Miks mitu ? Väga lihtne. me kirju kass avastas ja anastas minu kudumise tooli. See näeb välja nii.

 Mina pääsen sinna ainult siis kui ta suvatseb alla sööma või kamina ette lebotama minna. aga tundub, et tool on isegi kaminast tähtsam. Nii, et suurt asja koon ma siis kui selleks võimalus antakse ja raamatu järgi sokke õpin kuduma laua taga. Ja see näeb välja nii.

esimene õpisokk

Kuna sõbrad varustavad mind igasuguste kunsti- ja käsitöö nö jääkidega, mida nad ise ei vaja siis inspireerituna Kaie (ARMAS SÕBER KOSU KIIRESTI JA KINDLALT )imearmsatest kristallvaigust lilledest tegime Üloga ühe laeripatsi. Me mõlemad armastame selliseid täiesti kasutuid laeinstallatsioone samavõrra kui jälestame rippuvaid laevalgusteid. Aga lagi tühja kohta ei salli. Kasutasime ka Anni ja Lagle annetusi ja paari käsitöölise riistvara, mida endal vaja küll ei lähe aga ära ka ei saa visata, isegi ära anda ei raatsi. Mis see ovaalne on me ei tea ja siiani pole keegi midagi tarka ka pakkunud. Selline siis.

Ah, ja veel. Esimest korda elus nägin hallrästaid. Ikka suur parv oli. Õnneks läbilennul. ma vähemalt loodan. Käisid ka kirsipuus.

 Ja kitsedega oleme endiselt külluslikult varustatud. Pildil osa karjast, põõsaste taga on neid veel. Ilusad muidugi, miks nad siis ilusad ei ole aga nad võiksid ilusad olla natukene kaugemal.

Poole kuu kohta kogunes päris palju.