...ja ongi vol 3...

 ...see kõige ilusam suvekuu, mis ametlikult veel suures osas kevade alla käib. No võta siis kinni, mis aastaaeg parasjagu on. Kevadsuvi sobib hästi.  Suur osa puittaimi õitseb juunis. Muidugi õitseb neid ka mais juba ja jagub otsa pidi juulissegi aga juunis priisatakse õitega kõige enam.

Pensilvaania kirsipuu. Ilus õitseja ja ilus sügisvärvis. Kahju on, et see puuke on saanud nii kitse, jänest kui ka ebasoodat talve. 

Prunus pensylvanica

Õitsesid erinevad pihlakad. Pihlakate maailm on suur ja põnev. Kui ei teaks ei oskakski kõiki ühte patta panna. Üldiselt võib öelda, et õitsesid sel aastal rahuldavalt või külluslikult. Sügisel peaks olema palju viljailu.

Sorbus x hostii  hosti pihlakas

Sorbus commicta ´Dodong `(=Ùllung `) hilispihlakas on üks meie lemmik

Kui verev õunapuu hakkas lõpetama oli täies õies Sargenti õunapuu. Mõlemad mahtusid juunisse.

Malus pumila `Niedzwedzkyana ` verev õunapuu

Malus sargentii ´Atropurpurea ` Sargenti õunapuu

Armastan lodjap-põisenelaid. Neid on erinevas suuruses, erineva lehevärviga ja need õitsevad rikkalikult. Lollikindlad on ka ja milline võrratu kestendav koor kõigele lisaks. Enamuse õitsemine jääb nibin-nabin juulisse.

Physocarpus oplifolius ´Little Jokker ` alustas juunis

vanema lodjap-põisenela kestendav koor

Rodode õitsmine jäi kasinaks. Paljud õienupud läksid kitsede kõhutäiteks aga mitmelgi põõsal olid õienupud kahjustunud, pehmed. Ka lehed olid paljudel niruks läinud. Ilmselt tegi talv liiga. Kõige uhkem on nagu ikka sort ´Haaga `. See on küll pisut liiga roosa minu maitse jaoks aga uhke on siiski. Kui mõni selline valge oleks. kas keegi oskaks soovitada ? 

Rhododendron ´Haaga `

Absoluutselt uskumatu õierohkusega esineisd tellitud jaapani asalead. Valge ja punane esinesid mais aga roosa tegi oma etteaste juunis. Huvitav, kas need ka meie ais kasvades sellist õiterohkust näitama hakkavad. 

Azalea japonica ´Rosebud `

Ronijatest oli sel aastal vaieldamatu juunistaar südajas aktiniidia. Kasvas hoogsalt, tegi lehtedega vallatusi, õitses rohkem kui kunagi varem. 

Actinidia kolomicta , ema ´Sentyabraskaya `ja isa ´Adam `

muidugi võivad lehed mummulised olla

on loota rohkelt vilju

Roniv hortensia ei vea ka kunagi alt. Küll võib varsti alt vedada vana kirsipuu tüvi mille ümber see on ennast mässinud. On vaja plaani.

Hydrangea anomala 

Anni vanaisa aiast ja Anni osavate käekestega poogitud suur läätspuu, tõenäoliselt ´Lorbergii ` on vist päeis õnnelik. Kahjuks läks välja kivilat ehtinud ´Walker `. Ma pole veel jõudnud selgusele kas tahta uut või mitte

Caragana arborescens

Mõnedel puittaimedel on eriti ilusad noored võrsed. Pole vaja õisi ega midagi. Näiteks.

Cercidiphyllum magnificum õilis juudapuulehik

Enne järgmisi õitsejaid natuke tamme. 

Suureviljalisel tammel on imeline korgine koor

Quercus macrocarpa

Esimene kord julgen kindlalt väita, et hariliku tamme sort ´Timuki ` on kohanenud. Näeb erakordselt hea sel aastal välja ja see on vägagi rõõmustav.

Quercus robur ´Timuki `

Vürtspõõsas, veigelad, viirpuud ebajasmiinid, mispel, mitmed enelad ja muidugi nii metsikud kui kodustatud roosid.

Calycanthus floridus rohkeõieline vürtspõõsas, selline lahedalt pentsikute õitega

Viirpuud on sel aastal õitega tavatult kitsid olnud. Ainukesena oli õisi tavapäraselt täis üheemakane viirpuu. ju teised võtsid väikese puhkuse.

Crataegus monogyna üheemakane viirpuu

Mespilus germanica harilik mispel (ma ei tea kuna ma selle uue nimega harjun, alati tuleb sõnapaar mispel-vispel ja kuidagi ei saa asja tõsiselt võtta. kasvas alguses kuusehekis vaikselt ja salamisi, nüüdseks on juba väärikas ja pilkupüüdev

Täiesti uskumatu õitseja ja seda aastast aastasse on van Houttei enelas ´Golden Fopuntain `. Liik pole elades sedasi õilmitsenud.

Spiraea x vanhouttei ´Golden Fountain `

Jasmiinerid õitsesid aias ütleb laulusalm. Ok, ebajasmiinerid peaks laulma 😀

taluaia kohustuslik

Philadelphus ´Schneesturm ` väärib igati oma nime aga seda valget mudru on pärast õitsemist kõik madalamad taimed sedavõrd täis, et kaalun selle teisaldamist kusagile dendrovõssa

Weigela florida ´Pink Poppet ` kaunis veigela, hetkel minu lemmik veigela kuigi need on kõik ilusad

Kollane hobukastan õitses juba eelmisel aastal uhkesti aga vilju ei tulnud. Loodan, et sel aastal tulevad ka viljad

Aesculus flava 

Pärnvahtral on hakanud lõpuks kenasti minema. Korralik võrgutamine on edaspidised rüüsted ära hoidnud. Millegipärast meeldib see metsaelajatele.  Seda kinnitab ka esimene õitsemine. Esimene on alati tähtis, olgu nii tagasihoidlik kui on.

Acer tegmentosum 

Nii öelda nelgiõielised roosid on väga tublid ja tugevad õitsejad aga ka talvitujad. Ei mingit katet ega mässamist. Grootendorste hoian tugeva lõikamisega vaos, et need taevastesse kõrgustesse ei roniks.

´Pink Grootendorst `

´Grootendorst Supreme `

´Signe Relander `püsib ise normaalses kasvus

kevadel ostsime 3 kanada roosi. Oleks pidanud aasta varem seda tegema. Valik oli palju kesisem kui aasta varem. Hädavaevu leidsin need 3 madalamakasvulist aga oleks tahtnud ka mõned kõrged teistesse peenardesse. Kahjuks ei leidnudki ühtegi, mis oleks tõsiselt meeldinud.

´Praire Joy `

´Morden Blush `

´De Monterville `

Peab ütlema, et kodustatud roosid talvitusid väga hästi aga kõikidel metsikutel roosidel ei läinud sugugi nii hästi. Et meil kasvab päris mitu kibuvitsa siis oli/on seda õieilu siiski piisavalt. Minu edetabelis seisab vankumatult kõrgel kohal punalehine kibuvits. Olen väga rahul sellega, et võib nimetada ka punalehiseks roosiks nagu üldse kibuvits sünonüümina roosi võib kasutada.

Rosa glauca 

Väga meeldivad mulle veel näärlehised roosid. Alates täidisõielisest ja taluaedades kohustuslikest kuni toredate värviliste sortideni välja. Liik ise muidugi ka.

Rosa spinosissima ´Tove Jansson `

Üks ämbrisse astumise lugu ka. Kui usaldada puukooli ja ise mitte väga täpselt uurida näiteks kasvõi lehti siis võib ikka hullult puusse panna. Aiasõbrast sai mitu aastat tagasi ostetud bensoe lindera ja selle teadmisega siiani ilutsetud ja oodatud põnevusega esimest õitsemist. Ühes varasemas blogis avaldasin juba kahtlust, et need õienupud, mis tulid on midagi imelikku. Kui esimene õis avanes siis hoplaa, kasvamas on hoopis sieboldi magnoolia. Nüüd on neid kolm ja kuigi see on neist kõige ilusam ja suurem siis selles kohas jääb ruumi kindlasti väheks ja see eksemplar läheb septembris Muhedikupapale. 

Magnolia sieboldii 

Okaspuude kõige ilusam aeg on noorte võrsete tulemine. Seegi jäi valdavalt juunisse. armastan meie hekki. Oma siis veel võsastumas (metsastumas, oleks olnud mõistust see lastagi metsastuda) maadelt korjatud kuused ei olnud sugugi kõik täpselt ühed ja samad teolt ega näolt ja seetõttu ongi meil imepärane kaheroheline hekk.

leia pildilt nurk 😆

Kui saaks kusagilt veel roosavõrselise kollasevõrselisele seltsiks, oleks õnn piiritu ja möödapääsmatu 😇

Picea abies ´Aurea ` harilik kuusk

Mõlemad me armastame elupuid. Paljud ei armasta ja seostavad neid kalmistu ning surmaga. Kahju. Kuidas need lõhnavad ja kui vormirohked ning värvikad need on.

Üks neist on väga kollane. Aastaringselt aga värske võrsega lausa imeliselt.

Thuja occidentalis ´Lutescens ` harilik elupu

Teadagi, et kõikvõimalikud käbid on lahedad ja kutsuvad endid kaasa võtma või kasvõi puudutama. Need käbid on nii nunnud, et söö või ära. Silmadega siiski soovitavalt. Käin neid vahest lihtsalt vaatamas ja meelt rõõmsaks tegemas.

Larix laricina ameerika lehis

Mõni kasvatab käbisid sellise hooga, et neid kohe mitu põlvkonda koos on

Pinus banksiana hall mänd

Juuni lõpus alanud kuumalaine (õnneks juuli alguses lõppenud) oli kassidele nagu inimestelegi kellele kuidas. Kusti nautis täiel rinnal ja leidis, et on ideaalne aeg õues magamiseks. Sass oma musta kasukaga oli päevad peidus ja teda nägi harva. Kui oligi nähtaval, siis alati varjus. Blondeeri või kassike ära, et palavus liiga ei teeks 😏 Ka öösiti mitte, sest tema aktiivne aeg kolis veidi jahedamasse öhe.

Kaks juunikuist vaadet ja olengi sellega maha saanud😀

...ja ongi... vol 2

 ...tormiline õitsemine püsikute mail. 

Need kaks nigelat aastat on viinud tuulde väga suure hulga püsikuid. Ennekõike põua tõttu ja mingitel muudel müstilistel põhjustel ka. Põhjuseid tuvastada ei suuda. Hirmus kahju on neist 12 udupeenest kivirikust mida Tii ja Futu istutasid. Futu mauklehed on alles. Ja hirmus kahju on ka tunamullu sügisel istutatud peenematest priimulatest. Neist on mõni siiski ka ellu jääda suutnud. Ja muidugi eriti õrnad ja piiripealsed, mis oleks poputamist tahtnud aga kui aednikku kohal ei ole või on ta vaid poolikult siis tulemused on nutused. Ega ma kõiki lahkunuid ilmselt enne ei tuvastagi kui exeli tabelit täites. Seegi on kaks aastat vahele jäänud. Aga eks sellevõrra saab jälle uusi asemele soetada 😀. Aed tühja kohta ei kannata 😋

Tunne on selline, et juunis õitses kõik kiirkorras ära aga muidugi jäi natuke juuliks ka. Aga kui nüüd panna ritta püsikuid, mis õitsesid jään jänni. Meelde tulevad vaid pojengid. Ülejäänu oleks nagi ainult sibulikud olnud ja muidugi õitsvad puittaimed. Ok, nelk ka tuli meelde. Siberi iirised jätsid mul selle aasta sisuliselt vahele. Päevaliiliad ja astilbed olid nii algfaasis ja sedagi mõned, et loen need juulis õitsvaiks. 

Jeesuke, kurekellad muidugi. See on hoopis ise teema, sest nad elavad vabapidamisel ja teevad mis ise tahavad. Peaks hakkama taltsutama. Aga need uued näod, mis pidevalt tulevad on nii põnevad. Olen seemneist kasvatanud ja paar ka ostnud Barlow seeriast ja üsna ammu midagi, mida ma ei oskagi kusagile liigitada. Aed-kurekell ehk. Rohkem armastan flabellatasid aga need ei taha kaua püsida. Mõni vahepeal tekib kusagil taas aga üldiselt on need minu juures lühiealised. Ma ei ole tegelikult ka uurinud, et kas peabki nii olema või on mul mingi anomaalia nendega. Selle asja peaks käsile võtma, sest need on tõesti ilusad.

´Spring Magic White `

Selle aasta uued näod 😊. Muidugi minu aias, ma ei väida, et need on absoluutselt uued. Ju kusagil on täitsa vanad ja ammu olnud. Selline on ilmselt kurekellade eluviis.

Barlow aga milline enneolematu sinine

Mingeid uusi pooltoone oli harilikul ka veel. 

Vana võib uues valguses ka uuena paista. Näiteks kui õhtupäike sellest läbi paistab.

 

Peale suuremate rühmade on muidugi ka üksiküritajaid.

Sieboldi priimulaid peaks olema tegelikult palju aga millegipärast on need vahepeal kaduma läinud. Natuke on alles liiki, ühe uue ostsin kevadel kusagilt (ühistellimine) ja Tiia käest sain uue valgeõielise. Ma nii armastan neid ja no milline ebaõnn. Pealegi ei ole ma nende väheste sortide nimedes ka lõplikult selgusele jõudnud 😒

Elmera racemosa narmikõie õitsemise faasid

Tanacetum coccineum roosa neitsikummel, kohustuslik

Kurerehad ju ka juunis juba õitsesid. Need muidugi jätkavad veel kaua. Tänuväärsed tegelased. enamus neist elab liiliapeenras ja kui neid ei oleks valitseks seal sel aastal tühjus. On ainult üks uus kurereha aga selle eest oivaline. Anna Soomest saatis 💖

´Blue Skay `

pisikellukate hulk on drastiliselt vähenenud

Tegelikult on kellukaid üldse väheks jäänud. Kahju. Kellukaid peab olema. Muidugi pole juunis kõik veel õitsemas ka aga siiski.

Campanula portenschlagiana Portensclagi kellukas

idamagun metssalveidega

Astilboides tabularis laudleht

Dysosma taldleht

Igasugust kribu-krabu oli kindlasti veel aga ajataju on tegelikult kadunud. Mul on kõik hetkel üks mauuli (mai+juuni+juuli) 😀

Magusa piimalille oleksin täitsa unustanud. See on ilmatuma vahva õitsematagi

magus piimalill

Ja sel aastal üle pika aja on need kaks toredat astilbet ometi korraga poma lehevärvi näitamas. Enamasti punaselehine mökutab .

´Color Flash `ja `Color Flash Lime `

Nelgid on mul enamasti poolmetsikud ja ka vabapidamisel. Oi kuidas nelgiplats juuni lõpus lõhnas. Nimedega on juba ammu nii nagu ta on, näod ka muutuvad ajas aga kõige tähtsam ongi see, et saan kord aastas täie rinnaga seda lõhna kopsu tõmmata. Mmmmm, mõnus

Hostad jõudsid juunis kõik ilmselt maa seest ennast välja ajada. Kas kõik alles veel ei tea aga ilusad ja värsked on need veel tänagi (09.07)

enamasi on hostade õied paras tüütus aga mõnele sobib

Kõrrelistega on vist kõik korras. Paar olulist olid juba eelmisel aastal otsa saanud. ostsin uued ja kui ma suudaks välja mõelda kuhu ma panineelmisel aastal palmilehise tarna siis poleks kõik olemas. Tean, et Ülo kaevas välja, sest tahtsin selle puhastada seal sees elutsevast täpilise lehega hundi- (karu-?) tubakast. Kas ma sain sellega hakkama ja istutasin kusagile mujale või ei saanud ja saatsin komposti ? No ei mäleta😏

See täpilise lehega tüüp on ikka jube metsik külvaja ja ikka teiste sisse aga tavalise lehega kolis ära heinamaale. Nii liik kui punane teisend. See on nii nummi. Jätsin mõned saared niitmata, et ikka järgmisel aastal ka oleks.

Paar kõrreliste pilti ka.

Piipheinad on ühed mu lemmikud. Kastikud ka on toredad. Muidugi roog-sinihelmikud ja muidu sinihelmikud ka aga nemad alles kasvatavad lehti mitte pähikuid. Ainuroog on mu suur unistus. Tõin Sommerista aiast liigi ja ühe kollase sordi. Ehk õnnestub. Sommeristas käimine oli tore. Haarasime kaasa ka Muhedikupapa. Minust muidugi ei olnud mööda aeda matkajat aga tänu istumisele, mida jõudsin nihutada sain vähemalt põhjanõlva imetleda ja natuke muudki. Täitus unistus, mis mind vaevas sellest saati kui nägin pilte tiigiparvest. Ok, ma unistasin küll veini joomisest seal aga kohv ja kook ei olnud sugugi halvem. Küll jõuab ka veinini ükskord. Hullu tööd on seal tehtud aga see pole olnud asjata., Ilus on ja veel ilusamaks läheb.  Ega tarnadelgi nende rohkuses viga ju pole. Kõrrelised on kohustuslikud. Nagu sõnajaladki. 

Luzula sylvatica ´Aureomarginata` mets-piiphein

Luzula nivea lumi-piiphein, minu vana lemmik

Carex muskingumednsis ´Silberstreif ` palmilehine tarn, triipe pole pildil ilmsel üldse näha aga need on

üks üimeduse eelne pilt luhttarnadest, mis pokusid moodustavad, olen rahul, tasapisi hakkavad pokud looma

Siin mõtlen ikka Lillehaldjas Tiiale, oma lilleõpetajale💖 Ühest kõrrekesest on saanud saareke

Glyceria maxima suur parthein

kõige ägedam kastik on praegusel ajal Calamagrostis x  acutiflora ´England ` teravaõieline kastik

Sõnajalgade pildid paneks kohe kõik aga ma taltsutan ennast. ei teagi kohe, mida võtta, mida jätta või mis oleks kõige iseloomulikum. Meeldivad need mulle kõik.

verivärske

Polystichum setiferum Plumosum Densum  karvik-astelsõnajalg

P. setiferum Confestum Group

Dryopteris filix-mas ´Furcans ` maarjasõnajalg

Polystichum munitum mõõk-astelsõnajalg

Osmunda cinnamomea kaneel-osmunda

Ja nii edasi 😃 aga sõnajalad tuletavad meelde, et...

Jaanilaupäev ja pühad. Üle mitme aja oli nii kohutavalt lõbus ja tore jaanituli, et jääb kauaks meelde ja paneb muhelema kui näiteks peenras nokkimise ajaks meelde tuleb. Imeline kui on nii armsaid sõpru 💖

Ussikesed, tõprad, saatanast kindlasti. Sõid jälle mu kaks õnnetut elulõnga ja hariliku kitseenela ka, täitsa paljaks. Sellist asja pole küll varem nähtud.

Eksole! Algul ei saa vedama ja siis ei saa enam pidama

Issand aga pojengid😞

Õitsesid kuumalaine ajal nii kiiresti, et mõnest lihtõielisest ei saanud isegi pilti. Tutid pudenesin taimedelt pruunide krõbuskitena. Ma ei ole neid ostnud vaid keerulisi või ka lihtsamaid teid pidi saanud. Sestap enamus on nimetud elik lihtsalt ilusad ja vahel ka looga.

Paeonia banatica banaadi pojeng, alati esimene

´Red Red Rose ` ülim punane on kevadsuvel veel täiesti talutav värv

minu lemmik, keegi korjas kusagilt seemne ja kasvatas taime ning siis jagas kellegagi ja see keegi pidi enda oma sundolukorras tooma minul, nime ei tea, midagi ei tea aga on nii, nii ilus, et hing jääb kinni

mul on vanade pojengide nurgake ja loomulikult on seal ´Superba Edulis `

´Pink Hawaiin Coral ` läheb lõpuks kirjuks kätte aga nii kirju pole see varem olnud. Kas päikese aktiivsusest sõltub pleekimine. Ilmselt küll, miks mitte.

Nüüd on küll kõik ja kui ka ei ole, mis tollestki😄. Jäävad siis veel puittaimed. Nii õitsvad kui mitteõitsvad.