...et viia viimased lehed puudelt ja põõsastelt, lehised annavad veel kollast ja tammedki hoiavad oma rüüsid, vahel lausa kevadeni.
31.10 Et läksin välja alles peale oktoobri teise poole ülesviskamist blogis jäin võlgu nädalavahetuse vaate poiste tööle. Kui oled 20 ja + aastat näinud ühte kolekohta siis harjud sedavõrd ära, et kolekoha likvideerimine esialgu lausa võõristav tundub
Oktoobri viimane päev oli imeilus, ainuke mis tuska tegi, et +3 kraadini tõusis temperatuur alles 11-ks. Ka kassid nautisid. Max avastas kirsipuu võlud ja siis avastas Sass Maxi kirsipuud nautimas ja liitus.
aga nüüd küll novembrist kui sellest muidugi midagi kirjutada on
01.11 kui majapidamisse tekib tühi kast, ei suuda ükski korralik kass seda välja kannatada ja rekvireerib selle koheselt
02. - 04.11 Üsna sarnased päevad. Suurepärane ilm aiatöödeks. Nii ma usinasti jätkan nii pealsete lõikamist kui püsijuurumbrohtude eemaldamist. Aitan maa seest välja võilille aga ka ristikut ja käbiheina. Esineb ka üksikuid hobuobliklaid. Polegi enam võimatult palju jäänud. Olen juba servapidi liiliapeenrasse jõudnud. On täiesti reaalne, et saangi aiale tiiru peale. Vahepeal vaatan ringi ja mõtlen ka. Mõne pildigi jõuab veel teha.
Muidugi näeb kõrgemalt paremini, Maxil on õigus aga ma siiski ei hakka seekord õunapuu otsa ronima.
Max on väga sisutihe kassinooruk. Ta valdab kõiki tempe ja vigureid, mida meie kassid on igaüks eraldi teinud aga ta valdab ka kõiki seninägematuid mooduseid näitamaks, et tema inimene on armastust väärt. Tõeline südametemurdja. Hiiremurdja ka.
Aga aiast ikka ka.
Ma polegi novembris veel rohinud. aga täitsa huvitav on süveneda. Näiteks on peaaegu kõik hostad endale ühe teo saanud. Täitsa normaalne. Üks hosta, mis jäi kevadel graanuliteta omas 16 tigu ja oli kaunis pitsilise moega. Ma ei kujuta ette, mis hakkab toimuma kui need sinised graanulid otsa saavad.
leidsin oma üllatuseks täisõites kollase krüsanteemi. Ma absoluutselt ei mäletanud, et sarapuupeenrasse sai suve alguses krüsanteeme istutatud. Teised kaks õitsemiseni kahjuks ei jõudnud.
Sel aastal isutatud priimulatittedest hakkas kusagil suve ja sügise vahel õitsema ja kestavad siiani. Küll juba veidi näritult aga suur õis paistab kaugele, eriti kui muu mudru ümbert ära saab
Roosid on võrrarud. Ikka veel on neil õisi.
´Mozart `
Ilma lodjap-põisenelate ei saa. ma kohe pean neid kiitma. Kollaselehised sordid on olulised suvel, punaselehised nii suvel kui sügisel.
Physocarpus opulifolius ´Andre `
ja
´Little Jokker `
Veel annavad värvi mõned Thunbergi kukerpuud, muidugi punased viljad ja on veel ka põõsakesi, milledel lehekulda.
Olen peenardesse päris palju okaspuude tittesid pannud, et need tasapisi kasvaks ja ükskord uhkelt lilledest üle vaataks. Seni on need üsna peidus ja kui plats lilledest tühi siis saab neid näha, Üks väga vinge elupuu, mis mulle kangesti meeldib
´Perk Wlaanderen `
Muidugi on igasuguseid seeni. Ma ei tunne neid (kahjuks, äkki on nii mõnigi söödav) aga on igat mõõtu ja värvi ja kuju. Kõige võimsamad on murus mingid taldrikusuurused aga kahjuks ei näe need söödavate moodi välja.
keegi ehk teab ja tunneb ?
Vahelduseks tahaks veidi iriseda ka. Juba see, et geeniteadlased taimi ühest perekonnast teise tõstavad ja neid uusi nimesid tuleb mühinal on paras piin meelde jätta ja ümber harjuda ja siis meie nimekomisjon hullab ja paneb omakorda taimedele täiesti võimatuid nimesid. Nüüd on neil haldjamaailm pähe löönud. No miks peaks igati soliidse nimega budleia nimetama haldjamütsiks ja üleüldse kui see õisik tundub päkapiku mütsina siis mis on sel haldjatega tegemist. Ja mina isiklikult pole elus ühtegi päkapikku näinud. Saati siis veel nende mütse. Aga ok, kes olen mina, et iriseda. See, et mul puudub romantikameel on minu probleem.
05.11 Oi jeebus milline ilm. Päeva kõrgeim temperatuur küündis + 0,6 kraadini ja boonuseks tugev tuul. istusin toas nagu hiir urus, ei mingit aedlemist. Ülo j Hillar olid vaprad, ajasid lehed kotti. Üle väga mitme aasta ei viinud tuul meil lehti kaugustesse, kõik jäid sinna kuhu kukkusid ja kohati oli neid liiga palju. las saavad mullaks tasapisi seal suures kotis.
06.11 Peaaegu hea ilm. Suur tükk jälle korralikuks tehtud
07.11 Suurepärane ilm. Isegi päikest oli vahetevahel näha. Tuul oli puhanguline ja mitte eriti tugev. Vihma, isegi uduvihma ei olnud. Liiliapeenar läbitud.
Pildid majatagusest suurest peenrast, telefoniga kahjuks
08.11 Hommikul tormituul, siis vihmahoog, mis kõik mudaseks tegi ja pealelõunal säras juba päikene. Mina tegin tööluusi. esimene kord magasin, et vihm tuleks ja teine kord masendusest, et päikene paistis aga kõik oli ilgelt märg.
09.11 Soe, +10-+12 vahemikus olenevalt kas tibas või mitte, valdavalt mitte. Mardilaupäev ja mina rohin, imelikult ju kõlab. Kadri peaks siis karmim olema aga ega alati nii ei lähe ka. Mul jäänud veel kahe, maksimum kolme päeva (mis päev see mõni tund ka enam on) jagu nokkimist ja siis on hooaeg läbi ka. Kuigi üldse ei tahaks veel lõpetada. Kindlasti leiaks veel midagi jõukohast.
Haneparv seadis ennast naabripoiste talirapsil sisse. suured linnud nagu väiksema silindrimahuga mootorrattad. Need teevad päris kenakese kahju ma kardan aga pole paugutajat millega neid kaugemale lennutada kahjuks. Olen juba tükk aega juurelnud, et kumb on enne kas haned ja halvad ilmad või kured ja kurjad ilmad. Eile Ülol lõpuks plahvatas, et hanede järel on hoopis hall. No selge pilt, eksole .
10.11 Polnud eriti hull ilm aga lõunaks jõudis kohale vihm, ehtne, mitte udu nagu enamasti ja kupatas tuppa. Õnnest on puudu loetud ruutmeetrid.
11.11 Soojalaine jätkub, eriti öösiti. Päev oli vihmane, peamiselt uduvihmane aga pikapeale muutub seegi veeks su krae vahel.
12.11 Nii vahva. See oli nüüd selline ilm, et salamisi soovisin selle jätkumist kevadeks üleminekuni. Mis on saanud minu talve ja lumelembusest! Kui ikka pole korpust millega lumeasju teha, pole ka lumi enam selline ahvatlus nagu varem ja paljude riiete selga toppimine on ka väga tüütuks muutunud. Aga ilm oli soe, mõõduka tuulega ja päikeseline. ?14C venitas lausa välja. Ja mina sain peenardele ringi peale. See tähendab, et hooaeg on lõppenud. Muidugi leiaks midagi mille kallal nokitseda kui peaks veel mõni selline ilus päev tulema aga see oleks juba jalutamise käigus ja suur boonus. Ülo ja Hillar panid paika ka verejahuga potikesed ja mõned vabad aiakesed. Nii, et lõpp hea kõik hea.
13.11 Päike taas aga kraade poole vähem. Olen vaba inimene aias, mõtisklen asjade üle ja meenutan, kas midagi oli veel. Oli tõesti. kahed seemned tahavad mingil päeval külvamist.
14.11 Sobilik aeg blogilugu üles laadida ja asjale punkt panna. Nüüd peab toalillede õitega läbi ajama.
