...ja me naudime seda täiel rinnal.
16.10 Kuiv, suhteliselt soe. Ikka üle +10 C. Tuuletu.
Kollane hakkab võimust võtma. See on see kuldse sügise hetk. Kased aga mitte ainult. Variatsioone on palju.
17.10 Sama. Ilm siis. Selline huvitav staatiline aeg. Kogu aeg lubatakse ilmateates tuult ja tormi aga mida pole see on tuul. Natuke tuulisem kuivataks pisut ja ei läheks kümmet paari kindaid päevas. (väike liialdus)
Lõke on sügisel täiesti tavaline nähtus. Mulle meeldib see jahedas õhus lõkke- või ka korstnasuitsu lõhn. Isegi kui see vaid kergelt on tunda mõne naabruses asuva elamise juurest.
Ka Ülo on lõkkega ametis ja kui Hillargi kohal on siis nad naudivad seda täiega.
.jpg)
18.10 Üldiselt ilmaseis sama nii tuule kui vihma osas aga paistis ka päikest ja see tõstis temperatuuri. +14 C-ni
Ka kibuvitstes on sügisvärvid. See konkreetne on paraku rasketes oludes suurte puude all ja jääb alati väikeseks, mis iseenesest pole sugugi paha. Pole metsiku roosi võsa vaja karta.
19.10 Esimene öökülm. -1,1 C päiksetõusul. Peaaegu tuuletu. Öökülmad hakkavad hommikust tööaega lühendama. Normaalne temperatuur tuleb alles keskpäevaks
Eksole, öösel selge ja miinuses aga päeval pilves ja hämaravõitu. TUULT EI OLE. Endiselt. vihma ka õnneks mitte ja temperatuur tiksub +10 C ümber.
Olen selle sügisese koristamise ajal leidnud nii mõnegi juba kadunuks pidanu taime. Eelmise aasta istutamisega läks kiireks ja ei sel kevadel enam mäletanud mis ja kuhu ja kas üldse. Neid kortuusilehiseid kivirikke mäletasin aga ikka magasin maha selle vähesegi õitsemise. Öökülm tegi õitele juba liiga. Hea muidugi, et kõik elus, Saxfraga fortunei ´Wada ` suur kivirik kaasa arvatud. Ka sellel oli longus õisikuvars. Midagi püüdsin pilti ka saada aga hämara päeva peaaegu juba õhtu pildistamiseks ei sobi küll. Kui vähegi jaksu ja aega on siis järgmisel aastal otsin neile parema kasvukoha.
20.10 Täpselt samasugune hommik kui eile. Päev aga päikseline. Max +14 C ja kerge tuuleke. Võib olla, et pool aeda on tühjaks roogitud. Vist. Sabakesi on siin ja seal peenras. need pole väga kriitilised. Kui jõuab siis jõuab. Homne päev läheb töö suhtes natuke aia taha. Kontsert tahab kuulamist. Polegi ammu käinud.
21.10 Ma pean enda kiituseks ütlema, et oskan teha muusika osas õigeid otsuseid, nii huumoriga. Selle kontserdi puhul oli seda lihtne teha. Jazz ja kontrabass on minu jaoks peaaegu sünonüümid ja mõlemaid armastame me mõlemad. Korra kahtlesin kumb valida kas Mingo Rajandi või Maarja Nuut aga teadagi, kontrabass võitis. Nauding oli taas kord täiuslik. tõi kaasa ka mälestused ajast kui peale ilu oli mul ka noorus. Mingi periood sügaval nõukaajal oli igal neljapäeval (vist) Vanemuises jazzukontsert. Piletid oli alati kohe enne võtta, üle kolmandiku saalist ei täitunud aga inimesed kes seal olid muutusid juba vaheajaks (suitsupaus suitsuruumis !!!) Kuidagi väga rõõmsaks. Jazz teebki rõõmsaks. Kahjuks satun nii harva seda kuulama. Igale poole ei pääse enam ligi (ratastool) ja pole ka piisavalt infot, et mis koht ja palju mahub. Peab kodutööd tegema aga inimene on teadagi mugav. Kurvaks teeb see kui palju on pealinnas võimalusi ja kontserte ja kui vähe Tartus. Aga see selleks.
Pilt taas kord kummituste maailmast. Seekord jõudsin äratundmiseni, et pildid läksid käest sellest ajast kui Ülo penskariks hakkas ja taas oma vana telefoni kasutama hakkas. See polnud veel pildistamiseks eriti mõeldud. Järgmine üritus katsetama siis lõpuks minu oma.
22.10 Ilmad on triibulised. Päike, pilved, päike, pilved või siis täna päike ja homme pilved. Pilved omakorda on heledad ja tumedad vaheldumisi . No on ju triibuline!
Selle pildi tegin tähistamaks õitsemise kestust. Pole lähedalt küll enam päris see aga kaugemalt on veel täitsa ilus. Alustas juuli viimastel päevadel. 3 kuud siis peaaegu praeguseni. Absoluutselt suurepärane.
23.10 Imeilus sügisilm kuni vihmani. Õigupoolest oli see väga väikene vihm. Pealegi algas peaaegu siis kui nagunii pidi tuppa kobima.
Kuna on astrite aeg siis ikka mõni pildile jääb aga ühte neist pildistan vist pea iga kord kui pilk sellele satub. see on vist üks kõige ägedamat värvi lill üldse. Veel kord siis.
24.10 Peamiselt pilves aga soe ja tuuletu. +12 C.
Segame kollase ja punase ja saame oranži, mis on väga ilus sügisvärv. Heitlehised rodod on enamasti sellist värvi. Selline värv on omane ka kenarbikule. Ka väga punaste lehtedega puittaimedel on osad lehed oranžikad.
Ilmad on ilusad ja sügiskoristust tegelikult mõnus teha. Ilu puha ümberringi. Kuigi on tegelikult kõik üks ja sama on ometi iga sügis jälle uus nagu uued on ka teised aastaajad. Sattusin kiikama eelmise sügise kiidulaulu ja ehmusi tõsiselt. Pale selle, et antud ajahetkel oli eelmine sügis juba sügavam oli kõik muu kaunis sama. Isegi emotsioonid. Ja siis mõtlesin, et ja mis siis. Sel sügisel on need jälle uued. Ma ikka tõesti väga fännan sügist.
27.10 Imeilus kuldne sügisilm. Võtsin Ülo hekipeenrasse kaasa ja tegime pealelõunal kiiret tööd. Päris pika jupi saime tehtud. See on ka viimane kui siin ja seal veel kasvama jäetuid mitte arvestada. Üks sutsuke ikka on veel tagaaias ka aga pole tragöödia kui see ka jääb. See sügis on olud armuline. Krüsanteemid ja astrid ikka veel õitsevad.
Hääbumise ilu
28.10 Eilne pikk pausita päev võttis nii läbi, et vaatamata ilmale võtsin puhkepäeva. Seda enam, et õhtul taas kontserdile.
Lembe Lokk laulab, Michel Schick (klarnet) ja Francois Puyalto (basskitarr). Tribuut Leonhard Cohenile. Armas oli, väga hea oli, jazzu võtmes. Ei olnud üle aranžeeritud.Mida sa hing veel ihkad. Ja taas pean imetlema laulja häält. Mahlane alt on parim mu kõrvule.
29.10 Rabelesime koos Üloga viimast peenart. Ilm pilves aga kuiv. Tuult ikka ei ole
30.10 Teater Moostes. POINT Productionsi ´Üksikvisa `. Priit Pius ja Laura Peterson Aardam. Lugu paarissuhetest, lahutusest, isadusest, avalikust eneskuvandist. Aeg kulus kiiresti, seega pinget oli. Lubatud terava huumoriga oli nii ja naa aga eks igaüks omab omaenese huumorisoont. Aus ja otsekohene tükk. Täitsa meeldis. Hästi mängitud ka.
Etenduse viimased hetked
31.10 Taas paksud pilved. Hetketi ka mingit uduvihma, +8 C, tuulevaikus. Üödiselt lõpetasin aia puhtaks kraapimise. natuke jätsin homseks ja ehk veel mõneks päevaks kui ilm lubab. Aga selle aasta sügis on olnud armuline. süda on täitsa rahul ja isegi õitsejaid on veel. Peab tasapisi tubase eluviisiga ennast harjutama hakkama. Umbes kaks nädalat on keeruline aga siis läheb rütm paika.
Olen nüüd sügist kiitnud sedavõrd, et jagub mitmeks aastaks. Selline see armastus kord juba on. Kui armastad siis tahad kogu aeg sellest maailmale teada anda.
Rahulikku hingedeaega ja ärge küünlaid unustage, et teelised saaks rajal püsida ning oma üles leida.