...rõõmustavad südamed saabunud sügises...

 ...sest me armastame sügise värve ja lõhnu ja seda, et varsti saab tubaste rõõmude juurde aga enne on veel hulk sügistöid täis päevi, mis õhtuks kisuvad kargeks ja ka seda me armastame. Tasapisi hakkab suve närvilisus kaduma ja rahu tuleb südamesse ja seda isegi vaatamata suurele hulgale sügistoimetustele.

kui pidevalt törtsutab vihma

23.09 Ja ongi sügis käes. Uskumatu aga tõsi. Punapeet sai keldrisse.

24.  -27.09 Veedan päevi kivilaakrobaatikat tehes. Sellel hooajal siis viimast korda. 

Üks ilus mägisibul jäi teistest rohkem silma. Mis nimi? Mina ei tea. Sildid on ammu kadunud ja nii on enamus mägisibulikke nimest ilma jäänud.



Nädalavahetusel tegid Ülo ja Hillar dendrohooldust. Kogu sellest mudrust, mis nad kokku kandsid saab kena koguse multši.

mingi konnaline😀

üks osa juba roogitud kivilast

Kuigi kalender näitab juba mitmendat päeva sügist lipendavad lipelgad ja mummid sumistavad veel alles olevais õites

Ülo korjas ära õunad vanalt Kuldreneti puult. Kurb aga selle puuga tuleb meil hüvasti jätta. Nädalavahetusel kui Hillar tuleb võtavad nad vanakese maha enne kui see ise ümber kukub. Hakka või uue õunapuu peale mõtlema. Näiteks üks perepuu. Taliõuntega. Aga kas häid taliõunu üldse on ? 

Maja taga peenras kasvab üks kirjuleheline veigela. Kasvab nagu loom ja õitseb iga aastaga aina uhkemalt. Iseenesest ju väga positiivne aga kasvab vales kohas. Istutades eeldasin millegipärast, et on samasugune madal nagu teinegi. Esialgu lõikan 10 cm peale tagasi ja siis vaatab kas õnnestub mujale kolida.

28.09 Hommikul tõeliselt tihe udu. Kuidagi ei taha temperatuur 10 nigi tõusta, lisaks päris korralik tuul ja ähvardav pilv. Ei kõla üldse õueilma moodi. Esialgu. tuulutama jäigi aga vihm tuli alles hilisõhtul. Võtsin ikkagi vaba päeva.

29.09 Olen vist maha käinud, ei kisu aeda. Kui lõpuks ikka ennast kokku võtsin hakkas täpselt sel hetkel kui uksest astusin taevast midagi pudenema. Nagu oleks vihm ja nagu ei oleks ka. Vahepeal olid päkapikud (vist, võisid olla ka nt taimehaldjad või midagi muud sarnast)😊 õuele sületäie taimi. Veetsin siis nende seltsis katuse all aega ja kobisin tuppa tagasi.
polnud ammu roosat käru vaja olnud ja nüüd kui selle välja otsisin kasvukast leidsin sellise imeasja. Pole aimugi kes oma tõukudele sellise pesa on heegeldanud aga väga lahe on


30.09 Päike aga soe küll polnud. Lõikasin innukalt pealseid ja panin lõpuks mulda ühed ümberkolitud linnupiima sibulad. Loodan, et on veel elus. Tahtsin istutada ka aga läks pimedaks. Päev on ikka väga lühikeseks jäänud. 
Cimicifuga ???
Mõnel on õied nii kõrgel , et pildistama peab teise korruse aknast. ja mõnest saab parema ülevaate teisest teise korruse aknast 
Aster x frikartii Frikarti aster läheb iga aastaga ägedamaks.

No ja homme ongi oktoober !

...jõudis sügis õuele

 16. 09 Vihm vaheldumisi päikesega. Koristan maja. Eile tõi Ülo Juhanist natuke põõsaid. See oluline fakt jäi eelmises kirjatükis mainimata. Põõsad on absoluutselt vajaduspõhised. Ok, paar tükki tulid niisama kaasa.


17.09 Täna oleme pulmas, teist korda meie 35 aastase kooselu aja. Nii ilus ja nii põnev. Kuidas tänapäeval pulm välja näeb.

18.09 See oli üks ütlemata ilus, armas, südamlik ja armastust täis. Täna hõljun eilsete emotsioonide pilvedel. Aed on vaatamiseks ja nautimiseks. Ei mingeid aiatöid. Otsin viimaseid õitsejaid.  Kollased säravad ka pilves ilmaga või hämarduvas aias

taluaiast pärit heleenium, kõrge

Rudbeckia fulgida ´Goldsturm ` särav päevakübar, armastan

Loomulikult Colchicum, sügislill. Eriti nimetu maja ja aiaga kaasa tulnud. Võimas, suure õiega ja muidugi ka lehtedega. Pole siiani leidnud lahendust nende lehtede ja hilisema tühja koha varjamiseks


Mõned on õige natuke hiljaks jäänud. Astrid, mis igal aastal siiski jõuavad õitsemiseni. Kõige hilisemad sel aastal ei pruugi üldse selleni jõuda. Tasapisi on alustanud nii keegelaster Aster turbinellus kui ka taevassinine aster. Oma olemuselt o need sarnased aga keeglil on palju suuremad õied aga samas pole see nii õiterohke.
Aster azureus, puhkemata nuppudest võib aimata milline see umbes nädala pärast välja näeb.

mitmesugust mudru, sügisene
oluliseim Clematis heracleifolia ´Cassandra `karuputkelehine elulõng. Läks päris kaua enne kui selle kasvama sain aga praegunegi tundub kuidagi hõredavõitu

Rõõmustavalt palju on säilinud erinevaid krüsanteeme. mõned kõll alles 2-3 varrelised aga kui talv ei tapa kasvavad krüsanteemid üsna kiirest suremaks kui vaja. Kahjuks saab neid igal aastal ka otsa, õnneks mitte kõikides aedades ja kõigil sõbrul korraga. Nii saab need jälle tagasi hamsterdada enda aeda. Harva kui mõnel neist ka nimi on aga vahel juhtub. Eriti rõõmustavad mind vitaalne Ukraina säravkollane ja üks täiesti tituleerimata punane    

Väga sümpaatne ja juba suurema tuustina õilmitsev (võib olla ´Elaine´s Hardy White`)

Viimased liiliad on lõpetamas. Mõned hilised laugud alustanud. Karvane päevakübar kestab lõpuni, kauakestvad on ka päikesesilmad. Harilik lursslill, maruhein, mõned varasuvised, mis ennast on kordama hakanud, puittaimedest mõned roosid (kõik Grootendorstid aga ka ´Signe Relander `). Kõik ei tule meelde ka.
peitepilt 

Siumarjadest on kõige hilisem valge siumari. See on ka kõige ägedam.
Actaea pachypoda


Alpikannidest jäi sel aastal palju tulemata. Päris tühjust õnneks siiski ei ole. Vähemalt 3 naapoli alpikanni on õitsemas ja paar ümaralehist näitavad lehti
Cyclamen hederifolium. Kahjuks ei anna pilt õiget värvi edasi. Tegelikkuses on õied palju tumedamad, kindlasti mitte roosad


19.09 Ilmad on tüütud. Selline vihmatörtsutamine kui õieti ei saja aga ometi on märg on kõige vastikum. Kui sajaks korralikult, rõõmustaksin. Vihma on endiselt vaja. Võtaksin mingi tubase tegevuse ja oleks rahulikult. Aga, et teha on sügiseselt palju siis üritan tabada hetke kui parajasti on kuivapoolne. Õhtuks olen väsinud mitte töö tegemisest vaid riidesse panekust ja riidest võtmisest. Ja aeg töötab minu kahjuks.

20.09 Ikka törtsutab. Sain istutatud mõned uued floksid. Siis ajas tuppa. Toas keerasin kokku halvaarulli. Hakkasin välja minema, jõudsin välisukseni hakkas sadama. Puhastasin eeskojas aedoad. Ma lihtsalt ei viitsinud jälle tunkesid ja saapaid ära võtta. Vihmahooke sai otsa ja et mul oli kuri kahtlus seente osas istusingi põmpsu peale ja kihutasin seenele. Kaasas väike potsik. See sai täis ühe kase alt. Pole teine suur ega midagi aga milline koostöö kaseriisikaga. Perfektne ring ümber puu ja mida ma varem pole näinud, olid üksteise kukil kobarais kasvavad kaseriisikad. Tõin potsiku maja juurde, võtsin kaks uut ja läksin lehisetatikaid uurima. Oi, jeesus. Totsikud täis pidin majast ämbri võtma. 20 liitrise. See sai kuhjaga täis. Haavapuravikke oli ka peaaegu igal haavapuul pakkuda. Seeni korjata on hirmus tore, eksole aga kust pärast see loll võtta kes puhastab. Natuke peale keskööd sain valmis. Ülo kupatas ja praadis jooksvalt.

teravsilmad leiavad kaseriisikad üles
hea, et kõiki seeni ei tunne. Korjaksin vist siiani.😀

Suure seenekorje vahelt otsisin sügisest ilu. 

Rida neist kes kunagi sügisel alt ei vea ja see on alles algus
Fraxinus chinensis var rhynchophylla nokjalehine saar

Pyrus ussuriensis ussuuri pirnipuu - sügisvärvid ongi see, miks peab



Spiraea chamaedryfolia taraenelas

 
Euonymus alatus tiivuline kikkapuu siin ja seal

Ribes glandulosum näärmeline sõstar

Acer tataricum tatari vaher

Spirara japonica ´Macrophylla `jaapani enelas

Quercus crispula kähar tamm

Ribes aureum kuldsõstar

Euonymus macropterus suuretiivaline kikkapuu, ma ju ütlesin, et läheb aina ilusamaks


21. 09 Törtsutab. Eilne ilmateade lubas kuiva nädalavahetust. Hea asi nende ilmade juures on see, et toalilledega sai kord majja. Peaaegu.

Iga kord kui möödun, imestan. Milline kuju õiel. Mingil hetkel kui on täiesti avanenud on õis agu roosil õis ikka.
Rosa ´De Montaville `

22.09 Terve päev oli väga ilus ja mõnus ilm aga tunnike enne pimedust (sellega oleks veel palju jõudnud) hakkas sadama. Oli selline pikk ja kitsas pilv. Poleks olnud, oleks Ülo hekiga maha saanud. Sulaselge lius.

23.09 TERE SÜGIS😍


...peetakse septembrit ikkagi valdavalt suvekuuks...

 ...ja kõik kes sügisest sonivad jäävad peaaegu tervest kuust suvest ilma. Ilm tahab hetkel küll minu veendumust kõigutada aga ma ei lase. Punkt.

01.09 No kas me sellist ilma siis esimeseks koolipäevaks oma õppuritele ja õpetajatele tahtsime. Päev läbi kõikus +10C ümber, kriips allapoole, kriips ülespoole. Hirmutas vihmaga, kuni meil  ikka ühe sahmaka ära ka tegi. Tartus olevat kogu aeg mingeid vihmahoogusid esinenud.  Käisin põmpsuga Ülole ühte istutamiseks mõeldud kohta näitamas, mägivahtra liigile ja tegi natuke pilte. vaatamata sokkidele ja paksule jopele hakkaas nii külm, et jooksu pealt tegin kaminasse tule. Küll on hea kui on kamin või mis iganes koht kuhu saab puid toppida (muidugi kui neid ikka on). Nüüd saavad kossamid ka sülest ja seljast maha kui tuba soojemaks läheb.

Juhanil on õigus, istutades on inimene õnnelik, vaadake kui rõõmus Ülo on

Oi, jeebus kuidas võib enda peale ikka vahel vihastada. Hakkan tasapisi kokku lugema mis tulnud ja istutatud ja kuhu ning siis avastan, et pooled asjad on kirja panemata. Ülejäänud pooled on kirjas aga suvalistel lehtedel, pildid tegemata. Huvitav kas lootsin mälule või ? Ühele müstilisele taimele leidsin siiski selle tuulamise käigus nime. Olin juba lootuse kaotanud. Aga mis sorti uued magus-kirsipuud meil kasvavad pole näiteks aimugi ja ei lähe ju öösel pealambiga lugema. Pakasega liiati. Söödavate kuslapuude nimed leidsin viiendal otsiringil juhusliku paberitüki pealt aga hea, et ikka leidsin. Palju on selliseid asju mida ma järgmisel kevadel vaatan kui ilmaimet ja aina imestan, et kes küll ja kust küll,  pole aimugi. 

Nüüd seda lõiku üle lugedes pean tunnistama, et kui ma lõpuks suvatsesin silte neil maguskirsipuudel vaadata, siis oli üllatus päris suur. Ilmselt tegin viimasel hetkel teise otsuse kui olin pikka aega plaaninud 😏

02.09 Nii, ilm keerab siin Eestimaal käkke kokku. On teateid hallahommikust. Meie elame mäe otsas ja väikesed esimesed hallad ja öökülmad meid veel ei ehmata. Aga +5C hommikul on ikkagi ehmatav. 

Nii väga kui ma usun ka veel kestvasse suvesse, hakkavad sügisese mõtteviisi ilmingud tekkima. Esiteks hakkas täna tubane korralagedus närvidele käima. Teiseks saatsin taadi nimekirjaga Gardestisse toalilli ostma. Taat võis ju mõelda, et eit päris sassi läinud aga kuna eit ise finantseeris siis teadagi, käsk on vanem kui meie. Seda ei saa muidugi ka päriselt sügiseseks mõtteviisiks pidada. Ja hoidku jumalad, et ma nüüd veel toalillede lõksu ei langeks. Siiani olen sellest suutnud hoiduda. Loodan, et nii ka jääb.

Kaks ammust unistust kummipuu ja silinder-havisaba, tegelikult olen ka helmekaktust ikka igatsenud ja peperoomia oli lihtsalt nii ilus




03.09 Istutasin terve päeva hostasid. Nii uusi kui vanu, mis ei kasvanud neile just parimas kohas ja kannatasid. Mõte oli, et suskan need maha ja siis liigun hekipeenrasse, mis ikkagi põhiprojekt aga 28 hosta istutamine võttis millegipärast terve päeva. Ilm ei olnud kõige hullem, ikka vativest selga ja vativest seljast. Selline tüüpiline meiemaine ilm😀

04.09 on pühapäev tore päev, tore päev elik siis ei teinud eriti midagi. Kasvuhoones rookisin natuke aga päeva teise poole veetsin heas seltskonnas ja olen väga rahul sellise asjade käiguga. Taimi tuli paar kasti juurde. ma nüüd tõesti väga looda, et selleks aastaks on kõik. Aga...😏 Ilm peaaegu sama, mis eile. Mõned kurja näoga pilvekesed ja väike vihmasabin pealelõunasel ajal.

Kaie tegi paar klõpsu ka. Selline valgus on meil siis kui enne Vooremäge pilved laiali lähevad ja peale Võnnu kirikut jälle kokku saavad.


Tänapäeval käivad aiaski asjad sedamoodi, et ninapidi nutiseadmes 😀


05.09 Nii kerget päeva pole ammu olnud. Magasin, munesin sest vihma sadas. Siis munesin ja ootasin kuni kuivab. tegin midagi aga ei mäleta mida. siis pildistasin Põmpsu seljas puid-põõsaid. Siis tuli Muhedikupappa ja nii see läks😀

06.09 Hakkan hekipeenra päästmisega poole peale jõudma. Ilm oli täitsa rahuldav. Hakkan vist uute temperatuuridega harjuma. Räägin sellest hekipeenrast nii palju, sest mingil hetkel oleksin peaaegu sellest loobunud. Sedavõrd hullus seisus on see aga siis menus mulle selle laussibuldamise (varakevadised) ja kahju hakkas. Seisu näeb järgneval pildil. ega ma ilmselt lõpuni sügisel jõuagi. Lillede väljakaevamise ja tagasiistutamise aeg saab enne otsa. aga 2/3 peaks küll ära saama ja eks kevadel saab jätkata.



07.09 Istutasin hekipeenrasse viimased 4 olemasolevat vaba hostat ja hakkasin ennast just maad urgitsedes hästi tundma (poole peale jõudmine vähem kui meetri kaugusel kui hakkas tibama, siis rohkem tibama, õnneks evakueerusin aga enam õue ei saanudki. Ikka törtsutas või udutas. Õhtul läks selgeks küll aga siis olid kallid külalised. Ja kallid külalised on siiski alati tähtsamad kui armas aed. Nii on ja nii jääb. Õhtul sain ebameeldiva üllatuse. Ei olnudki teisipäev nagu olin arvanud vaid hoopis kolmapäev😏

Õitsejaid on veel. Aga viljad ja värvumised hakkavad olulisemaks muutuma. Viimased liiliad on ka õied avanud. Aga nagu lubatud tuleb neist eraldi lugu. Liiliad on seda väärt (nagu muud ei oleks 😃). Ja peale õitsejate on ju veel muid igasuguseid toredusi. Näiteks see maarjakask. Sellel on ka korralikult toimiv puravikumükoriisa.
Betula pendula var carelica

või selline tore kaisutus kui verev kontpuu ´Winter Beauty `embab värdforsüütia ´Spectabilist `
Cornus sanguinea ´Winter Beauty `ja Forsythia x intermedia ´Spectabilis `

Vaata kaugelt või lähedalt, ikka paneb imestama ja imetlema
Frangula alnus ´Asplenifolia ` harilik paakspuu

kanada leedril on sel aastal hilised ja erilised õied 😀, omamoodi võluv ja päästab päeva, sest leeder ise on peaaegu raagus😒

Tsuga canadensis kanada tsuuga, kidus kaua aga lõpuks võttis ennast kokku aga pilt on hoopis sellepärast, et salamahti on vikerkaar pildile pugenud

üks nimetu väga madal madal aster

minu lemmik sügislill on bütsantsi Colchicum byzantinum sügislill

mõni ikka laieneb väga visalt, mulle meeldiks seda palju suuremana näha, ikka korraliku laiguna
Clematis hirsutissima karvane elulõng

Ligularia Osiris ´Cafe Noir ` osirise seeria kobarpea, kuigi nimi polegi hetkel oluline, sest lehti ei näe ja kõik suureõielised on praegu veel täies hoos

Üleval nurgas piilub kõige varajasem krüsanteem, nime loomulikult ei tea, sest neid jagavad head sõbrad kui kitsas kätte tuleb ja nemadki ei tea muud kui, et kelle käest ja mis värvi😀

 Imeline aster, milline värv, armas kingitus armsalt inimeselt.

Kõrged ja võimsad, roog-sinihelmikad Molinia arundinacea. Ma pole veel küll nende erinevusist aru saanud aga ega need pole ka pikalt minu juures veel olnud. Olgu siis nüüd nimedega nagu on. Ei hakka praegu otsima. Üldiselt on kõrrelisi peaaegu võimatu (just neid kõrgeid, võimsaid ja ometi nii õrnu) normaalselt pildistada. Kaks katset siiski midagi näitavad. Ah, olgu siis ikka nimed ka. Esimene on ´Transparent `ja teine ´Skyracer ` Nojah, tegelikult on olemuselt ikka erinevad ka.


Veel üks nimetu toredus. Kõrge ja hiline, omapärast värvi käoking. Taas tean kust saadud ja kust see eelmine annetaja saanud, ajalugu missugune aga vot nime ei tea. Aknast paistab muideks Muhedikupappa ruuduline selg.


08.09 Hommikul ka meie õuel esimesed hallatriibud. Päevane ilm oli askeldamiseks ideaalne aga nii kui päike kukkus nii külmaks ka läks.

09.09 Auto aken jääs. Kõrvitsaliste lehed tõsiselt pihta saanud. Pidi olema õhukülma (kõrvitsad on maapinnast 1 m kõrgemal kui mitte rohkem) aga magasime sisse ja ei fikseerunud see temperatuur. Päeval oli täitsa soe. Talitunkesid oli igatahes täna palju. Olulised tegemata tööd muudkui kuhjuvad. ma ei saa aru kuhu see aeg kaob 😕 Osa aega kulub muidugi uute taimeportude imetlemiseks ja tõstmiseks ning vaatamiseks. Sel aastal on olnud ilus saak, eiti puittaimede osas. Muidugi ei korva see viimaste jamade suvede kõiki kaotusi aga abiks ikka.😉. Üks selline kaunis hetk

Kõrvitsalsed ise olid õnneks korras. Korjasime kokku. Erilist saaki ei olnud aga ega meil see kasutaimede kasvatus ongi juba mitu suve kesine olnud. eelmine aasta oli veel kesisem. Sel aastal tuli ikka normaalne põlduba. Punapeetigi ei saa laita. Porgand ehk ka veel kosub. Aeduba on ka. osad sellised vahvad pikad ja peenikesed. Aga ärge nime küsige.😕 Ma pole kasutaimede nimedele kunagi erilist tähelepanu pööranud. Ahjaa, tomatit oli võimsalt ja paprikat nii nagu alati. Kapsalised said ussid kohe kui loori ära võtsime. Võtsime, sest kapsoidid ei mahtunud enam ära. Naeris läks aia taha ja naerab nüüd seal meie üle

sellised siis

10.09 - 11.09 Ideaalsed päevad töötamiseks ja saabuva sügise märkide otsimiseks. Ja neid tasapisi juba tuleb. Kuigi see suvi kadus kuidagi kiiremini kui eales varem, rahustab sügis mind päris kenasti maha ja on endiselt minu lemmik. Kui hästi mõtlema hakata on tehtud ju ka ikka päris palju. Just aias aga vaene Ülo olles minu tentsikuks 😀 pole enda töödega küll eriti mäel. No eks ta lepib, kodurahu ikka ennekõike, eksole.😜. Pühapäeval alustasin viimase niitmisega. Suurem osa sai ära. Ülo pügas neid okaspuid mis peavad väikesed olema ja väikeseks jääma. Aga peale pikki kõhklusi võttis julguse kokku ja taltsutas ka meie elupuud ´Golden Globe `. Täitsa normaalne näeb välja aga goldeni võib eest ära jätta hetkel, täitsa green on. Hillar silus mõned kolekohad, et saaks ikka niita põmpsuga ja pikendas neid kiviradu mis läbi majataguse peenra  jooksevad paigus kus peenar laienes. Enne niitmist lõpetasin kahes hostade nö saares ümberkorraldused ja selgus, et mul on ikka puudus. Sedapuhku siis minidest ja väikestest.😟Seda on pildiltki näha. Selles kohas veel midagi on istutada olnud aga teine jääb vist suisa tühjaks kui mingit lahendust ei leia. 

Nüüd võin vaid lisada, et lasin Ülol Juhanist madalaid põõsaid tuua. Need sügisesed soodukad mu lõpuks pankrotti ajavad. Vahin rodosid ja vesistan suud. Õnneks on need kõige paremad nii Märjalt kui Lohkvast otsas. Tegelikult ajab see natuke vihale ka.

Raja pikendus näeb välja selline.

 Hillar ongi meie radade ja kivisillutiste peaspetsialist. Ilma temata poleks poooligi asju.

esimene serv täitsa tühi

Ja elupuu enne ja pärast



12.09 Pilves. Vihma täna ei lubata veel. Oleks tore, saaks lõpuni niita eeldusel, et ikka tuul kaste kuivatab. Tuul kustus ära ja päris kuivaks ei läinudki. Aga sadama tõesti ei hakanud ja selle aasta viimane suur niitmine sai tehtud. Õue suhtes on veel vara otsustada. Mingi edasiliikumine oli ka hekipeenras aga on veel mitu muud kohta mis karjuvad. Pean ennast jagama seni kuni tali tuppa ajab. Ülo suutis ennast heki pügamiseni viia aga nüüd ähvardab ilm hukka minna.

13.09 Hilislõunal hakkas tihedat uduvihma sadama. Päeva suurim tegu oli labidaga kahe tuusti välja kaevamine aga ära tegin. Aina rohkem on sügisilu märgata. Järgnevate päevade ilmateade on üsna udune. Tee siis plaane või midagi.

Aga sügis tuleb pihlamarju mööda ja kukerpuid mööda. Roosidel on tõrsikud ja vana kask sai päevapealt kollased tutid lehtedesse. Lemmik on praegu suuretiivaline kikkapuu. No see on lihtsalt imeline ja aina ilusamaks läheb.

Euonymus macropterus suuretiivaline kikkapuu

Sorbus cascadensis kaskaadi pihlakas, väga aeglane tegelane ja keegi on lehed nahka pannud. Paistavadki mammud paremini välja

Sorbus x hostii Hosti pihlakas, õitseb võimsalt aga vilja vähe?

Sorbus x arnoldiana ´Kirsten Pink ` Arnoldi pihlakas. Imemaitsev.

Rosa glauca punalehine kibuvits, lemmik metsikute rooside seast. Ilus lehestik, õrnad ja kaunid õied, mida on nagu tõrsikute hulgast näha palju

Aivar Saatmanni käest saadud roosade viljadega kukerpuu Berberis seemiku viljad on tõesti erinevad

Berberis koreana korea kukerpuu, ah milline värv

Berberis canadensis kanada kukerpuu (tagumine) paistab silma viljakusega

14.09 Võtsin vaba päeva. Ma lihtsalt ei seedi kui ilmal pole selget ja konkreetset nägu. Vaatad, et juba üsna kuiv aga seni kuni ennast sisse pakid on udutama hakanud. Kui oled kolm katset juba läbinud neljandat enam ette ei võta. Vähemalt mitte enne kui ilm väga konkreetselt tilgakindlaks ei tõota jääda. Õhtul olid loomulikult südametunnistuse ägedad piinad, sest edasine ilmaennustus AK-st kõlas üpriski vesiselt.

15.09 Ja nii ongi. Tundub vihmapüha päev tulema. Järelikult tuleb siia lisada pildid ja septembri esimene pool lõppenuks lugeda, sorteerida ja jagada viimased 200 pilti ja tegelda toalilledega. Loodan, et ei saja nüüd lausa kevadeni ja tegelikult on vihma ikka veel vaja. Ja siis sajatagu, mitte nagu eile, et kuivaks ei saanudki aga ometi nagu ei sadanud eriti midagi. Lihtsalt aedniku kiusamiseks välja töötatud ilm😀

Tuhkagi. Kuni õhtuni oli jumala ilus ilm. Päris mitu liigutust sai tehtud.

Lõpetuseks. Meie väike kreegipuu oli (oli, sest enamus on konsumeeritud) kreeke täis.😍