...süvasügis vol. 2...

 ...näitab kogu oma arsenali. Külma ja vihmast ilma ning lõpuks ka esimest lund.

16.11 Rahvas eputab oma lumega. Kellel rohkem, kellel vähem. Meil jäi tänase päeva lumelaadsetest sademetest õrn kiht maha alles pimeduses. Max kohtus esimest korda lumelaadsega. Kahjuks oli liiga pime, et tema üliilmekat nägu pildistada.

17.11 Et öösel oli kerge miinus, oli hommikul veidi valget siin ja seal ka näha. Max võttis olud kiiresti omaks ja viimati kui ma aknast välja vaatasin ajas MAX taga SASSI ja mitte vastupidi nagu võiks arvata


pea sai kerge mütsi, mis ei koorma ajusid

Tundub, et tänagi tuleb sajuhoogudega ilm nagu eile. Termomeeter näitab -0,3 C.

19.11 Ja lumi on, ja lund tuleb juurde. 
igav!!!!!!!!! mis nad magavad kogu aeg, mängiks parem

ja õues on midagi imelikku toimunud



PESUPÄEV

sünkroonpesu
Max hästi veel ei ulata aga õpib

kõrvad ja kõrvatagused ka

Ilm jätkab talvist joont. Miinused nii öösel kui päeval ja lund tuleb vaikselt juurde. kas jääbki talveks nagu eelmiselgi aastal?
24.11 
Maxist on saanud eriti kirglik linnuvisiooni vaataja. Tagumises toas võib jälgida programme ´Põõsapeitus ` ja ´Lihtsalt lusti pärast `, köögis seevastu võib vaadelda ´Rasvapalli aeroobikat`. keskmise toa suurel ekraanil on kavas ´Söögimaja sööstlend ` ja ´Vigur võiduajamist `. ja mina saan kududa ilma, et peaks kaitsma lõngakerasid või ilma süles vigurdava ja mu nina näksiva kassinoorukita. Temperatuur on kestvalt -3 ja -4 C vahel. 

Mingi kord ikka on veel säilinud. Tõesti kui Mart oli pehme siis Kadri on kõva. 

Aeg vuhiseb ja ongi jälle jõuluimede ootamise aeg käes. Saime meiegi oma esimese ilu üles riputatud (ilmselt ka viimase, mõni pisividin ehk kusagile kui ikka üldse rahu ei anna). Armastatud roosa kuusk on sel aastal puhkusel, sest meil on õnn omada Maxi ja tegu on ikka väga aktiivse ja rõõmsameelse kiisuga. Igaks juhuks ei ahvatle teda kuusega ja lae alla ta õnneks ei pääse.

Ilmad on absoluutselt stabiilsed. Päeval -3,2 C ja öösel -3,7 C. Aegajalt sajab natuke lund juurde. Tuul mõõdukas. Õues näeb välja nagu oleks talv. Kassid aelevad enamasti toas mööda pehmemapoolset või lausa pehmet mööblit või lebotavad kamina ees. 
kaks kanget

Loodan, et kõiki tabab mingi pisike jõuluime. Hoidkem silmad ja südamed lahti. Rahulikku advendiaega.

...seab ennast sisse süvasügis...

 ...et viia viimased lehed puudelt ja põõsastelt, lehised annavad veel kollast ja tammedki hoiavad oma rüüsid, vahel lausa kevadeni. 

31.10 Et läksin välja alles peale oktoobri teise poole ülesviskamist blogis jäin võlgu nädalavahetuse vaate poiste tööle. Kui oled 20 ja + aastat näinud ühte kolekohta siis harjud sedavõrd ära, et kolekoha likvideerimine esialgu lausa võõristav tundub


Oktoobri viimane päev oli imeilus, ainuke mis tuska tegi, et +3 kraadini tõusis temperatuur alles 11-ks. Ka kassid nautisid. Max avastas kirsipuu võlud ja siis avastas Sass Maxi kirsipuud nautimas ja liitus.



aga nüüd küll novembrist kui sellest muidugi midagi kirjutada on

01.11 kui majapidamisse tekib tühi kast, ei suuda ükski korralik kass seda välja kannatada ja rekvireerib selle koheselt

02. - 04.11 Üsna sarnased päevad. Suurepärane ilm aiatöödeks. Nii ma usinasti jätkan nii pealsete lõikamist kui püsijuurumbrohtude eemaldamist. Aitan maa seest välja võilille aga ka ristikut ja käbiheina. Esineb ka üksikuid hobuobliklaid. Polegi enam võimatult palju jäänud. Olen juba servapidi liiliapeenrasse jõudnud. On täiesti reaalne, et saangi aiale tiiru peale. Vahepeal vaatan ringi ja mõtlen ka. Mõne pildigi jõuab veel teha.
Muidugi näeb kõrgemalt paremini, Maxil on õigus aga ma siiski ei hakka seekord õunapuu otsa ronima.
Max on väga sisutihe kassinooruk. Ta valdab kõiki tempe ja vigureid, mida meie kassid on igaüks eraldi teinud aga ta valdab ka kõiki seninägematuid mooduseid näitamaks, et tema inimene on armastust väärt. Tõeline südametemurdja. Hiiremurdja ka. 
Aga aiast ikka ka.
Ma polegi novembris veel rohinud. aga täitsa huvitav on süveneda. Näiteks on peaaegu kõik hostad endale ühe teo saanud.  Täitsa normaalne. Üks hosta, mis jäi kevadel graanuliteta omas 16 tigu ja oli kaunis pitsilise moega. Ma ei kujuta ette, mis hakkab toimuma kui need sinised graanulid otsa saavad.
leidsin oma üllatuseks täisõites kollase krüsanteemi. Ma absoluutselt ei mäletanud, et sarapuupeenrasse sai suve alguses krüsanteeme istutatud.  Teised kaks õitsemiseni kahjuks ei jõudnud. 

Sel aastal isutatud priimulatittedest hakkas kusagil suve ja sügise vahel õitsema ja kestavad siiani. Küll juba veidi näritult aga suur õis paistab kaugele, eriti kui muu mudru ümbert ära saab

Roosid on võrrarud. Ikka veel on neil õisi.
´Mozart `
Ilma lodjap-põisenelate ei saa. ma kohe pean neid kiitma. Kollaselehised sordid on olulised suvel, punaselehised nii suvel kui sügisel.
Physocarpus opulifolius ´Andre `
ja
´Little Jokker `
Veel annavad värvi mõned Thunbergi kukerpuud, muidugi punased viljad ja on veel ka põõsakesi, milledel lehekulda. 





Olen peenardesse päris palju okaspuude tittesid pannud, et need tasapisi kasvaks ja ükskord uhkelt lilledest üle vaataks. Seni on need üsna peidus ja kui plats lilledest tühi siis saab neid näha, Üks väga vinge elupuu, mis mulle kangesti meeldib
´Perk Wlaanderen `

Muidugi on igasuguseid seeni. Ma ei tunne neid (kahjuks, äkki on nii mõnigi söödav) aga on igat mõõtu ja värvi ja kuju. Kõige võimsamad on murus mingid taldrikusuurused aga kahjuks ei näe need söödavate moodi välja.
keegi ehk teab ja tunneb ?


Vahelduseks tahaks veidi iriseda ka. Juba see, et geeniteadlased taimi ühest perekonnast teise tõstavad ja neid uusi nimesid tuleb mühinal on paras piin meelde jätta ja ümber harjuda ja siis meie nimekomisjon hullab ja paneb omakorda taimedele täiesti võimatuid nimesid. Nüüd on neil haldjamaailm pähe löönud. No miks peaks igati soliidse nimega budleia nimetama haldjamütsiks ja üleüldse kui see õisik tundub päkapiku mütsina siis mis on sel haldjatega tegemist. Ja mina isiklikult pole elus ühtegi päkapikku näinud. Saati siis veel nende mütse. Aga ok, kes olen mina, et iriseda. See, et mul puudub romantikameel on minu probleem.

05.11 Oi jeebus milline ilm. Päeva kõrgeim temperatuur küündis + 0,6 kraadini ja boonuseks tugev tuul. istusin toas nagu hiir urus, ei mingit aedlemist. Ülo j Hillar olid vaprad, ajasid lehed kotti. Üle väga mitme aasta ei viinud tuul meil lehti kaugustesse, kõik jäid sinna kuhu kukkusid ja kohati oli neid liiga palju. las saavad mullaks tasapisi seal suures kotis.

06.11 Peaaegu hea ilm. Suur tükk jälle korralikuks tehtud

07.11 Suurepärane ilm. Isegi päikest oli vahetevahel näha. Tuul oli puhanguline ja mitte eriti tugev. Vihma, isegi uduvihma ei olnud. Liiliapeenar läbitud. 

Pildid majatagusest suurest peenrast, telefoniga kahjuks




08.11 Hommikul tormituul, siis vihmahoog, mis kõik mudaseks tegi ja pealelõunal säras juba päikene. Mina tegin tööluusi. esimene kord magasin, et vihm tuleks ja teine kord masendusest, et päikene paistis aga kõik oli ilgelt märg.

09.11 Soe, +10-+12 vahemikus olenevalt kas tibas või mitte, valdavalt mitte. Mardilaupäev ja mina rohin, imelikult ju kõlab. Kadri peaks siis karmim olema aga ega alati nii ei lähe ka. Mul jäänud veel kahe, maksimum kolme päeva (mis päev see mõni tund ka enam on) jagu nokkimist ja siis on hooaeg läbi ka. Kuigi üldse ei tahaks veel lõpetada. Kindlasti leiaks veel midagi jõukohast.
Haneparv seadis ennast naabripoiste  talirapsil sisse. suured linnud nagu väiksema silindrimahuga mootorrattad. Need teevad päris kenakese kahju ma kardan aga pole paugutajat millega neid kaugemale lennutada kahjuks. Olen juba tükk aega juurelnud, et kumb on enne kas haned ja halvad ilmad või kured ja kurjad ilmad. Eile Ülol lõpuks plahvatas, et hanede järel on hoopis hall. No selge pilt, eksole .

10.11 Polnud eriti hull ilm aga lõunaks jõudis kohale vihm, ehtne, mitte udu nagu enamasti ja kupatas tuppa. Õnnest on puudu loetud ruutmeetrid.

11.11 Soojalaine jätkub, eriti öösiti. Päev oli vihmane, peamiselt uduvihmane aga pikapeale muutub seegi veeks su krae vahel. 

12.11 Nii vahva. See oli nüüd selline ilm, et salamisi soovisin selle jätkumist kevadeks üleminekuni. Mis on saanud minu talve ja lumelembusest! Kui ikka pole korpust millega lumeasju teha, pole ka lumi enam selline ahvatlus nagu varem ja paljude riiete selga toppimine on ka väga tüütuks muutunud. Aga ilm oli soe, mõõduka tuulega ja päikeseline. ?14C venitas lausa välja. Ja mina sain peenardele ringi peale. See tähendab, et hooaeg on lõppenud. Muidugi leiaks midagi mille kallal nokitseda kui peaks veel mõni selline ilus päev tulema aga see oleks juba jalutamise käigus ja suur boonus. Ülo ja Hillar panid paika ka verejahuga potikesed ja mõned vabad aiakesed. Nii, et lõpp hea kõik hea.



13.11 Päike taas aga kraade poole vähem. Olen vaba inimene aias, mõtisklen asjade üle ja meenutan, kas midagi oli veel. Oli tõesti. kahed seemned tahavad mingil päeval külvamist.


14.11 Sobilik aeg blogilugu üles laadida ja asjale punkt panna. Nüüd peab toalillede õitega läbi ajama.



vol.2

 13.10 Ilus nagu eilegi. 

14.10 Ikka ilus.  Hekipeenraga lõpetasin. Vahetasin töökohta. Lõpetasin varem, sest kiisu tuli ju vastu võtta. 


Varestel ka varsa aru. Teevad pesa kõrgele oksaharu tippu. Ime siis, et pojad sageli alla kukuvad ja hukule on määratud. Ja veel öeldakse, et segi nagu seapesa. Siga on väga akuraatne loom. Temal pole midagi segi aga varesel on küll.


Siiski pole linnukesed mitte kõiki vilju tuuri pannud. Viirpuude ja kukerpuude omad on alles. Samuti dekoratiivsete õunapuude miniviljad.

Crataegus submollis karvane viirpuu

Berberis koreana korea kukerpuu

Malus pumila ´Niedzwetzkyana ` verev õunapuu

ei uskunud ma targa inimese juttu, et Magnolia kobus hondo magnoolia oma viljad valmis küpsetab aga tundub, et targal inimesel on ikkagi õigus 😀

15.10 Veel ilusam. Ilmast räägin aga sügise värvide ilu ja võlu on ka veel piisavalt. See väike peenrake ogoroodina juures sai valmis. Liikusin tiigi äärde aga läks enne pimedaks kui valmis sain.
No ei suuda pildistamata jätta. Sel aastal on ikkagi erakordselt ilus ja värviline. Mis on alati punane olnud on kuidagi veel punasem ja kollane kollasem. Värvid on intensiivsed ja küllalt kaua aga võimalik, et mul on sel sügisel lihtsalt selline meeleolu ja silm. Kõik on võimalik. Ka see, et inimene võib olla sügavalt õnnelik istudes pärnapuu all, sahistades jalgadega selle pehmetes mahedalt sahisevates lehtedes ja vaikselt mattuda uute langevate lehtede alla. No polegi ju õnneks palju vaja. 
Q. palustris sootamm on lõplikult punane

ja Q. rubra punane tamm ei jää temast maha

Kaugvaateid ka


Ja veel koduseid vaateid seniks kuni veel on




üks mu lemmikuid Acer campestre põldvaher

ja tasapisi ka suuremaks kasvav  Acer monspessulanum prantsuse vaher

Aralia kuradipuu, mis lõpuks ka ellu ja kasvama jäänud, see Hallanilt saadud

16.10 Vihma sajab aga hommikune külaline pidavat lahkuma. Nudistlik ilmavaade on võimust võtmas. Ööga on lehti märgatavalt vähemaks jäänud.  Läks nagu ära ja nagu ei läinud ka. Tegelikult ei sadanud aga kuiv ka ei olnud, õhuniiskus 130% umbes pakuks. Mul jäi täna tahtejõudu väheks aga õnneks suutis Ülo minus peale lõunat ikkagi teatud kohusetunde äratada ja tänu sellele sai tiigi serva peenraribake ja saunatagune puhastatud, lõigutud.    

nudistidest pärnad, saared olid esimesed, harilikud pärnad järgmised suurtest tegijatest, pisikesi puukesi, põõsakesi jääb sinna vahele ja ümber ja ette ja taha mitmesuguseid

17.10 Kui hommikune vihmahoog välja jätta siis oli taas imeline sügispäev. üks väike peenar, mis aga vägagi töömahukaks osutus sai korda. Jõudsin järgmise alustada. Päev on ikka häbemata lühikeseks jäänud.

18.10 Vihmapüha. olen ajahädas aiaga ja ei rõõmusta sugugi päevaste vihmade üle. Sadagu öösiti. Ega mul muidugi igav ei olnud. Meil on ju ometi kassilaps. Mängisime koos telefonis mängu ja toimetasime arvutis. Tegu on tõelselt kaasaegse kiisuga kes teab ja tunneb nutiseadmeid😺 Tema avastas vahepeal ka teise korruse maailma.


19.10 Külm aga andis olla ja teha
20.10 Hommikul sadas, peale lõunat säras
21.10 Üks ilus sügisilmake aga värvid hakkavad taanduma või kui kõik ausalt ära rääkida on enamus lehti varisenud. lehised hakkavad kuldseks muutuma. Lodjap-põisenelatel on peale kõikvõimalike plusside veel ka kombeks lehti kaua kinni hoida. Need, mis loodud punaseks minema või ongi punased, on rõõmsalt kaugele näha.
Physocarpus opulifolius ´Little Angel `

või siis metalliläikeline
´Little Devil `

 Suur osa hiliseid astreid ei jõudnudki, ka osad krüsanteemid jäid hiljaks. Üks viimase hetke nukker krüsanteemiõis

 Aga mõned õitsejaid ikka on. Kaks mu lemmikut astrite hulgas on just praegu õitsemise tipus. sügisheleeniumidki pole veel lõpetanud. Zanzeguri leinakellukas õitseb vist neljas kuu.
Symphyandra zanzegura 

Aster turbinellus keegelaster, üks mis jõuab alati õitseda

Aster azureus taevassinine aster, teine mis jõuab alati õitseda

Chrysanthemum ´Clara Curtis ` jõuab ikka lõpuks õitsemiseni kuigi ma igal aastal kardan, et ei jõua

täitsa värviline ju veel, keskel on floks ´Butonik ` , täiesti uskumatu tegelane, sest kõik muud floksid on ammu unustatud. Alustas juuli esimeses pooles.

22.10 Ilus ilmake kestab. Ülo ja Hillar panevad keldripealsele tuuletõkke plaati. Mina askeldan varjukas. 


mustikas, punalehine kibuvits, korea forsüütia jt.

23.10 Ilmake ehhee. Otsas see päikeseline ilu. Aga ega otseselt ei saja nagu ka. Udutab, ei uduta, tibutab, ei tibuta. Mul on nüüd korralikud vihmriided ja kuni prillid läbi paistavad saan ikka aias möllata. Ikka varjukas. Kindaid kulub kole palju aga muidu ok, tuult pole ja täitsa soe on. 

24.10 Päike tui tagasi. Tähtis päev. Max Makkuro tuli esimest korda õue. Siiani eeskojast kaugemale ei julgenud. Peale 4 tunnilist möllamist juhtisin poisi sujuvalt tuppa. Ikkagi esimene kord ja lapse aru, ei saa arugi kui o nii väsinud, et jalapealt magama langeb aga selleks on juba õues liiga külm. Aga toas marutamise asemel magas kui kukununnu hommikuni.



suur imeline maailm imelised asjad sees aga esialgu natuke hirmutav ka


25.10 Täismahuline vihmapüha. Sadas vahepeal lausa ladinal. Kui pimedaks läks hakkas udutama aga sellest oli rõõmu vaid Maxil, kes vaikselt õhtul sääred tegi. Õnneks polnud meie väikeseks ärevuseks põhjust. Sass transportis ta kenasti mõne aja pärast tuppa. 

26.10 Pimedavõitu ja kõrge õhuniiskusega aga +11 , kohati hakkas isegi palav kuigi ma polnud sugugi liiga paksult riides. Viimase tunni segas vihm ära. Ise ma oleks olnud küll aga kindad ja riistad said kole mudaseks ja libedaks. Max aitas ka  omal moel.

27.10 Pilves aga sajuta, natuke külmem kui eile. Sain varjupeenraga maha. Pimedas käsikaudu lõpetasin. Nüüd ei julge valges vaatama minna. Päeval kiitsin ennast taaskord suure hulga okaspuude eest aias, nüüd on nende aeg olla täielikult nähtaval ja staaritseda.


28.10 Ikka pilves ja ikka sajuta. Mulle sobib. Sadagu öösiti. Pusin järgmises peenras. 
hea on tehtule tagasi vaadata

ka hääbumises võib olla ilu

minu jaoks on siin maaliline ilu aga hõredaks hakkab tasapisi minema

29.10 Vihmapüha päev. Sadama hakkas korralikult täpselt siis kui ma olin jõudnud uksest maja nurgani. No ajab vihaseks! Kraade õues +12,6. Õhtul seitsmeks oli tähistaevas. Täielik nöök. Kassilaps Max oli targem, ei tulnud koos minuga õue. Ju tundis vihma lõhna. Tema on nimelt meil väga vihmapelglik.
                                                                                                                                                                      30.10 Lubati küll suurt päikest aga läks nii nagu alati, hea vähemalt, et ei sadanud. Aga külm oli.
31.10 Lubatud päikesepaiste on täna aga nagu sügisele kohane, soe käib sadudega koos, õue söandan alles lõunaajal minna no ja siis ongi ju kohe õhtu ja ööpimedus. 
                                                                                                                                                                   Oktoobergi on otsas aga mul veel pea kolmandik peenraid läbi käimata. Päev on nüüd siis hoopis lühikeseks jäänud. Eks viimane lõpp kas jääb lume tõttu ära või saab miskitmoodi tehtud. kindlasti mitte nii korralikult kui eelnev aga kõik, mis ma sügisel teha olen jõudnud peaks andma kevadeks pisut hingamisruumi