...on lihtsalt mai...

 ...või mis siin lihtsat on. Ülo penskariks hakkamine keerab meie elukorralduse ikka totaalselt pea peale. Isegi seda enam ei tea kes ja kuna sööb või kuidas seda nii sättida, et koos sööksime. Ja kuidas toiduvarud poest korra või kahega ära tuua kui Ülo on harjunud iga päev ja vähehaaval. Öökullidena oleme ikka 01.30 (kui pole veel nii palju tuleb aeg kasvõi parajaks teha aga varem naljalt ei lähe)magama sättinud aga mis nüüd saab. Öö ja päev lähevad kindlasti sassi, seejärel kaob kuupäevade järg käest ja....Lühidalt kaos ja kadu, vähemalt esialgu. Suur pluss on see, et nüüd saan bronnida 1 või 2 aianduspäeva nädalas koos Ülo abistava käega ja muudel aegadel on tal täielik vabadus pensionipõlve nautida (loe: teha ära kõik milleks seni aega pole jagunud). 

Üks tore asi ununes ikka eelmises loos kirja panna. Mürklid on üle paljude aastate tagasi. Samas kohas kus vanastigi kasvasid kuigi koht ise on muutunud. Terve panntäie sain. On ikka head seened küll. Pilt jäi ähmi ja ahnusega tegemata.

01.05 Ja oligi lubatud 20 C koos päikese ja pisikese maheda tuulega. Oli väga õige otsus volbriöö ära jätta ja asendada see maipühaga. Tavalisest rohkem armsaid sugulasi kogunes. Minu ja Ülo nooremad sugulased polnud kõik isegi üksteist näinud. Ikka loll ka kui peielauas esimest korda kohtutakse. Mitte , et seda lauda tuleks aga nii piltlikult. See muidugi ei tähenda, et me oleks surematud aga oleme endi korpused TÜ Anatoomikumile lubanud. Aga kui sugulased tahavad peielauda siis ega meie enam keelda saa. 

Peale ühte sooja 7 C ööd lõid võsad korralikult rohetama.

Pungadest hakkavad looma lehekesed. Ja õitsemised. Põnevust jagub hommikust õhtuni.

Cercidiphyllum japonicum jaapani juudapuulehiku puhkemine

Physocarpus opulifolius ´Magic Ball ` lodjap-põisenelas, üks lemmikumaid omasuguste seas

Igasugused sõstrad õitsevad.
Ribes glandulosum näärmeline sõstar

Kui lehti veel oluliselt pole saab uurida ka puittaimede koort ja võrakuju .
Betula papyrifera  paberikask

Kuna okaspuud on sel aastal väga laialdaselt ja suures mahus kahjustunud ja nii kurb kui see ka pole kahjustused süvenevad põua tõttu, siis on rõõm nende pärast mis pole pihta saanud väga hea meel. Üks selline
Tsuga canadensis kanada tsuuga 
rõõm seda suurem, et see 12 aastat tagasi istutet pisike ja veidi äbarik on nüüdseks juba meist kõrgem ja igati heas vormis (Muhediku annetus)

Tulpidega on sel aastal kehvasti ja iga õis on arvel. Mulle üpris hästi meeldivad madalad, varased.
Tulipa iliensis  ili tulp, nagu ikka 3 õit ja juurde ei tule kuidagi aga on iga kevad olemas

Loomulikult käivad kevade juurde igasugused üllatused.  Sel aastal on neid päris palju. Ma tõesti ei mäletanud, et Ülle juures nii edukas hamsterdus oli. 
Täna leidsin kollase ülase sordi. Nime kahjuks veel pole. Pidin küsima kunagi hiljem aga kellel see enam meeles oli. Ja hetkel pole pihta saanud aga küllap ükskord küsin 
Anemone ranunculoides kollase ülase sort

pole udust aimugi, lehe poolest on ülane aga mis, kust ja kuidas ??? kes selle omaks tunnistab andku teada
On ka selline võimalus, et silt viitab ühele aga kasvab teine. Õnneks on olemas ka sildile vastav lilleke aga sinilill ullike levib aias rõõmsalt sinna kuhu tahab. Eriti tundub sinililledele sobivat teiste taimede sisse pugemine. Ja siin see on. lehed nagu murtudsüdamel
mingi uus liik või? Ei. Hepatica vs Dicentra
                            

02.05 Juba varahommikul 11 C ja selleks ajaks kui olime piisavalt ärganud, et majast välja loivata oli juba 18 C. Hillar, kes peale pikka talve ka välja sulas vahetas kiirelt riided, et olla lühikestes pükstes ja vestiväel. Päeva lõpus oli 22 C ja soojem kui toas.

Esimene mis pilku köitis. Harilik vaher. See, mis veidi müstiline oma punasega nii ärgates kui lehti loovutades. kahtlustan siiani, et tegu võib olla mingi vana sordiga. Aga võib ka lihtsalt selline olla nagu tahab.

Acer platanoides harilik vaher

Pole varem vist nii kirglikult mööda nn dendroalasid sõidelnud kui sel kevadel. Sel aastal on muidugi ka nii kuiv, et saab julgelt liikuda. Enamasti on kevadel liikumiskindel kuivus siis kui juba lehed on puus. Igatahes märkasin sellist asja. Küsisin targalt järele, et kas mingi anomaalia või on osa ameerika pihlakas ja osa harilik. Suurem osa osutus harilikuks. Ja selle väljalõikamise soovitus oli KOHE. Et see oli öine vestlus siis kannatasime ikka uue päevani.


Ja peale hariliku pihlaka välja lõikamist jäi alles see, ameerika pihlakas ilma ülekasvanud aluseta.
Sorbus americana ameerika pihlakas

Ülased on tippvormis. Enamus. Esimesed juba hakkavad kustuma. Ülased on toredad. Veidi ehk metsikud aga neid on lihtne taltsutada.
Anemone nemorosa ´Mart´s Blue ` võsaülane

A. nemorosa ´Pink Delight ` võsaülane

A. nemorosa ´Lismore Blue ` võsaülane, absoluutne lemmik aga selle värvi fotokaga tabada on võimatu missioon. On ligilähedane.

A. nemorosa ´Kenneth Pink ` võsaülane hakkab lõpetama. Sellega sarnane sort ´Taavi ` ongi juba langenud.

Õrnad ülased on mulle pikka aega peavalu valmistanud. Kirjutasin vist eelmine kord juba sellest. Üllelt saadud valged tunnevad ennast küll hetkel väga hästi. Millegipärast pole aga sinisest mingit märki. Üks kergelt täidetud sinine õis on maja ees varjukas. Aga selle leht pole nagu see. Taas kord hüüan aidake ! 

Anemone blanda õrn ülane, valge vorm , vabandan kui ennast kordama hakkasin

Anemone ülane ???

Aga aitab ülastest. 
Ilmselt jääb mulle lõpuni arusaamatuks kahelikolmetise iililille (Enemion biternatum, sün. Isopyrum biternatum ) ja euroopa võrdviljaku ( Isopyrum thalictroides sün. Aquilegia thalictroides ) vahe peale õitsemise aja. Võrdviljak on paar nädalat varasem. Keegi tark inimene võiks selle mulle ära seletada. Iililille soetasin puhtalt nime pärast. Aga need on toredad ikka. Tasased laienejad.
Isopyrum thalictroides ( sün. Aquilegia thalictroides) euroopa võrdviljak. 

Nagu lubatud ka korraliku õiega pilt
Jeffersonia diphylla kahelehine džeffersoonia

Olen tulpide pärast juba halanud ja on ka põhjust. Valdavalt lehed, mõnel ka 1 õis. Õnneks on osad tublimad ja üks on lausa õiges kõrgusmõõdus. Õhtuhämaruses.
Tulipa fosteriana fosteri tulp

Mõned madalad tulbid jälle üllatavad aastaid oodatud juurdekasvuga ja neil on üldse paremini läinud. 
Pole just suur juurdekasv, tervelt 1 õis lisaks aga see on nii kaua olnud ühe ainsa õiega, et rõõm on suur.
´Fire of Love `

Looduslik tulp on eriliselt jõuline sel aastal

Enamvähem hästi on läinud 
Tulipa ´Exotic Emperior `

Väga hästi on läinud, lausa mitu õit rohkem kui aastaid on olnud
´Tres Chic `

Ja kui veel ära märkida, et mitte kunagi ilmselt ei vea alt ´Appeldoorn ` ja ´Appeldoorn Flite ` mis on igal pool, elujõulised ja peaaegu isegi õige kõrgusega, siis ongi tulbijutud räägitud. Eks midagi tiksub vast veel juurde aga ega tea, võib ka mitte.
´Appeldoorn ` 

koos ´Appeldoorn Flitega `

Ülo pani kastmissüsteemid tööle. Kui vihma lähemal ajal ei tule hakkame kastma. Midagigi. Kõike ei jaksa nagunii. Eriti põen väikeste alles eelmisel aastal istutatud puittaimede pärast. Muidugi ka oksaspuude pärast. Nood niigi hullult kahjustusi saanud.

03.05 Täna on Ülo sünnipäev! Nüüd on temagi siis ametlikult vanaduspensionil. Õnneks on ta terve ja kabe. Saab nautida ka.

Ilm jälle suurepärane. Päevane tipp oli 22 C ja ööselgi oli soe, 11 C. Räägivad, et see ei kesta kaua aga oi kuidas ei taha jälle seda riidesse toppimist. Nii hea on lihtsalt õue astuda. Külvasin porgandi ja herne. Ülo istutas meie tomatitaimetibud. Need küll veel väikesed aga sirged, mitte nagu eelmisel aastal. Tomat on tubli. Saime eelmisel aastal normaalse saagi ja saame loodetavasti ka sel aastal. 

No ja hakkab peale. Asjad mida ei oska ette näha. Selgus, et 1 aiakäruga kaks inimest hakkama ei saa. Mõlemal on korraga vaja. Tellisime ühe lisaks. 

Püvililled tulevad juba pisut hoogsamalt. 

Fritillaria meleagris kirju püvilill, alati olemas, lihtne ja elegantne

F. meleagris  ´Võrumaa `

Fritillaria kotschyana Kotschy püvilill

Fritillaria pallidiflora kahkjas püvilill

Harilik püvilill ajab mind hulluks. No ei õitse, laula, tantsi või löö trummi. Üks ainuke jälle.
Fritillaria imperialis  harilik püvilill

Mõned on veel alles tulemas aga ega need meie aias hästi püsida taha. On jäänud need kõige lollikindlamad.

Mõni taim teeb tuju heaks ja tuletab alati annetaja meelde. 
Euphorbia dulcis  magus piimalill. Ma ei väsi seda kiitmast. Selline tore mütsakas, siis natuke kõrgem mütsakas ja kui õitsemise ajal ära lõigata on paari nädala pärast uus ring mütsakaid. Mõttes nimetan ikka Futu piimalilleks.

Kaie on ikka meie tünnikese eest hoolt kandnud ja sinna midagi toredat toonud. Seekord siis võõrasemad. Iga taim ise värvi. Miks ta seda teeb mina ei tea aga olen tänulik ja õnnelik küll.

Üks vahva tulemine tänasesse päeva
Saruma henryi hiinaõis

Alustas esimne kolmiklill, esmene epi ja esimene kaorahammas. 
Trillium kurabayashii hüb. rait-kolmiklill

Epimedium x rubrum ´Galadriel ` punane epimeedium

Erythronium tolumnense indiaani koerahammas

Peale crenatiloba rühma sinilille võib olla omapärane ka hariliku sinilille leht
Hepatica nobilis ´Alabaster ` harilik sinilill

04.05 Täna oli sama soe. Päeval tulid pilved. No ega need siis meie kohal tühjaks ei saja. Mingist servast saime umbes 3 minutit sadu, natuke seenekat ja uduvihma sellele lisaks. Maa on nii kuiv, et jälge see vähene ei jätnud mitte mingisugust. Okaspuude kahjustused süvenevad. Algab kastmine, sest ega lähiajaks vihma ei lubata kui just see Lätist tulev madalrõhkkond midagi ei too. Aga see võib ka hoopis Pärnusse minna. Mingid tunnid oli ka väga tugevate puhangutega tuul. Kuidas muidu taeva kiirelt siniseks saab.

Sain kätte seemned ja mütseelid Gardenseedsmarketist (Poola) . Eurohosta andis ka teada, et pakk on teele pandud. 

Koristasime korralikult kasvuka ära. Kottide viisi igasugust kogunenud träna sai välja. Peab ilmselt olmeprügi viimiseks eraldi tellimuse tegema.

Kõik muudkui puhkeb ja õitseb. Tegin palju pilte aga ei suutnud ühegi kasuks otsustada ja ei panegi ühtegi selleks päevaks. Pean edaspidigi väga valima, sest mai on pikk, lai ja väga rikkalik.

05.05 Külvan natuke nelke ja veel ühte teist, mis kevadel külvata kannatab. Ja püüan meeleheitlikult peenraid puhtaks teha, et saepuruga multšida. 

Saabusid 10 hostat Eurohostast. Dilemma, kas potti või peenrasse. Ma ei mäleta enam mis mõlkus tellimise ajal meeles. Peenrad pole kaugeltki sellises seisukorras veel, et oleks selge pilt. Siia panen ja siia ei pane. Õhtu läheb siis selle probleemi lahendamise peale.

Ilm oli üldiselt suurepärane. Päeval tekkis küll jälle mingi lühiajaline tugev tuul, iiliti lausa jahe. Päevane tipptemperatuur 19 C. 

Idahüatsindid on sel aastal ootuspäraselt kehvakesed. sooja ja kuiva asemel oli eelmisel suvel ju vihm, Õnneks on kõik elus ja küll nad kosuvad. See kõige tähtsam elusolija on ka elus. värvi näeb peaaegu ära. On pisut veel tumedam.

Hyatsinthus orientalis  ´Midnight Sky ` idahüatsint, kesisevõitu aga elus

Kolmiklilled lummavad mind endiselt ja kunagine hirm nende kasvatamise osas ajab nüüd naerma. On tublid ja annavad külvigi. 
Trillium chloropetalum suur kolmiklill

Täisõites on ussuuri pirnipuu. On tõesti ilus aga kahjuks on see ilu üsna lühiaegne.
Pyrus ussuriensis ussuuri pirnipuu

06.05 Ilm stabiilne. Ei midagi erilist.
Sibullilled on toredad. Need tulevad, kaovad ja tulevad taas kui enam oodatagi ei oska. Selline on ka selle koerahamba lugu. Ja kui juba kord tagasi tuli siis edeneb kenasti.
Erythronium albidum valkjas koerahammas

Üks tore pisike karukell õitseb esimest korda. Silt annab migi võrdlsvõimaluse selle suuruse osas.
Pulsatilla turczaninowii  ? karukell, nimede registrist sellist ei leia aga kusagilt Euroopast tema tellitud ja sellise sildiga varustatud on

Ühe toreda epi leidsin õitsemas. Värsked lehed vahvalt pubakad.
Epimedium zuzhanense dark form tups-epimeedium

näe, kirju liblikas, lõpuks ometi kollastele vahelduseks

Ja täna õhtul Tartu põleb. Vähemalt sedasi tundub kui meie poolt vaadata

07.05 Külvasin punapeedi ja aedoa sordid. Loodetud vihma ei tulnud tibagi. Lootsin kastmisega vihma välja meelitada aga lätlased hoidsid vihmapilvedest kinni.

Kui ilm on pilves ja pime siis on kollased õied kohustuslikud. Nagu väikesed päikeselaigud. Mõned sellised.

Primula hyb.

Primula hyb

Doronicum orientale kaukaasia kitsekakar

Waldsteinia ternata siberi valdsteisia, suurepärane pinnakatja

Läbi aegade kõige ägedama kobarhüatsindi sain Svea käest
Muscari ´Mountain Lady ` kobarhüatsint

On väga ägeda tulemisega ja ka olemisega taimi. Mõned osutuvad siiski veidi tüütuks kui mitte lausa invasiivseks. Taldleht on seal kusagil keskel ja silma tuleb kindlasti peal hoida.
Dysosma taldleht alguses

Kõkvõimalikud priimulad on meie juures au sees. Ilusad, kauakestvad. Vahel ka pirtsud ja võivad kaduda. siis tuleb loota sõpradele ja külvidele. priimulad peavad olema.
Primula hyb

Primula vulgaris ´Mark Vieltte ` varretu priimula

Ega kriimulatel (priimulad kus nurmenukk on olulisel kohal) ka pole midagi viga.
x primula

Kolmiklilli jagan ma laias laastus valgeteks, peamiselt lehtdekoratiivseteks, punasteks ja veel kõrgeteks ja madalateks. See on muidugi täiesti meelevaldne ja ainult minule. Sedasi on lihtsam ennast kiirelt ja arusaadavalt väljendada.
Lehtdekoratiivseteks kutsun ma selliseid liike
Trillium sessile raotu kolmiklill
samalaadseid on veel, käänd ja talbjas kolmiklill on sarnased

08.05 Suur päike särab Hommikul oli hall maas. Õhusooja 1,2 C. Päiksetõus võis vabaalt olla 0-is  või isegi kerges miinuses. Kasvukasse külvasin kõrvitsalised. 

Tuul külm ja iiliti päris tugev.

Järjest on õitsema asunud viljapuud. Alõtša oli esimene. Järje võtsid üle kõik kolm magus kirsipuud, pirnipuud ja kreegipuu. Hapu kirsipuu on kohe minemas. Toompihlakad õites. Õitsemine on võimas aga saagist ei tea arvata. Külma seekord neid kahjustamas pole ja vihma ka ei ole senini olnud. sumisejad sumisevad. Aga kui põud kestab ka läbi suve siis võib ka saagist ilma jääda. Mustsõstrad ja tikrid juba loovad mamme. Söödav kuslapuu õitseb.

Prunus avium ´Meelika ` magus kirsipuu, kõige pisem, kõige varajasem

Pyrus communis tõenäoliselt ´Seiu `? harilik pirnipuu, vana tubli hiiglane

P. communis ´Beloruskaja Pozdnjaja ` harilik pirnipuu, üks noortest

Üks täitsa tore püvilill kasvatas mitu aastat ainult lehti. Eelmisel aastal õitses ja õnneks ka tänavu. ehk siis nii jääbki ka tulevikus. mulle meeldivad need valkasrohelised päris hästi.
Fritillaria thunbergii Thunbergi püvilill

Kui pooled pereliikmed on kassid siis võib neid leida üllatuslikest kohtadest neid omakorda üllatades. 
2 x Maxpax
superronija ja kiirlaskuja Lõvi (käis vana vahtra ladvas nagu niuhti)

Kui hekipeenra tegime proovisin sealgi nartsisse kasvama saada. Kadusid kohe ja nüüd avastasin ühe sellise õie. suisa sordilill tundub olema.
Narcissus ?
                                                                                                                           

09. 05 kuni 11.05   Kuivad, tuulised ilmad. nagu oleks soe aga tuule käes ikka täitsa külm.  Kuhu need päevad vahelt kadusid ma tõesti ei tea. Õnneks on fotosid mis kinnitavad, et need päevad siiski olid ja keegi ei pannud neid vahepealt pihta.

Ülo on aktiivne pensionär ja hingab mulle kogu aeg kuklasse. Peaaegu soovin juba, et ta tööle tagasi läheks. Nali muidugi. Küll ma harjun.     

Episid tuleb aina juurde. Üks ilusam kui teine. Minu lemmik on algusest peale see tagasihoidlikum tegelane.

Epimedium ´Moonlight `

Veel priimulaid

Primula denticulata hambliselehine priimula mida üldiselt kerapriimulaks nimetatakse

Primula vulgaris ´Avondale ` varretu priimula

Primula Taivilt saadud abiprogrammist peale minu priimulate hukku, mul on tunne, et sellel võiks ka nimi olla, pakub keegi ? 

Primula Belarina ´Amethyst Ice ` tervitused Üllele kes selle mulle eelmisel aastal kinkis

Primula hyb

Primula ´Franscesca 

Primula ´Exhibition Gelb ` ma ikka ei tee vahet auriculal ja pubescensil, piinlik küll aga keegi pole seda mulle ka ära seletanud

Esimene siebold on ka juba olemas
Primula sieboldii Sieboldi priimula, tuli koos hostaga Futu juurest kaasa

Chloranthus japonicus jaapani roheõis on selles tulemise faasis kõige ägedam

Kolmiklilli muudkui lisandub. See on üks lemmikumaid lemmikute seas.
Trillium flexipes aff põlv-kolmiklill, selline kõrge ja uhke
                                                                                                       

12.05 Tõeliselt soe, päeva tipp 21,5 C ja milline imeline õhtu. Sääski ka ei ole praegu veel. Lõunakaares on lootust lubatud vihmale. Aga enne ei usu kui tõesti sajab. Õunapuud alustavad õitsemist. Aga kui me tahaks kartulid maha panna siis oleks õigus vaid igal kümnendal kartulil, sest toomingal on vaid üksikud õisikud. Isegi pilti pole mõtet teha.

Kusagil mitte väga kaugel sajabki aga meie taevas on hell ja helge.

sugugi mitte kaugel on vihmakardin
aga pea kohal on meil selline taevas

Olen vahepeal mööda läinud puudest. Need ju lehtivad ja võrsuvad. Okaspuud hakkavad tasapisi kõik ilusaks minema ja rohelust aina lisandub.

Meie kõige viimasem vaher mis peab igavikku läinud õunapuu asemel hakkama varju andma neile kel seda vaja. On alustanud täitsa hoogsalt ning on hetkel hästi pilkupüüdev. Kui suuremaks kasvab siis on tõeline pilgupüüdja.
Acer platanoides ´Purple Globe ` harilik vaher

Vaatamata kõigile kannatustele on ka see vaher edenenud, tasapisi küll aga siiski. Igaks juhuks on seda segametsas veel üks samast puust poogitud isend. Juhuks kui see peaks siiski välja minema. Loodame, et seda ei juhtu.
Acer platanoides ´Tharandt ` harilik vaher

Hapukirsipuud on täisõites. Nii siseaias kui tagaaias.
Prunus cerasus hapu kirsipuu

Okaspuid ka. Mõned on ikka endiselt ilusad. Pole talvega pihta saanud.
Picea abies ´Frohburg ` harilik kuusk, on ikka äge tegelane küll

Picea abies ´Rydal ` harilik kuusk . Hakkas liiga kiiresti kasvama ja on nüüd pügatav vorm. Vabakasvamise oma on ka igaks juhuks istutet.

Picea mariana must kuusk on õige huvitav sel kevadel, mingi plaan vist sellel

Seenepakud said käima. Austerservik, kuldservik (oli vist selline nimi ?) ja shitake.Näis kas tuleb ka.

14.05 Varahommikul 15 C. Saab kohe akna avada. Pilves. Mingil ajal enne lõunat hakkas vahedega udutama. siis natuke isegi sadas. aga õhtul tuli raju vihmahoog mis juba natuke arvesse läheb. Olime surnuks kuivamas. See viimane lause kuulub aiaasukatele. Öö hakul tuli veel 2 hoogu.

Mõnikord on paremgi kui õisi ei ole.

Saxifraga mandschriensis mandžuuria kivirik (alumine, on ka õitega muidugi ilus) ja selle kohal Achlys triphylla kolmetine liblikleht (pole mul õitsenud, kulgeb muidu, risoomidega)

Inetu oleks mööda minna floksipadjanditest. Neid on päris palju ja mitmes kohas. Mulle meeldivad. enamasti on need vanad, vanemate juurest kokku korjatud ja nimetud aga uuematel on isegi nimed. kuigi, mis tähtsust sel on.
üks nimetuist

Phlox subulata  Goldiphlox ´Light Blue ` nõeljalehine e. padjandfloks, pildil on pigem lillakas, peenras on pigem sinakas

tagaaia kuivmüüris on neid rohkem

ja osad on otsustanud hoopiski jalutama minna

Ei saa ikka veel mööda kolmiklilledest. See on kuuse alla lõksu jäänud. Kui on õitsenud tuleb ära päästa.
Trillium kurabayashii rait-kolmiklill

Mööda ei saa vaadata ka kultustaimest. Miks selline staatus mina päriselt aru ei saa aga keegi on osanud selle ilmselt tähtsaks rääkida. Ikka juhtub. aga selle eest tänud Tsiilile.
Glaudsidium palmatum tiibpojeng

Sain kätte sõbra kinkekaardiga tellitud pisikese aiaskulptuuri, kadaka ja mustika kastmisväetise. Lisaks Elise poolt kingituse. Nii nunnu. Nad alati panevad kingituse ja käsikirjalise tänutervituse. Ikka koeraga kaardil. 

Fotokas hakkas imelikult käituma.

Siinkohal on viimane aeg see osa maist lukku panna. mai on ikka nii rikkalik, et isegi väike osa kõigest on ootamatult kilomeetri pikkuseks kasvanud. Nii väga kui ma ka püüdsin olla minimalistlik ei õnnestunud nagu ikka.