...on suvi hakanud sügisesse liikuma...

 ...meeldigu see siis mulle või mitte. Praegusel hetkel ei meeldi ja seda hoolimata sellest, et sügis on mu lemmik. Minu suvi jääb tänu 2,5 kuule haiglas kinni pidamisele ikka väga lühikeseks. Ma nii ootasin aega kui ei pea ennast riidesse pakkima ja saab supsti õue ja tagasi liikuda. Paraku nii nagu soojad ilmad tulid 2 päeva peale minu hospidaliseerumist, tulid vihmad ja jahedus õige pea kui ma koju jõudsin. Õnneks ei ole olnud eriti laussaju päevi ja olen saanud peenardes pusida. Milline rõõm rohimisest ja no kui veel istutamise koht tuleb siis on suisa õnn õuel. 

Ega mul polnud plaanis kirjutamises eriti vahet pidada. Aga haiglas oli aed liiga kaugel, et inspireeruda ja nüüd on jälle liiga lähedal olnud, et selleks aega võtta. Tunnen ennast praegugi pisut hapra ja ebalevana kirjutaja rollis.

Head ja kaua oodatud asjad toimuvad Murphi seadust kohaselt. Ikka siis kui ootaja on kusagil mujal. Nii jäigi mul nägemata esimene korralik hondo magnoolia õitsemine.

Magnolia kobus

Ja ei näinud ma reaalis ka jaapani tiibpähklipuu esimest õitsemist. Sellega oli üldse imelik lugu. Teadsin, et olen seda pilti näinud (Ülo tegi) ja jaganud rõõmu nii siin kui seal aga kui koju jõudes seda otsima hakkasin, siis pilti lihtsalt ei olnud mitte kusagil. Lõpuks pidin kurvalt tunnistama, et ju ma siis unes seda nägin. Mul ikka vahel juhtub, et reaalne elu ja uni sassi lähevad aga mitte nii pikaks ajaks. Kui aga kadunud pilte hakkas rohkem kogunema siis tekkis kahtlus, et osa pilte on vanale kettale jäänud ( nimelt andis arvuti vahepeal saba) . Ja seal see pilt siis oligi (neid teisi kadunuid ei leidnudki)
Pterocarya rhoifolia

võika arvata, et kui minusugune punumishull on pikka aega suletud ruumidesse siis tuleb käsitööd nagu Vändrast saelaudu aga vot ei tule. Ühe suvesärgi ikka heegeldasin ja sellegi lõpetasin alles kodus. (Eelmise 2 kuulise haiglavangistuse tulem töökampsuni näol on siiani lõpuni viimistlemata)


Väga palju õitsemisi jäi mul nägemata aga OT liiliate õitsemiseks jõudsin siiski kohale. Need on minu ühed lemmikud liiliate seas. Võiks öelda, et top 5 (10, 15 jne) on need kolmandal kohal martagonide ja igasuguste turbanõitega liiliate järel. On neid seega juba üle 30 sordi kogunenud. Üks ilus pildirida uuematest siis ka siia.
Amarossi

Carbonero

Chiasso

Eldoret

Elusive

Lavon

Mister Cas

Zambesi

Zelmira

Touchstone

Yellowiin

Kasuaiandus läks sel aastal aia taha. Eks see kuumus ja kuivus tegid oma töö. Kui palju on kadunukesi iluaianduses seda saab teada vast alles järgmisel aastal täies mahus. Eks neid kurbi leide ole juba praegugi küllaga ja selle leevendamiseks pidin natuke taimi juurde tellima. Eranditult puittaimi (kadunukesed on siiski üldiselt rohttaimed). Palsam haigele hingele. Mõned pikaajalised soovid täitusid. Hariliku vahtra sordid ´Paldiski` ja ´Dissectum´. või virgiinia toomingas ´Schubert `. Ja üldse mitte unistada osatud kollane vaher ja ontaario pappel ´Aurora`. Ja veel nipet-näpet.

Kasuaianduses juhtus selline imelugu, et põlduba kärssas ära. Pole neid iial varem kastma pidanud ja nii ei märganud Ülo seda ka sel aastal teha aga pidanuks. Noh seemne sai kätte ja pealsed pealekauba.


Naerid lõpetasid kasvamise rusikasuuruse faasis ja nuikapsa  ning rõikad jäid olematuks. Sama võib ka punapeedi kohta öelda. Hernest rääkimata.

Õnneks on tomatid tavapärases saagikuses. Porgand ja pastinaak on tublid ja aeduba saab ka natuke veel. Rullkõrvits ei ole meid kuivale jätnud ja paar põnevat kõrvitsalist ka peaks tulema. Õunad jäävad kribuks ja pirn pildus pisikesed viljad maha. Luuviljalised olid üldiselt tühjad ja selle mis oli võtsid õnneks linnukesed. Must sõstar oli tubli On meeletult arooniat aga pole enam Meerit kes neid konsumeeriks. 

Mul on kohutavalt kahju, et niitmine pole enam mulle sobilik tegevus. Niisama ikka olen natuke traktori seljas ringi kihutanud. See on ainus võimalus näha, mis laiemas plaanis toimub. Korea nulg näiteks on imelise vormi võtnud.

Abies koreana

Osadel kuuskedel on käbihullus. 
harilikul kuusel Picea abies 

Glehni kuusel P. glehnii

korea kuusel P. koraiensis

mustal kusel P. mariana

Tore on vaadata kui enda istutet puudel on juba mõõtu.
kaks kanget harilik haab Populus temula ´Erecta`ja korea pappel Populus koreana kaugvaates. Eriti tore on haab, nagu kriips
Ja mändidest on saanud noor männik

Pajust (oli vist korvipaju või õigem oleks öelda vitspaju Salix viminalis) on Ülo kujundanud tunneli!

Ülo on olnud megatubli ja vaatamata enneolematule kuumusele rada teinud nagu provva on tahtnud. Kahjuks on viimase aja ilmad teetegu takistanud aga ega veel talve ka tule.




Nüüdseks olen juba kuu aega mõnulenud värske õhu käes (sellest tundsin ma haiglas kõige rohkem puudust). Rohinud ja lõpuks ka istutamisteni jõudnud. Täiesti märkamatult tekkis väike peenralaiendus. isegi Ülo ei saanud aru. Kui oleks taibanud kohe siis ilmselt oleks protestikisa teinud.


Ühtlasi said maha ka selle aasta 3 hostat, mis on minu puhul ikka väga väike number. Järgmine aasta on jälle aasta ja eile tekitasin ühe kena varjulise nurga uutele hostadele või hoopis epimeediumitele. kuulutan epid põuakindlateks. Kõige kuivemas kohas kus isegi hostad olid närtsinud näoga ei olnud (olgem siiski korrektsed kuigi üldse ei tahaks) haldjatiibadel (oli vist nii) midagi viga
õisi ei näinud ja ei hakka nime pakkuma

´Enchiladas `

´First Blush `

´Fourteen Carats `

peenardesse hakkavad jälle liikumisrajakesed tekkima

aedfloks ´Creme de la Menthe ` on hilise õitsemisega

varjuaia saladused ( sõnajalg on ise ennast kohale sättinud)

naapoli alpikannid Cyclamen hederifolium rõõmustavad silma ja südant

lõikasin lumeroosi emataime lehed ja selline oli lehtedealune pilt, ei teagi mida nendega peale hakata

Kassid on endiselt tegijad nii toas kui aias. Eriti muidugi Sass, tema on ikka aiatöödes abiks aga vanataat Kusti on rohkem ülevaataja rollis. Armsa sõbra imeline vaip omastati muidugi kiiresti.
kui käpad saavad märjaks ja külmaks

kas kõik teevad usinasti tööd

pehme ja mõnus ja võimaldab distantsi hoida

Selline siis selle suve osaline kokkuvõte. Kuu on ju veel aga suured õitsemised on otsas ja koos rohimisega saab juba ka mõned taimepealsed lõigatud. Liigume sügisesse aga sujuvalt ja paranenud ilmadega paluks.






...möödusid päevad...

 ...üsna ühesuguselt vihale ajavalt. 

05.-09. mai - üks õudus kõik. Külm (+2 C-+6 C) päeval. No mõni hetk võis mõnes soojas sopis ka + 10 C välja imeda. Tõsi rasket ja ränka öökülma ei olnud. Õieti polnud teist üldse kui mingihommikune -0,5 C maha arvata. Tuul valdavalt tugev, kohati tuisune. . Sademed igas olekus. Aed jäi seisma. Kevad kiusab ja kõiges on tegelikult süüdi Murphi oma vankumatute seadustega.  Ja sellisest seisust lähen mina hospidali. Kui nädalaga saaks olek kõik ilus ja lill aga kui peaksid kaks hoidma olen kõige ilusamast ajast kevades ilma jäänud. Lubatakse ju kanget kuuma ja isegi kui peale selle taas jaheneb, on kõik, mis hetkel ootel purskunud. 

Tegin täna õhtupoole ( varem polnud nii pikka vihmavahet) ühe põmpsuringi ja meel läks kurvaks. Nii palju õitsemist alustavaid ja võsa õhkõrn rohetus on kohe, kohe. Nii palju umbrohtu. Rohkem kui varasematel kevadel. Eks eelmise aasta hädarohimine on oma jälje jätnud. Nii palju segadust taimedes ja aina segasemaks läheb. Nii suur igatsus aiast ometi kord jälle rõõmu tunda ja täie rinnaga rõõmustada kuigi korpus on peaaegu pehmeks rabatud.  Ja nii palju ebakindlust tuleviku suhtes.

Mõne pildi ikka tegin kuigi ka see Murphikas töötas, et kui tõsiselt pildiringile minna, saab aku peale esimest 20 tühjaks.

hondo magnoolia (M. kobus hyb ) lööb õied lahti esmaspäeval, ma pakun

hüatsindinurgas hakkab otsast juba kuhtumine, paar sorti pole veel õilmitsema löönud, natuke see ilu veel kestab, lõhn on taevalik

kõige nobedam juunode seast Graeberi juuno ´Yellow Fall ` J, graeberiana on vähemalt esimesegi õie mulle avanud

karni skopoolia  Scopolia carniolica on iseenesest täitsa tore aga ma püüan peale õitsemist tema õied lõigata, sest mingist targast raamatust või Googlist lugesin, et on prügikohtade taim. Pole küll invasiivsust seni täheldanud, sest ega igal aastal ka neid õisi õigel ajal eemaldada ei jaksa

Oli see nüüd õevane või kaunis ´Luxuriant `? Kaldun viimase poole

vaene valgeõieline, lõpuks küll õites aga vihmast lössis P. vulgaris ´Alba ` 

Tulema hakkavad seega juunod, hilisemad ülased, suures koguses tulpe, kolmiklillede enamus, epimeediumite esimesed, priimulaid nii neid kui teisi, kirsside õitsemine ja mis kõik veel. Sõnajalarullid. Hostad tahavad graanuleid. Soojema kliima kasutaimede külv ja juba külvatud kasutaimede istutamine ja kastides tärganud külvide valvamine, tomati- ja paprikataimed. Ma ei tea kuidas Ülo peaks hakkama saama kõige g neist asjust, rääkimata siis taimede pildistamisest. Talle oleks vaja haaremitäit nobedaid näppe.😉😊😐 Aga kust neid võtta ???

tärkav naeris

Kriimulad on nii armsad, kõige punasemad alles mökutavad aga paljud siiski on juba päris kabedad


Üksikuid õisi oli näha ka kõrvikutel ja pehmekarvastel. Paljud vanadest hübriididest pole ka veel mitte õitsemas. Täidisõielised on pooles vinnas.
varretu priimula P. vulgaris ´Mark Vieltte `

kevadine seahernes elik kurelääts Lathyrus vernus on ka üsna sealmail, et õitseda ja on absoluutselt kohustuslik igaaastane pilt. Alboroseus on hilisem ja pole sugugi nii efektne kui liik ise

Puittaimedest ei saanudki enam eriti pilte, sest nagu eespool mainisin - AKU HAKKAS TÜHJAKS SAAMA  (pagana Murphi ma ütlen ) 

Ma tahaks tõsiselt teada kas ma 60-ks äraelanud inime kunagi tammede õitsemisel ka pihta saan. Tõrud ju on, muidu võiks arvata, et ega need veel õitsegi 😋

Aga olgu sellega kuidas on.
Pilt on sündinud suurest rõõmust, et puulaps ikka edeneb. On küll puuris ja siltidest kirju aga ega see rõõmu riku jaapani juudapuulehik ´Pendula ` Cercidiphyllum japonicum

Kõikvõimalikud hallilehised on kevadeti eriti hurmavalt karvased viltjas tuhkpuu Cotoneaster tomentosus

kohe esimesel võimalusel puhken õide  pensilvaania kirsipuu  Prunus pensylvanica 

roniv hortensia Hydrange anomala mis kannab poisipead. Kuna see konstruktsioon variseb ei oska arvata, kirsi tüvi on näiline, alles vaid koor. Mul on küll plaanid aga kas jõuame enne või...

Eks hoidke siis mulle 10. 05 pöialt kui meelde tuleb, et ma jälle ei murraks mingeid luid ja ei satuks ülepea sekeldustesse, siis lastakse kunagi välja ka 😀

Huvitav, miks meie pokudel pähikud mustaks on läinud küsis ükspäev Ülo...😏, huvitav tõesti 🙀