...hakkab suurest puhkamisest ...

...tekkima ei viitsi stress😀 Kohe enam midagi ei viitsi nagu eriti teha. Mitu päeva veeretan sedagi kirjutamist siia ja sinna, et kas ikka või üldse mitte. Muudest tegemistest pole mitu kuud kirjutanud, võiks ju juba. Mõtlen välja uut kodumasinat, et veel vähem viitsida ( no kodutööde aja saab ikka millekski mõistlikumaks kulutada). Aknapesu jaoks on robotid. Ma ise veel praegu ei saa. Oleks söögitegemise robotid ka olemas, siis võiks juba öelda, et elu on lill ja kevadest sügiseni üldse mitte lillepeenrast välja tulla, sest robotite nuppe oskavad mehed palju paremini vajutada. Pilte pole ka eriti enam teha viitsinud. Täna ikka ühe tegin ja paar päeva tagasi ka natuke. Nende peal saab nüüd liugu lasta. Käsitöö plõksu pole veel käinud. Pintsli klõpsu ka mitte. Veranda vitraaži idee mõlgub esialgu vaid juuksejuurte all. No lugemise klõpsu ka veel pole kuigi raamatuid juba servast sirvin, sest esimene pakike väärt lugemisvara juba sõprade poolt kokku pandud ja kohale toodud. Exseli tabelid täidan. Issand kui tüütu see on ja kas seda ikka on vaja. Mõneti näeb muidugi sellest väga kenasti kes kuna tulnud, kuhu saanud ja sama ka lahkunute kohta. Aga see tegemine, võeh. Võimlen, pea tund kulub ära. Jalutan, aelen aiapinkidel aga panen ka juba aasta karbis valmis seisnud silte puudele põõsastele. Kahjuks sai vahepeal sildi materjal otsa ja silte on vaid mingile osale aga nüüd on materjali taas laekunud ja kevadeks saab ehk ka uusi silte (neilt peab eemaldama ebasobivad kleepsud ja kirjad ja see on sügavalt talvine töö).
Kui ma kuulen ja loen üle kalli kodumaa laotunud aednike ilmaettekandeid, tuleb mul paratmatult tunne, et jumalad on ekstra minu kiusamiseks (aiatöö võimetu nagu ma praegu olen) Taga talu kohal hoidnud suurepäras ilma. Oktoobris on olnud 1 öökülm kus õhus oli -2 C ja ei enam. Seegi oli esimese nädalavahetuse laupäev. Vihma on sadanud küll. Täitsa toredaid vihmahooge on olnud. Aga ei sugugi iga päev. Tore kuiv ja suisa soe (öösiti +10 max) ja no täna oli nüüd küll see vananaiste suvi. Jope tuli seljast visata isegi mittemillegi tegemiseks. Kuldsed ilmad. Jalutada ja Meerit kitkuda muidugi suurepärane.
Selgub, et olen viitsinud ikka rohkem kui ühe pildi teha 😊 Seekord tuleb pildirida hoopis tänasest ajaloo poole. 13. ja 12. oktoober on ka jäädvustet.

Villane lodjapuu on üks uskumatult kena, tore ja pehme tegelane. lehti tahaks alati silitada. Õitseb kenasti, viljad on alguses ilusad punased ja siis hakkavad mustaks minema vähehaaval ja sügisel on silmailu missugune.
villane lodjapuu Viburnum lantana


Kask, mis tundus nii pildistamisväärne oma kollases ja täitsa tihedas leherüüs. Sinitaevas ka

Üks emajuure idu, mis Pärnu laadalt lätlaste käest mitu aastat tagasi ostet. No ei lähe õitsema. Iga sügis oota nagu hingeõnnistust.
emajuur Gentiana ´Little Pink `

13. oktoober kui päikene käis vahelduvvooluga ja alati kui klõpsu tegin juhtus just vooluvahe olema 😉
Sammal, mis kasvab õiges kohas on alati teretulnud. Parkettide mustrid tulevad hoopis paremini esile.

Tagaaiast tagapool luusides leidsin toredaid seeneringe. Pilt pole küll suurem asi. Pärast leidsin neid veel aga ei viitsinud enam.

Kahju, et lehed juba läinud.
Koehne pihlaka viljad Sorbus koehneana

Meeri on kohutav marjamaiasmokk. Arooniapõõsal on juba oksad püsti kuigi ma kartsin, et seda enam ei juhtu. Sedavõrd olid laiali vajunud. Nüüd on lemmikud viirpuu mammud. Kuidas ta ennast lõhkumata sealt astelde vahelt neid kätte saab, seda mina ei mõista.

palju erinevaid lehti

üks ütleb siberi ja teine korea, igatahes mingi madal ja vastu maad krüsanteem see on

12. oktoober. Oli jälle päikesepäev.
Mu mustikad on väikesed, õnneks ikka nii punased.

Üks tammetneiu tantsib tuules ja ootab kosilast. Pikka ja sihvakat. Ise on ta punane tamm ´Aurea `ja meheks võtab vaid ´Aurea Fastigiata `
Quercus rubra ´Aurea `

ruljas helmikpööris Heuchera cylindrica on ka peale õitsemist äge

´Korean Beauty ` on küll valdavalt õitsenud aga kas ka seemned valmis küpsetab ? hoian Anna pärast neil valvsalt silma peal

pisike võsundpihlakas Sorbus reticulata on ütlemata nunnu

roomav kirsipuu Prunus pumila var. depressa on ka igal ajal päris äge aga selle kasvukiirus !!!! ma juba lausa mõtlen, et...

tiivulise kikkapuu Euonymus alatus vastu on sügisel kellelgi raske saada

mu lemmik siberi kontpuu Cornus sibirica, ikka see kunagi ühe lillekimbu seest jäänud ja juurutatud

Üks okasnumpsik kah. ´Ophir `on juba talvekarva läinud

aga rohkem ei viitsi . Taga talus on igatahes vananaiste suvi. Olgu mujal kuidas on.

...unistas üks...

...et nii kui koju jõuab ja vihma ei saja, siis viib tubli aedleja kõpla jalutama koos Meeri, Sassi ja fotokaga. Ja mitte ainult ei jaluta kõblast vaid ka aktiveerib selle. Aga eile udutas ja seenetas ja õhtul sain kätte selle hooaja viimased sibulikud. 
Liiliasibulaid 5 nime ja kaks needusvaba Mount Everesti lauku, mis Tsiil lahkelt annetas.  G. Grants suudab toota eriti priskeid sibulaid. 
OT rühma sibulad ongi suuremad aga no, et sellised. Õun on üle keskmise suurusega.

Aga vihma sadas. Ja mitte natuke.

vihm sai äkilisewlt otsa ja näitas päikestki. Tuul oli piisavalt tugev, et maa kiirelt tahedamaks muuta. Sass jalutama ei tulnud (öösel hulkus õues), pesi une pealt nägu ja põõnas edasi. 

 Meeri oli küll platsis aga ta näeb praegu välja nagu aidast leitud vana kasukas, sest otsustas karva vahetama hakata. 

Ega talle see pildistamine eriti meeltmööda ei näi olevat. Nokkisin seda kasukat küll aga ega palju paremaks ei saanud. Järgmine pilt sai siis kasukat varjav.


Korralikud sügisvärvid on erksad isegi vihmaga ja poolpimedas. 


Rääkimata siis kergest päikesest.



See kõige eredam on Dodong. Ma ei tea kas suur osa sellest on ka järgmisel aastal elus. Praegu on nagu lootust aga need jänksi kahjustused olid ikka päris suured. Ellu jääb aga hakkab jälle väikesest peale.

Ma kohe kuidagi ei suuda seda kilplehte pildireast välja jätta. Läheb aina uhkemaks ja see pole kunagi nii kaua kestnud

Kui varjukas on roogitud näeb turbapeenra punaseid

Paar vähemlevinud enelat on ka kenasti enelapunase sügisvärviga
tihe enelas Spiraea densiflora 

Thunbergi enelas Spirea thunbergii

Seente poolest oli meil sel aastal täielik ikaldus aga pakukesed annavad veel ühe saagi nagu ma lootsingi. 

Ja siis sai jaks otsa. Ei mingit kõblast enam. Hiilisin silmad häbi täis tuppa ja võtsin vaikselt horisontaali. Aa, enne võtsin kaasa ämbrikese liivaga, et ometi kord külvata seemned, mis mulle kaugelt Ameerikamaal reisilt kingiks toodi.
üks ots on pliiats ja teine seemnetoru


Ma lõplikult ei ole veel unistusest midagi aias ära teha loobunud aga püüan niipalju tark tüdruk olla, et hambad ristis, ohkides ja puhkides ennast rikkuma ei hakka. Mingi taimekogus on kusagil veel ringlemas aga kas need ka lõpuks Eestisse jõuavad ja kui, siis kas elusana ja novembris saab veel külvata Tii antud seemneid, mis on üldiselt segaste ja toredate pealkirjadega pakikesteks. Kõige rohkem meeldib mulle pakike millel kirjas Rootsist ei tea mis.
Sellised lood siis praegu.


...tõmmatakse hooaja otsad kokku...

...ja hakatakse varsti elu nautima 😇 No ma vähemalt loodan, et nii läheb. Sai tehtud palju sai. Eks kevadel jätkan sealt kust jäi pooleli. Ammuks see sügisene pealsete lauslõikamine meie mail moodi tuli. Paar aastat tagasi kui kevadel hakkas aeg selleks napiks jääma. Ma natuke looda, et äkki saan oktoobris ka midagi korda saata aga realist, kes piilub optimisti tagant, arvab, et see jääb rohkem unistuste valda. 
Viimased ilmad on jahedaks läinud. lausa lund ja rahet siiski pole siin lõunas veel sadanud. Hea küll. Olen aus ja ütlen ära, et täna 2 x 2 sekundit mingit mannat oli. 
Täna sai ka kasvukas talvekorda. Novembrikülvide muld valmis ja ootamas. istutasin lõpuks ka kolm toalille, mis klaasides juurdumas. Panin pesumasinasse tunked ja lasin Ülol kääridele sügispuhastuse teha. 
Suvi oli selline nagu see oli. Kuivus kimbutas ja tegi ka liiga. Aga ega ilma vastu ei saa. Kasuaiandus oli nagu ikka. Tomateid nagu putru, kurgi suutsin enam-vähem vaos hoida. paprikaga võis rahule jääda. Kapsoidid läksid suurelt jaolt aia taha, nagu ikka. Kaalikaga enam ei jamanud. Naeri sain kätte. Pastinaak jäi väikeseks aga porgandid olid super. Esines ka pea 500 g isendeid. Punapeet oli suurepärane. Mustrõigast sain. Kõrvitsalised olid kesised. Aga piisavalt. Õuna oli, pirni oli ja viinamarjasaak oli suurepärane nagu terves viinamarjavabariigis Eesti tervikuna. 
Ussi taimi sai jälle liiga palju. "200 ja natuke + taksonit (osa on veel teel, kusagil) on liig, mis liig. AUSÕNA, järgmisel aastal käitun mõistlikumalt😋
Kahel viimasel päeval tegin palju pilte. Ilus on praegu ja kuidas seda ilu siis mitte jäädvustada.

nii mõnegi sinilille lehtede all on palju sinilollikesi, kas rõõmustada või mitte, mis karva on lapsed ? aga nii toredad, pole varem sedasi olnud

Roosid, need roosid ! Kuidas ma varem elatud sain kui neid ei olnud ? Õitsevad kõik 3 Grroendorsti, Aspirin, signe Relander kui Tommelise. Eriti uhke on praegu
´Mozart `
Ja kibuvitsaariumis kohtasin täna
´Ritausmat ´

Üks liilia ullike ei teinud ega teinud oma õienuppe lahti. Aga nüüd tema õitseb ja ma ei teagi kohe, kas lõigata see homme ära või lasta rahus õitseda. Ilmselt lasen tal olla ja loodan, et kohtume ka järgmisel aastal
kaunis liilia Lilium speciosum var rubra Ucha

Minu igasügisene silmarõõm nagu väike päike kivila servas. Kahjuks ei kasva juurde ja seemet ka pole loota
villtatar Eriogonum allenii

harilik kenarbik Enkianthus campanulatus on tore ka sügisel

sügirõõmu ja-värvi on Sargenti õunapuudes...
... nii liigis...
...kui ka Atropurpureas

Lamarcki toompihlakas Amelanchier lamarckii on soe oranžikaspunane

hariliku vahtra sort ´Laciniatum ` Acer paltanoides on sootuks apelsinikarva

kuldne piimalill EWuohorbia epithymoides = polychroma

Ja jätkuvalt seda sügisest pillerkaaritamist









hommikused kastepiisad lõunases sparglis

kas nii palju ikka oli tarvis


Paar kaugvaadet üle põldude


Ja jälle lähemalt


siin küll värvi pole aga mu üks lemmikpuudest harilik haab ´Erectus ` on kenasti näha


 sootamm Q. palustris alles kohmitseb

põldvahtral A. campestre on tummist kollast



udaa paju Salix udensis ´Sekka ` tunneb ennast sel aastal rõõmsalt ja pole üldse veel sügise nägu (saime vist selle mailasest lahti)

Palju nüüd küll sai aga eks tuleb ka pikem vahe, sest ainus mida ma peale op-i teha ei või on istumine ja kuna ma olen vanamoodne lauaarvuti inimene, siis...no vast talvel või kui mingi hea idee või tark mõte väga kibelema hakkab. Muust mudrust nagu augustikuine mööbeldamine näiteks kirjutan ka kunagi. Eks siis kui jälle istumine lubatud on. 
minu hooaeg on selleks korraks läbi aga teistele aedlejatele ilusat ja tegusat oktoobrikuud 😻