...jätkub selline imelik tilla-tölla seisund...

...millele ei oska mõistlikku nime anda ega ära seletada miks sedasi. Kohe kuidagi ei edene mitte miski. Ainus asi, mida ma isuga teha tahaks oleks asjade lõplik paika panek. Aga see ei juhtu enne kui Ülo on lõpetanud seinte puhastamise (pole enam väga palju jäänud). Siis saab ka ülejäänud raamatud ülevalt alla ja riiulisse. Ja eriti ei juhtu see enne kui Ülo on kapi eestuppa valmis ehitanud (pole veel isegi alustanud ). Olen küürinud põhjalikult kööki ja üleval koristame roborockiga (edaspidi robot Robi) võidu. Aga see ei ole ju mina. Ma ei teagi. Esiteks jäi vist aiatööde kvantum sügisel lahjaks tänu sundlõpetamisele. Tavaliselt nahistan ikka seni kuni tööd otsas või lõplikult siiber on. Enamasti ikka see viimane. Muidugi võib olla, et seljaopi üldnarkoos pole just hästi ajudele mõjunud. Kui juba spinaalanesteesia pooletoobiseks teeb, mis siis veel üldnarkoosist tahta. Igatahes kui kellelegi mind laivis kohates tundub, et ma olen imelik, siis tõenäoliselt ma olengi, mitte ei tundu. 
Ilmad on nii soojad, soojad. Valgust jah antakse jaopärast. Mõnel päeval on enam-vähem, mõnel päeval paistab päikene ja sellisel päeval nagu täna on tavas sedavõrd madalal, et õues tiiru tehes tahaks igaks juhuks käe üleval hoida, et mitte peadpidi pilve kinni jääda. 

Eile oli päike ja soe. Sedapuhku jalutasin Sassiga. Hilissügisene valgus on teistmoodi, värvib ja kuldab.

Okaspuud ja rohelised heinamaad koos päikesest värvitud pruuniga annava üsnagi rõõmsa ilme peaaegu novembri keskpaigale.

Sass võttis pirni. Üles neljakäpahüpetega nagu kiirmõmmik ja alla elegantselt oksalt oksale hüpates. Tegi nägusid ja oli muidu lustiline.

Mingil päeval külvasin 2 männiseemet. Kaugelt maalt pärit, liiki ei oska seasi määrata aga kasvukoha naabrite põhjal on lootust, et võib olla midagi, mis meil ka kasvab. 
Ja mingil päeval sain toreda seemnepaki Annalt Soomest kellele toodi selliseid seemneid Sitsiiliast. Need külvan kunagi uuel aastal ja igaks juhuks ikka tuppa

Ja seda pole ma vist ka kirjutanud, et loobusime robiiniast. Küll raske südamega aga selle invasiivsus muutus juba hirmuäratavaks. Nüüd on vaja see tore istumise koht (palava südasuve ideaal)  teisiti lahendada. Tänu aalujatele on ideed juba idanemas ja küll see ka tuleb.  Ega pildi peal suurt vahet näegi aga hea lehine katus esimese vihma kaitseks on tegelikult puudu.
robiiniaga

robiiniata

Õisigi veel on. Juba vähe aga natuke krüsanteemi ja astreid. Kaks hullu roosi. ´Mozart `ja ´Tommelise ` ja muidugi emajuur ´Little Pink `. Hilja ärkab aga siis ka õitseb. Hoolimata olnud miinustest ja esimestest lumedest. Kui vähegi valgust, püüab õisigi lahti hoida. 

Vaatamata endale antud korraldusele uut näputööd enne mitte alustada kui freestyle valmis on, ma siiski olen kergelt libastunud. Puhtjuhuslikult ostsin kera tumepunast trikotaažpaela. No lihtsalt, et Ülo kunagi toodud suured konksud ära katsetada. Ideed ei olnud. Kui leidsime oma lõputu varanduse hulgast 4 tooli, mis istumiseks täitsa mõnusad aga välimuselt koledad, samas verandale täitsa vajalikud tuli mõte teha neile katted. Seega VAJADUSPÕHINE näputöö.  Ühest kerast ( või rullist vms) loomulikult oleks väheks jäänud. Lasin tuua mingi uiu ajel tumesinise lisaks. Neid kahte koos vaadates oli selge, et vaja läheb halli. Paraku selleks ajaks hakkasid paelarullid poes otsa saama. Ülo tõi küll halli aga väga tumeda. Lisaks oli see veel laiem ka. Siis meenus, et just sai kaltsukotti üks mu äravajunud türkiissinine särk. Tegin keraks. Kui see ka juba lisatud sai tundus, et midagi võiks veel olla. Meenus veel rohkem kulunud oranž särk, mida ära polnud raatsinud visata. Tegin keraks. Selleks ajaks oli mu värvikirg juba lõkkele löönud. Täna hommikul tegin keraks ühe Ülo tuttuue aga liiga rohelise särgi, mida ta nagunii kunagi kandma ei hakka. Nüüd mõtlen kust helehelli saada.  (pean Ülo särke kriitilise pilguga uurima, tal ongi neid liiga palju) Milline on lõpuks tulemus pole mul veel aimugi. See on hiljem näha.

Ja üleeile nõrkesin ja tellisin natuke lõnga ja niiti. Ikka puhtalt VAJADUSEPÕHISELT.  Jõulud juba ukse ees ja paari kingi idee saadeti suure palumise peale kusagilt pähe.  Veel peaks midagi jõudma valmis sehkendada küll.  Valdavalt sokki aga natuke muud ka.

Kui nõrkemistest rääkida, siis üsna nõrgaks osutus mu vastupanu Aiasõbra sügisbronnile. Oeh, ma ütlen. Et ma ka ei suuda ega õpi. Aga õige pea on Kadripäev ja jõulutuuledki juba puhuvad. Kaugel see kevad enam on ja...
Tundub, et elu hakkab üldiselt ikkagi lõpuks jälle paika loksuma.

...on olnud mitmesuguseid sademeid...

...ja tundub, et suvine vihmavõlg hakkab tasa saama, ka lund on esinenud, esimest ja täna ka teist. Sedasi vaikselt pimeduse katte all. Aga on neid kel lund rohkemgi. Pole siin kekata midagi. Igatahes on väike lootus, et liigmadal tiigiseis hakkab kerkima. Aga mitte sellest ei pidanud ma kirjutama. Mõtlesin, et on viimane aeg teha tagasivaade muudele pisikestele ja suurematele kuni suurtele tegemistele siin Taga häärberis, mis otseselt aeda ei puuduta. Uskumatu küll aga peale aedlemise on siiski ka muid toredaid tegemisi. Vahel ka lihtsalt vajalikke ja hädavajalikke tegemisi. Kes suutis rohkem, kes vähem. Mina pigem vähem. Saaks siis öelda, et seda paremini aga tegelikult sai nagu sai. Mis suutsin ja oskasin tegin. paremini polekski saanud.

Mingil ajal juuli keskel jäi minu freestyle peenheegeldis toppama, lihtsalt enam ei jaksanud õhtuti. Täis suvi ju. Ja aed. Enda häbiks ja meelehärmiks pean tunnistama, e pooleli on siiani. 1,5 kummikanalit ja kaks varrukajuppi. Võtan hoogu, et asi ära teha. Enne ei tohi isegi lõngakotti sorteerima hakata. Uutest lõngadest rääkimata. aga millegipärast pole ka erilist isu. No küll see tuleb. Pole kunagi tulemata jäänud. Natuke olen küll lugenud. Üks minu jaoks täiesti mõttetu raamat. Üks väga hea põnevik. Üks lõbus raamat ja üks väga ilus raamat. See viimane on Marc Hameri ´Kuidas püüda mutti ...ja leida ennast looduses `. soovitan soojalt. Paar luulekogu ka. Aga ka see polnud nüüd päris see, millest kirjutama hakkasin.

Augustis ma mööbeldasin, Enamasti ei midagi erilist. Puhastasin ja tuunisin meile sobivatesse toonidesse lihtsaid mööblitükke. Kapikese kollaseks üles tuppa. Sinna leidsime oma ladustatud varanduse hulgast veel ühe parajas kõrguses riiulikese, mis ploomilillaks sai. Alumisele korrusele ramaturiiulid ja veel paar sobivat riiulit Ülo kunagi meisterdatud riiulikomplektist. Suurem tükk läks tema töökappi või nišsi või kuidas seda nimetadagi. 

Kõike ei ole piltidel aga mingi aimdus asjade seisust on. Pihlakakarva riiulid pidi saama keskmiselt küpse kirsi karva aga ei saanud, sest alusmaterjal oli liiga tume ja tegelikult ongi vist sedasi parem. 

Paar suuremat tööd olid ka. Esiteks kirstu puhastamine. Ühel hetkel tekkis tunne, et selliseks võiks ka jääda aga ei jää. 

Selle töö ja eriti alljärgneva juures oli väga suur abi Puukoi kogemustest ja muidugi riistast, millesse ma jäägitult armusin ja mille ma lõpuks kingiks sain. Uskumatu, millised sõbrad meil on.

See on nüüd midagi sellist, mis ka nõrga naesterahva kätte mahub ja ei peruta ka. 

Teine maiuspala on vana riidekapp mille väga sõbraliku sõbrahinnaga saime. Sellega oli pusimist veel rohkem ja Ülo partii on veel ees. Mina tegin, mis mina oskasin ja nüüd jääb vaid oodata kuna Ülol tekib see tunne, et vot nüüd on aeg ja kleebib ning lõikab kõik vajalikud praod ja augud. 


Kapi esialgne puhastamine toimus kaabitsa ja kuumapuhuri abil. Siis tuli lihvija.

Ehisdetailid puhastasin erinevate peente hamba- ja muiduarstiriistadega kasutades sellist üsna äkilist ja jubedalõhnalist aga tõhusat keemiat

Kui Ülo ka oma etteaste ära teeb, ostame ämbritäie vandlivalget ja nii kapp kui kirst (etteruttavalt võin lisada, et kevadel ka köögilaud) saavad vandlikarva. siis saab juba ilupilte teha ja puha.

Septembri alguses võõpasin ka kaks lauda, sest mulle tundus, et näituse jaoks olid just need puudu. antagu nüüd mulle andeks, et ma fotod laenasin. Endal jäid pildistmata ja praegu ripuvad need veel Elva raamatukogus. 



Samal ajal suutsid mehed (Ülo, Hillar ja kahel nädalavahetusel sõber Andres) veranda peaaegu valmis ehitada. Sellega olen väga rahul, sest nüüd on majal ometi ka nina ja üldse selline hoopis asjalikum väljanägemine. Ma ei uskunud, et see nii kaugele valmib. On jäänud veel vaid uks, aknatihendid, liistud ja siseviimistlus. Ülo plaanib veel kõik ära teha aga selle sisemuse võiks tegelikult vabalt soojemasse aastaaega jätta. Kui järgmisel suvel majale vihmaveesüsteemid saab võiks lugeda maja peaaegu valmiks. Aga ! alati on aga. meie meelehärmiks selgus, et korstnale on vaja uus pits teha. Üldiselt on siiski lootust, et 60-ks eluaastaks oleme majaga maha saanud.

Ja rohkem vist ei olegi midagi lisada. Vähemalt mitte sellesse rubriiki. 

...on üle elatud torm...


...millist pole ammu olnud. Meil läks võrreldes paljude teistega ikka väga hästi. Mingeid olulisi kahjustusi ei olnud ja elekter tuli ka vähem kui ööpäevaga tagasi. 

29. oktoober - esimene lumi

Tänaseks on muidugi see sulanud ja eks oleks nagu vara olnud jääda ka.

Tegime ära olulise otsuse. Robiinia või meie, valisime muidugi viimase ja nädalavahetusel läheb saagimiseks. Muidugi on kahju aga see metslane hõivaks aia kui meist ei oleks nt üks hooaeg eriti tegijat. Lapsed üritavad kasvada 30 ja + meetrit emataimest. Me jääme selles võitluses lihtsalt alla ja kasutame seega alatut võtet.

Tavaliselt ma viskan oma lullamullad FB keskkonda aga seekord panen ka siia ühe vemmelga ( = vemmalvärsi sugemetega luuletus), meeldetuletuseks ja märgiks, et issanda loomaaed on põnev ja lustakas keskkond kus juhtub mõndagi 😜


mina ise ainsana
olen ilus tark ja tean
kuidas asja ajada
midapidi oleks hea
ainuõige on mis teen
parandan maailma
minu tarkus nõnda peen
et lollil pole silma
saada aru mina vaid
lunastan ka lollid
päästn ära ilmamaid
hävitan ka kollid
ainuke mis muret teeb
keegi vist ei mõista
selle peale mida teen
mitte üks ei hõiska
miks mu nalju peenemaid
ei võeta vastu soojalt
oh valgusta neid tagamaid
mu üliaju looja

...on olnud sellised ilmad, et ...

... jääb vaid ühineda Tsiili hinnanguga ok-toober, sest tõesti nii ok pole ammu olnud. Ja see toredus vajab lisajäädvustust, et mõne teise aasta oktoobris kui kurvaks kisub meenutada või tulla välja võitjana mistahes sügiseteemalisest vaidlusest 😉
Ainuke, mis minu aednikuhinge kriibib on see, et selliste ilmadega oleks ma normaalolukorras aia nii läikima jõudnud lüüa kui ei kunagi varem Aga mina olen korpusega säästurežiimil ja õpin lihtsalt olema. See on uskumatult raske aga võimalik. 
22. oktoober istutasin viimased kaugelt ja kaua tulnud taimed. Esialgse plaani kohaselt kavatsesin need istutada pottidesse ja panna kasvukasse aga viimasel hetkel mõtlesin ümber ja panin peenrasse nagu teisedki julged inimesed. Kammleht, püsiksannikas, soolillilk ja mõned toredused veel. 
Ega siin pikalt midagi pajatada polegi. Oluline fakt, et 25. oktoobril oli päeval +16 C tuleb küll kirja panna ja kuigi  kohe homseks saav tänane päev oli tuuline ja vahelduva udu- ja seenevihmaga oli temperatuur ometi +12 C. Ülo ei raatsinud enne pimedat tuppa laekuda. Mina nii vapper ei olnud. Pildid. Üks tõestamaks, et oktoobri lõpus võivad õitseda peale astrite, krüsanteemide ja rooside ka padjandfloksid, merikann, liivatee ja nelgid. Natuke astriõisi ja need, mis mu meeleoluga kuidagi hästi on haakunud ning jäävad meenutama seda ilusat ja sooja oktoobrit, mis mulle on natukene õpetanud kuidas olla ilma pidevalt nihelemiseta. Kuidas lihtsalt olla. 


´Gelbe Dagmar Hastrup `

madal asrter´Peter Paan `
Ja nimetud


juba veidi väsinud kaunis aster ´Barr`s Pink `

Lõpuks siiski õitsema jõudnud 
südajalehine ´Ideal `

ja kanarbikulehine

Marjadepuna ja lehekulda




harilik valgepöök on just seda kollast värvi mis mulle meeldib

sootamm sai ka värvid kätte

Lihtsalt hetked, mis rõõmu teinud



kilpleht hakkab ka lõpuks väsima






On taas kellakeeramise koht. Miks ei võiks me rahulikult suveajas püsida. Enama valguse nimel. 
ahjaa. Sain oma taimetabelid exeldatud. Selline tore taksonite number nagu 3330 tuli ette. Kas ei oleks aeg hakata vähenemise suunas liikuma. Oleks ilmselt küll. Jõudu mulle selleks 😋
Ja kuigi lubatakse ilma jahenemist ja talve lähenemist olgem optimistid. Alati võib minna veel külmemaks ja pimedamaks ja hullemaks 🙀