...on otsustatud, et...

...oktoobris enam igapäevaseid aruandeid ei tehta ja üleüldse lõpeb Taga talus hooaeg ära. Aga praegu tehakse, mis teha annab.

24.09

Sain niitmisega maha. Õue koha pealt ma ei luba, et viimane aga muus osas küll. Kuigi mitmed päevad rääksis ilmajaam hoovihmadest, siis viimasel hetkel nad mõtlesid seal ümber ja lubasid veel ühte kuiva  päeva.  ( selle vihma suhtes olen ma jube kahepalgeline. Vihma on vaja. Meil ei ole maa sügavuti sugugi veel niiskunud aga sisimas tunnen ikka väga suurt rõõmu iga kuiva päeva üle. ) Peale hostade ja sibulike maha istutamist ja maasse toppimist (Kesse küll järgmine kord kui sibulikke tellitakse koputaks mulle õlale ja ütleks, et enam ei mahu. Mitte midagi ei mahu.) hakkasin niitma. Poole männi pealt tuli Põmpsul rihm kusagilt maha ja minu mõistus ei võtnud seda, et kust. Vandusin ja päris kõvasti ning läksin viimaseid porgandeid kokku korjama. Üks naeris oli kordsuskülvist ka (Ma kahtlustan, et korduskülv läks varesepoegade nahka. neid ole sel aastal 3 ja see oli arvestatav hulk, et ka vanemad segadusse ajada.) Õnneks laekus Ülo ilma viivitusteta ja pani rihma õigesse kohta.

Värve on  vähe. Mõned ikka sätivad ka tasapisi.

kui ma aias toimetan ja Meeri parajasti mind limpsida ei ürita või õunaga pallimängule ei kutsu, siis ta valvab silmapiiri

hoolimata lillemudru eemaldamisest peenar tühi ei ole, mis näitab, et puittaimed hakkavad võimu võtma ja see on hea

ilus krookus C. pulchellus 

25.09

Eilne ilmateade lubas, et ma saan lausa 3 päeva peenraid rookida. eks näis. Täna sain. Hommikupoolik oli jahe, pidin lausa tuppa sooja minema vahepeal aga siis läks aina ilusamaks. uued roosad käärid on suurepärsed. Nüüd on küsimus selles, et kaua kestavad.

26.09
Hommikune kerge hall, mis kõik toredalt suhkruseks teeb. Imeline sügisilm oma valguses, pisilindude sädinas, päevases soojuses ja õhtuses karguses. peenardamispäev.
Kivila on lootusetult karva kasvanud. Peale umbrohu eemaldamist hkkas lambavaip jälle paistma. Kivila rohimine on raske. Minu korpuse konditsioon ei ole sellise balletiga väga nõus. Seega tükkhaaval. Natuke iga päev

lambavaip Raoulia

Bütsasntsi sügislille valgeõieline vorm on nii totralt lehise tüve varjus, et päris avali õit on võimatu tabada

bütsantsi sügislill Colchicum byzantinum ´Albiflora `

mis nimi, mis nimi ...? juslapuu on nimi aga täpsemalt asja alles uuritakse

27. 09

Eelmisest tõsisem hsll. Nii kui see kaduma hakkas, tormasin peenardesse. Vehkisin lõikuda ja rohida. Viimased liigutused tegin lause käsikaudu. Aga seatud plaan sai ka täidetu. Pilte ka polnud aega teha. Vaid üks kasipilt

sest Sass on kivikuningas 😻

28. 09

Hommik traditsioonilisel hallane aga mingeid külmakahjustusi peale kõrvitsaliste lehtede ei ole. Tasapisi hakkab  värve tulema. Rookisin varjupeenart. Oi kui palju sinililledel on tittesid ! Martagonid poetasid seemneid ja ma lasin neil seda vabalt teha, Kasvagu ise, kesse neid potis jõuab ära oodta.

parukapuu läheb kenasti punaseks

mõnusat tummist kollast on veel väga vähe, vaid pärnvaher on sedamoodi

männas-kuutõverohi Polygonatm verticillatum

kõreliilia otsustas ka lõpuks õitsema hakata

Frikarti aster Aster x frikartii on praeguseks õitsenud 2 KUUD 

29.09
Plaanis olid Waddi talgus aga Ülo  valvekord tööl rikkus kõik ära ja talgutele me ei saanudki. Mul on väga kahju. Olgugi, et must töötegijana  kasu poleks olnud, siiski oleks sõpradega tahtnud koos olla. Nojah, inimene mõtleb, jumalad naeravad. Et ma talgutele ei saanud, siis rohisin meelepahast aetuna suure tüki kivilat ära. Mul oleks vaja veel täpselt üheksat kuiva ilma, et aial oleks tiir enam-vähem peal aga mulle on jäänud vaid kuus ja poole päeva ja need ei tarvitse just kuivad olla. Homseks lubatakse näiteks vihmapüha. Ja on ka täitsa võimalik, et tuleb kuldne oktoober (igatahes on nagu lubatud) ja siis tuleb lihtsalt osta üks pikk tööriist, millega saab pealseid lõigata. Oleneb.

30.09
Ja ongi septembriga ühel pool. Nagu ikka kuu läks nagu niuhti. Aga kuhu ? Lubati vihmapüha aga läks nii nagu alati. Kaks paariminutilist uduhoogu. Siiski piisab sellest, et kogu aeg oleks märg. Ma jälestan kui kindad ja varruka otsad on märjad. Juba lapsena piinlesin ma kelgumäel jässe läinud kinnaste ja varrukate otste pärast aga ega toa lähedalegi võinud minna, eriti kui juba õhtuks kiskus. Poleks enam välja lastud. Ja nii ma piinlesin, et kasvõi nuta aga pidasin võidukalt pimedani vastu. Täna oli kasutuses 5 paari kindaid ja ikka oli vastik. Kivila sai nelgialani ära. Tahtsin kõike aga ega kõike sugugi alati ei saa. Ilmselt läksin liiga põhjalikuks.
Ilm oli küll pimedavõitu aga mõne pildi ikka septembri viimasest päevast tegema pidin.

kähar tamm Quercus crispula

ginnala vaher Acer ginnala

Eelmine kord küsisin, et kuidas teie kui ja kas taimedega ja muude elukatega aias suhtlete. Nii armsaid vastuseid oli, mis kohe kergendust tõid ja südant soojendasid. Polegi me nii erinevad kuigi oleme nii erinevad. 

Ja nüüd mühinal oktoobrisse.