...ollakse vihma ootaval seisukohal...

...sest kenake kogus taimi on maha istutatud ja Kesse kastab neid kui istutused on laiali 4 hektaril !
Kõigepealt väike täpsustus eelmise kirjutise lõpus presenteeritud tammel olevate munade kohta.
Selliseid moodustisi tekitavad tammelehtedele kiletiivaliste seltsi pahklaste sugukonda kuuluva putuka Cynips quercusfolii vastsed. Vanasti olevat neist tinti keedetud sealt ka nimetus "tindipähkel"

20.mai

Suvesoe kaotas lõplikult mõõdutunde. +27 C varjus ei ole enam minu ilm. Tegemiste hoog raugeb märgatavalt. Lubatakse vihma, lausa igapäevaselt aga palju sellest meile jõuab ei oska arvata. Ega igapäevast törtsutamist ka vaja ei oleks. Palun üks korralik soe sadu. Alles peale seda saab selgeks, mis läinud ja mis alles. Veel on vara lahkunuile hingekella lüüa.

Pääsukesed saabusid ka lõpuks kohale ja tiigis alustasid rohelised konnad oma igaaastast kontserttuuri.

Tänase päeva istutamised jäid siiski plaanitust väiksemaks. Ikkagi liiga soe. Seega rohimine ja Ülol trimmeriringid. Kohe peaks uuesti niiduringiga jätkama. 

Tänased tulbid.

teravatipuline tulp Tulipa acuminata

nime kahjuks ei tea

ega rohkem neid päeva tulpe tule ka. Mitte, et tulbid oleks otsa saanud aga kõike muud tuleb sellise kiirusega peale, et lihtsalt ruumist jääb puudu.

Lubasin endale, et kui sõnajalgadest on otsa saanud üle kümne, siis hakkan asja rahulikult võtma aga kui alla kümne, siis käib jaht edasi. Tundub, et jätkub vanaviisi. Kaotusi on aga vähem kui ma kartsin. ja kuidas saab olla ükskõikne sellise taime suhtes. Kui mul oleks aega ma istuksin nende juures ja vaataks lähedalt seda lahtrirullimise imet

Leviisiad on toredad. Elavad mingit oma elu ja kindlustavad külvamisega enda pideva kohaloleku

Merikann jätkab eelmise aasta trendi kahe erineva roosaga

Armeria

Nii roosast ei ole võimalik mööda vaadata

alpi tulinelk Lychnis alpina. 

Õhtul ei olnud isegi lubadust õitsemiseks aga hommikul ! Peaaegu kõik madalad iirised olid alustanud. Ei osanud isegi veel vaadata aga miski silmanurgas nagu tundus...

´Velvet Capers `

Õitsejaid on korraga nii palju, et ei tea kuhupoole silmad ja nina keerata. Täiesti hullunult õitseb Sargenti õunapuu

Malus sargentii

Ka harilik talusirel alustas lehkamist ja õnne jagamist

Syringa vulgaris

Sulgjas tariõis (alati meenub mu saatuslk kirjaviga, kes teab, see teab😋) ei õitse küll nii külluslikult, ometi enda kohta päris kenasti ja huvitavad ripatsid on sel

Staphylea pinnata

Sass sai nina õietolmuseks. Pole vaja seda igale poole toppida.

Esimene pakuseemepraad on ka söödud

Vihmajutt on juba üsna uduseks kujunenud. Kardan, et meieni see ei jõua. 

21. mai

Öö oli nii soe, et hommikust kastet ei ole. Saabki kohe varakult aias roomama ja muid vigureid tegema hakata. Tartu pool on lootustandvad pilved.

Istutada ei julge, liiga soe ja vihmaga võib minna vabalt nii nagu alati. Ülo tahtis 2 pärna istutada, Ei jõudnud esimesest august kaugemale. Et ta oli valves, siis tuli kohe mitu väljakutset jutti. Pani siis öö hakul pärnapottidele võrgud ümber, et vaenlane ei saaks hambaid sisse lüüa. Homme ka päev.
Ise ma jätkan võitlust ohakaga. Ilmselt jääb ohakas võitjaks nagu igal aastal. Aga mina olen jäära tähtkujust 😊

Õitsemiste alustamine on nii tihe, et kõike ei jõua isegi märgata. Rododest esimesed on juba õites, Üldiselt võib vist rahule jääda. Hea, et niigi on läinud. Neli rodo on kitsede poolt kujundatud ja õisi ei näe. Paaril tegi see üks kuulus öökülm pungad pehmeks. Osa heitlehistest õitsevad eelmise aastaga võrreldes vähem. Aga meil on neid piisavalt, et siiski ka õieilu nautida.

´Cunningham´s White ` esimene õitsemine

Madalad iirised õitsevad kõik täies olus. Vahel saab rõõmustada mõne lillekese tagasituleku üle. 

´ Green Spot ´ oli mitu aastat õitete, pidasin teist juba kadunukeseks

Kolmiklilledel on hästi läinud. Kõik on hakanud paljunema. Kellele ei meeldiks prisked kolmiklillelaigud. kahjuks ei leia ma kusagilt sügisel mulda pandud oja-kolmiklille. Silti pole ka kohanud.

longus kolmiklill Trillium cernuum

Lõpuks saan ka mina emajuure sinist nautida. Teistel juba vist ammu õitsenum meie aias alles ärkas

varretu emajuur Gentiana acasulis

Võhad ja aarumid tundusid alati kuidagi müstilistena ja raskesti kasvatatavad ja ma ei julgenud neile kaua läheneda. Tegelikult e ole nendega mingeid probleeme kui üsna nobedat paljunemist probleemiks mitte pidada

tähniline aarum Arum maculatum

amuuri tulivõhk Arisaema amurense Tlna BA-st

amuuri tulivõhk A. amurense ´Bockii `

Ärakadunud ussilaka leidsin elupuu seest. Millegipärast pole ma ikka ühest kaugemale jõudnud, Need on nii lahedad

harilik ussilakk Paris quadrifolia var tibetica

Hindan väga kõrgelt tiarelle. Kahjuks tegi eelmine suvi neile liiga ja nüüd peavad taimed jälle elujõutagasi saama. Kõik siiski ei põe ka.

südajas tiarell Tiarella cordifolia ´Moregrün ` suurepärane pinnakatja.

Alustavad kurekellad, mu suured lemmikud. Eriti madalad.

lehvikjas kurekell Aquilegia flabellata ´Rosea `

lihtsalt üks tore silmapilk kus on tulemist minemist ja kestmist

Ülo juuris välja ära kuivanud siberi kontpuu ´Elegans `mis oli ühe vaate kindel element ja nüüd pole enam vaadet ega midagi. Mida asemele panna kui üldse. Vaher ilmselt jätaks seal kõik janusse.

Pilvise taeva all oli hea tööd teha. Lõpuks need lahkusid ja meie oleme endiselt vihmaootaval seisukohal

22. - 23. mai

Pilvi pole, päikene särab. Ilmateated sonivad midagi vihmadest ja äiksest aga meil tõotab tulla ülipalav suveilm. No see võib ju ikkagi äikseni viia. Loodan. Mitte, et ma äikest tahaks aga taimekestele kuluks nii üks korralik soe vihm ära.

Üldiselt ikka rohin ja imetlen. Põhiaed saab kohe ühele poole aga esimesed peenrad tahaks nüüd juba ammu kõblast. Hekipeenar on ilmselgelt ülearu. See tuleb kuidagi ümber teha, et ei peakski nii väga rohima. Mõningad mõtted on 😏

selle ilusa sinise ja mis sellest, et nimeta iirisega tervitan Helvet 

Esimese pojengina puhkes rootsi pojeng ja palavate ilmadega ka kohe lõpetas. Selle õitsemine ongi nii lühike, et ma pean seda lehestiku pärast. Järgmisena avas õied ahtalehine pojeng

Paeonia tenuifolia

Lagodehh ja banaadi lõid õie lahti korraga.

banaadi pojeng Paeonia banatica

lagodehhi pojeng P. mlokosewitchii

Püvililledega hakkab ka ühele poole saama. Viimased on kamtšatka püvililled. 

Fritillaria camschatcensis´Amur `

ja

´Aurea `

Pisike ´Dwarf `on kahjuks teiste taimede vahele vangi jäänud, Peab päästma. Need on toredad püvikad. Vitaalsed ja neile võib alati kindel olla.

Päev möödus taas vihmata.

Eelmisel aastal oli kollasel hobukastanil üks õisik aga sel aastal võib juba õitsemisest rääkida. ma nii ootan neid siledaid kastanimune. ise ka ei tea miks.

Aesculus flava

ottava kukerpuu Berberis x ottawensis kus alles õitseb

Sargenti õunapuu on ka vinge õitseja. Liik on õite all täitsa lookas ja Atropurpurea `on ka uskumatult tubli

Malus sargentii

Kui Sass-kass aiatöödest väsib, siis ta puhkab kesk lilli ja ohakaid ja linnulaulu

Kivilas on endiselt tore ja värviline ja seal uhkeldab ka krimmi parukliilia. Kollane parukliilia sai mingi ebasoodsa talve ajal kahjustsada japole nüüd teist aastat õitsenud. Küll on lehti kasvatanud. Seega lootust on

Asphodeline taurica

Üks huvitav asi juhtus. Roosa- ja valgeõielised akakapsad läksid siniseks. Ilusad sinised laigud tulid aga ma tahaks ikka sinna vahele roosat ja valget ka. Ju nad vihastasid selle lõputu solgutamise peale mis nendega tehtud sai. Roosat on veel paar tükki sees alles, valget ei taimekestki. Kuuldavasti seda teistelgi juhtunud.

Oh, jumal küll. Robinal hakkavad laugud tulema. Laugud võivad kesta läbi suve kui on hea valik. P

ärge küsige, need kerad on mul juba ammu sassis

Vahel juhtub ka nii, et mõni kurikael aedniku ära petab ja see kasvatab seda nagu oma last 😈

                                                                                                                                         

Vihma meil ei sadanud. Jälle ja nagu ikka. Päike läks looja sellisena. Lõunast alates hakkas tuul puhuma ja muutus aina külmemaks. Tõeliseks kirbeks kirdetuuleks. ehk siis homme see lubatud vihm

24. mai

Kui on ikka kibekiired aiatöö päevad, siis õhtuks on rihmad nii maas, et midagi ei jõua rohkem. Ka kaks eelmist päeva suasid mul kuidagi kokku. Sestap need ka paaris. Sest kui kohe samal õhtul ei kirjuta, siis Kesse homme enam mäletab. Mina küll ei mäleta.

Nokkisin natuke siit ja natuke sealt. Kogu aeg oli tunne, et vot nüüd hakkab. Ei hakanud. Kaks korda uduväärtuses vihmmoodi minutit. Üks hommikul ja teine õhtul. Pildiilma ka eriti ei olnud.  Selline aianduslikult kesine päev.

Kust tulevad taimed ? Puukoolidest-taimeaedadest nii eestist kui laiast maailmast, sõpradelt hamsterdamise teel, rohevahetusega, vahel mõne teise taime kaenalas salaja aga kust mu kivilasse tuli see

Ei ole mingi kribalakene, mis salaja saab sattuda. tundub olema linnupiim aga mitte longus linnupiim. Minul sellist pole. Kas keegi oskab kommenteerida. Ilus tuust, suur ja natuke nagu vales kohas ka aga see viga on õnneks parandatav.

Üks pilguheit. Siit on näha kui ilus on ikkagi Fortunei kikkapuu ´Emerald Gold `. Mina anna sellele küll ndeks, et vahel peale karmi talve peab kääre kasutama ja natuke taastumist ootama. Ja kaugelt on natuke näha kuivmüüri ning flokse. Ussikeeljas prohvetilill on võtnud lausa põõsa mõõtmed.

Laugud on lahedad. Olgu siis kõrged või madalad. Lillad kerad, koonused või narmad. Kollased või valged ja nii muudkui edasi.- Üks mu lemmikuid on tüll-lauk

Alium microdictyon

Õitsemist alustas minu lemmik preeriaküünal. Õigupoolest meeldivad need mulle kõik aga mõni meeldib alati natuke rohkem.

oregoni preeriaküünal Camassia cusickii

Aed saavutas peale kunagi sadanud vihma ja sellele järgnenud sooja teatud lopsakuse 10 päevaga. Ühtäkki olid hostad juba suured ja sõnajalad rullisid nagu meeletud. Muust rääkimata.

Mõnel on ikka lahe värv. Eriti kui see on pisut varjus

hosta ´Fire Island `

Sõnajalg, ms peale selle, et on nii ilusroheline meenutab mulle alati harvendamata porgandipeenart 😊

harilik naistesõnajalg Athyrium filix-femina ´Corumbifera `

hiinaõis Saruma henryi on pisut laiutama hakanud

Epimediumid (kas ma pole kaval, kasutan hoopis ladina keelt ) õitsevad tasapisi. Natuke on ikka õied külmaga pihta saanud aga uusi tuleb. Aga siin on küsimus hoopis tarkadele. Kas lihtsalt ilus putukas vüõi spetsiifiline kahjur ? Ma pole ikka putukariigis üldse kodus, Häbi mu hallile peale.

Epimedium grandiflorum ´Akebono ` 

´Haaga ` 

kuju poolest üks ilusamaid meie aias ja see hetk enne täielikku puhkemist on ka vaat ilusam veel kui õitsemine ise

jaku rodo R. yakushimanum ´Capistrano `

Smirnovi rodo R. smirnowii

roosa rodo R. prinophyllum  õitseb kui hull ja kuidas lõhnab !

Ja nii me loodamegi siin ikka vihmale, sest lootus pidi surema viimasena või olla ka lollide lohutus. Homme hakkan tõesti istutama, sest palavust enam pole ja vähemalt vihmalõhn on olemas. Õhuniiskus ka kõrgem. Muidugi kui ma ise püsti püsin, sest tasakaal kipub jälle alt vedama.