...logistatakse läbi maikuu vaikselt edasi...

...ja peamiselt ikka aedlemisega tegeldes. 

17. mai 

Sedapuhku vahelduse mõttes hakkasime kohe hommikul Sassiga rohima. Noore kassipoisiga koos rohimine on täis üllatusi ja suurt lusti. Üldiselt Sass on kusagil lähedal põõsas (enamasti ei suuda ma teda leida) ja teeb sealt väljasööste või ilmub alati mu kõrvale kui ma liigun kaugemale. Sööstud käivad kas üle minu või minu alt, olenevalt minu asendist😊 Vahetevahel on vaja käpakesega katsuda igat rohuliblet mida ma liigutan, näksida kõikvõimalikke taimi, ajada taga sitikaid ja liblikaid. No lihtsalt tore on.

Ja alles peale lõunat tegime pildiringi.

Tänased tulbid.

´Little Princess `

metstulp Tulipa Sylvestris

´Jan Reus `

Kivilat ka. Hetkel staarib igihaljas ibeeris

Iberis sempervirens ´Tahoe `

Padjandfloksid.

kääbus-näsiniin Daphne arbuscula

Õhtupoolik kulus punapeedi külvamisele (2 og kasti), erinevate kapsaste (ma ei kasvata teadupärast juba mitu aastat kapsoide) istutamisele. Kus ma olin alles külvanud 😵 Paljuke siis 4 ogoroodinakasti ikka mahub. 5 käharat kapsast, kümmekond lillkapsast ja kaks kastitäit nuia.  Redis sai kasvukast välja roogitud ja 16 tomatitaime (ilmselgelt oleme üle pingutanud) ning 54 paprikaime asemele pandud. Nüüd vaja ära oodata kuini Järvseljal aretatakse sort ´Poolkurk ` 😄

18. mai

Jätkub võitlus ohaka ja teistega.
Vahepeal ikka nautimist ja pildistamist ka. Piilun varjukasse.

kaks ühes, valgus ja vari mängivad kaasa - Vasey rodo Rh. vaseyi ja selle all Schlippenbachi rodo Rh. schlippenbachii. Vahel võib ka sedasi juhtuda 😊

õievähene haldjakõrv E. pauciflorum on sel aastal üsnagi õiekas

jaapani roheõis Chloranthus japonicus on üks hurmuritest

suureõieline koerahammas Erythronium grandiflorum, kaua seemnest kasvatatud, õitseb teist aastat ja järgmisel aastal võib vist juba kahte õit näha 😲

Miks just suureõieline. Teistel on palju suuremad õied. On see ikka üldse õige asi ? Värv, kasvukuju, leht kõik nagu oleks.

valkjas koerahammas Erythronium albidum näitab erinevalt harilikust ikka igal aastal paari õit ka ja mitte ei kasvata ainult lehti

Pagoda ja teised

kobar-varjuliilia Smilacina racemosa jõuline ja kiire

rodo Rhododendron ´Lilac Lights ` on sel aastal tagasihoidlik

Tänased tulbid

Tulipa viridiflora

puhaskollane nimetu narmik

üks Estrella Rijenveldi pesast on võtnud jorjeni ( loe daalia) hoiaku

Pealelõunane aeg läks niitmisele. Jah, sain ka niitmiskorra kirja, sest Ülol on valve nädalavahetus ja see tähendab, et ta teeb ainult vaikseid töid, mistahes masinateta. Juuris välja surnud ja poolsurnud põõsaid ja korrastas elusaid.
Niitmisjärgsed pildid. Egas huvitav ja ilus pole üksnes lilleaias lillepeenras

´Veiniõun ` üllatas õitega juba istutusjärgsel (ka pookimisjärgsel) aastal ja selle õied on tõeliselt kaunid, mulle meeldib see igatahes rohkem kui punaseõieline ja punaselehine

´Royalty´, mis lähedalt midagi isegi on aga kaugele seda midagit ei näe

amuuri maakia Maackia amurensis . Eemalt vaadates on puuke helesinine oma puhkemises

Esmakordselt viljus põldjalakas Ulmus minor ´Argernteovariegata `. Tuleb välja, et kui lehed kirjud siis viljad ka

Glehni kuusk Picea glehnii

Peab mainima, et nii palju puhassinist taevast kui sel kevadel ei mäletama ma varasematest ei mäleta. Pole ehk nii palju taevasse vahtinud

Emgelmanni kuusk Picea engelmannii ´Glauca `

Külvasin pottidesse kõrvitsalised. Neil on nii lahedad nimed. Näiteks rullkõrvits ´Sure Thing `või muskaatkõrvits ´Hunter  `. Ja teised. Kokku 1 päriskõrvits, 2 rullkõrvitsat ja 3 muskaatkõrvitsat.. Pottidesse said lõpuks ka külmaõrnad sibulad. Kallad, hiidhüatsint ja õnne-jänesekapsas.

19. mai
Kohe ja kiirelt liiliapeenart ohakatest ja väikesest oblikast päästma. Plaan on pealelõunal istutama hakata. Loomulikult jäi teel paar lillekest silma.

võõrasisa Viola x williamsii

Mõned kannikesed tulevad ja lähevad, vahetavad kohta ja muutuvad ka ajas veidi välimuselt. Need on toredad tegelased ja meie aias on kannikesed, ka kõige kirglikumad rändajad ja paljunejad teretulnud. Suure aia eelis.

Ilmad on iga päevaga aina soojemaks läinud. Päeval on juba palav ja ööselgi soe. Ja millise kiirusega KÕIK kasvama hakkas. Pikkusesse ja laiusesse ja üleüldse. Käes on see aeg kui ka kõigest väest joostes enam aia arenguga sammu pidada ei suuda.Hea, et tuuleke mõistlikult puhub. See laseb nii tööd teha kui lihtsalt puhata ja mängida. Aga musta kasukaga kipub liialt palav olema. Sestap kasukaomanik lõõtsutab minust 1-33 m kaugusel mõnes puhmas.

Sassi siesta suure kase varju sees. 

Meie aias on seda varandust ikka päris palju ja mõnigi taim, mis polegi täitsa uus, tundub seda olevat, sest on täitsa ununenud. Selle kadakatite olemasolu on just üks sellistest. Ja kohe on selge, miks selline nimi

harilik kadakas Juniperus communis ´Goldschatz `

Üht ja teist sai õhtupoolikul istutatud aga vähem kui plaanisime kuigi Anni ka tuli käima ja kohe  tema ka tööle panime.

Puittaimedest leidsid koha männid ´Sarve `ja ´Kassari `. Eestimaised põnevikud. Esimene ühele poole kaldu ja rippuvate okstega ja teine kollasekirju okkaga. Nimed kasvukoha järgi. Läänelehise, mis oli lehisteõnnest veel puudu. Korgijalaka teiseks katseks (esime ei võtnud vedu), hõlmikpuu, ka teiseks katseks. Esimene on alles aga kasvab nii vale koha peal, et seal temast asja ei saa. Elab aga mis elu see on. Paika said veel keerdremmelgas ( ma ei suuda pajudest loobuda kuigi meil esineb probleeme pajumailasega) ja halli lepa sort ´Foliis Aureomarginata `. Paar kastitäit lilli ka aga lilled tulevad ja lilled lähevad. Nende loetelu läheks ilmselgelt liiga pikaks.😋

Istutamise ajal avastas Ülo meie harilikul tammel sellise nähtuse

Päris selget vastust ma targalt inimeselt ei saanudki, et kas pahklest või mingi muu pahka moodustav pahalane. Need milleni ulatume võiks ära keerata ja põletada ja neid, mida kättte ei saa lihtsalt nautida, sest mis seal salata, täitsa hea näeb ju välja.

Mnjah, neid uudiseid on ikka nii palju, et üle kolme päeva kõike vaka all haoida ei saa. Niigi on postitused pikad nagu lohesabad.