...algas mai...

1. mai
...ja kevadpühapäev pidas ka täitsa korralikult ilma. Keegi muidugi ei ütle, et see ilm ka edaspidi ei pea. Loodan siiski kogu südamest, et ei pea mitte, eriti vett.
Aianduslikult oli ebahuvitav päev. Rohisin kuni seltsielu segama hakkas. Hommikul jagasin ja istutasin ühe kõrrelise,  Ülo lõkkesügamise vahelt  koukis lillepeenrast välja ühe omajuurse munaploomi ja luges vanale puule kindlad sõnad peale, et kui homme õied lahti ei ole, lähed ahju. Märjamaa kõrval õilimitseb ja no kust need ,munaploomid siis nüüd tulema peavad. Ei näegi vist meie enam neid oma elus. Peale epistlit istutas noorekese tuulekaitsesse kreegi külje alla.  Meeli loksutavaid uusi õitsejaid ka ei olnud. Eks see vahepealne ilma jahenemine tõmbas pisut pidurit.
Päris ilma piltideta on tegelikult igav.
Tulipa ´Abba `

raotu kolmiklill Trillium sessile oluline on laste olemasolu, ühel on veel rohkem 😃

jaapani metsmagun Hylomecon japonica ei ole küll veel tippvormis aga vihma ootuses sai pildile, hiljem pole enam ehk võimalik või pole mida pildistada. Tegelikult on tema lühikese õitseaja jooksul ka tipphetk kus õisi palju rohkem

pehmekarvane priimula P. x pubescens ´Apple Blossom `

2. mai
Öösel meil vaatamata ilmategijate lubadustele vihma ei sadanud. Oli selge ja soe (+ 9 C ). Nägin isegi killukese päikesetõusu ära enne kui lõplikult pilve vajus. Umbes 7. 30 hakkas õrnalt udutama ja õige pea ka sadama tihedat, mõnusat, sirget ja märga vihma. Kestku see nüüd mõnda aega. Kaks tundi seenekat olgu see siis nii tihe ja mõnus kui tahes on vähe. hakkas või pisaratega kastma aga need ju soolased ja ei sobi.
Ära ulu enne aega ! Kahest hakkas märksa märjemat vihma sadama 😃

üritan kokku panna reaalse nimekirja sellest, mis Järvseljalt esimese raksuga ära tuua. Oeh. See on palju raskem kui te arvate.😏

Olen nüüd siis lõpuks kuulnud ka kauaoodatud vihmaladina katusel (teine korrus elab hoopis teises helistikus kui esimene) . Mõnus. Kell on 16. 44 ja ikka sajab. Vahepeal pani padu ka. ma olen selleks korraks põuapaanika nupu välja lülitanud. Sadada võib ikka veel aga enam piisku ja minuteid ei loe.
Õhtul vilksatas päike ja läks täielikuks tormiks. Näis, mis hommikul õues on.
Kui õue ei saa tuleb toas pilti teha. Kunagi armsa varalahkunud sõbra käest saadud kriinumile meeldib nagu mullegi ülemine tuba rohkem kui alumine korrus. Peale pikka pausi hakkas jälle kord õitsema.

 Läbi akna ja vihma meie segane hapukirsipuu mis ennast õitsema sätib


3. mai
Tormituul oli hommikuks läinud, vihmahoogusid esines ja ühe hoo sees sisaldus ka lörtsimaterjali. Ülol on sünnipäev. Näitasin talle millises peenras ja millised tulbid on temale😃 Oleme ammu kokku leppinud, et mingi enda sünna pärast küll lilli aias rappima ei hakka.
Kui aknast välja vaadata tekib küsimus toas olemise mõistlikkuses aga kui vaadata termomeetrit tundub ikka väga mõistlik. + 3,1 C õue väga ei meelita.  On veel muidugi hommik ka.
Ei läinud õues ka päeval soojemaks. võis vabalt lõdvalt võtta.

4. mai
öösel oli väga natuke lörtsi sadanud. Kella 4 ajal +0,1 C, 5 ajal -0,1 C ja 7 ajal +3 C. Oli nii päikest kui vihma. Vaatamata sellel, et aedlejad on toas külma- ja vihmapaos, elab aed oma elu rahulikult edasi.





Futult, väga ilus punane, nimeta. Kõrvikud ja karvikud on priimulatest kõige paremas vormis. Äärispriimulatel pole ka viga. Kõige enam on eelmine suvi mõjutanud igasuguseid vanu aiahübriide ja kriimulaid. Ka nurmenukk on madal ja kesine.

´Exhibition Blau `

´Exhibition Gelb `
P. auricula liik ise on ka suhteliselt madal ja kerapriimulad on sootuks minimalistlikud.

ikka väga hale

Servast on järgmine juuno õitsema asutanud.
oivaline juuno Juno magnifica ´Agalik `


kaelustulikas Ranunculus amplexicaulis

Kirju püvilill hullab peenardes ja ma ei ole sugugi selle vastu.

liik Fritillaria meleagris

valgeõieline vorm

´Võrumaa `

Veel püvikaid.

Whittalli püvilill F. whittallii

kahkjas püvilill F. pallidiflora

vene püvilill F. ruthenica

Sass on endiselt aiandushuviline



Õhtul andis ruuter saba ja ei mingit internetis kolamist või millegi ülesriputamist kuni esmaspäeva õhtuni.  Ja kui ma siin juba tagantjärele asju kirja panewn, siis koos tänasega. Nojah, tegelikult juba eilsega. 

5. mai 
Varahommikul umbes 4 paiku hakkas sadama ja tihedat seenekat ( vahel sekka ka hoogsamaid hoogusid) sadas 18-ni. Ei mingeid piinu toas viibimise pärast.

6. mai

Kõige vingem õhukülm oli -0,8 C, palju oli maapinnal ma ei tea, sest Ülo oli teise termomeetri ära käkkinud või väidetavalt lihtsalt teise kohta pannud. Paljud olid norus aga peagi jälle sirges valvelseisangus. Mingeid kahjusid ma ei leidnud. Paljud Eestimaa aiad on rängemaid miinuseid saanud ja ka kahjusid kannatanud.
Kõigepealt ikka pildiring ja siis kivila rohimine. Umbrohuga on nüüd sealmaal, et hirmus kiireks läheb. Egas vaenlane külma karda. Vihm kosutas ja tiris maa seest välja. Tundub, et enamik hostadest (kartsin just eelmise aasta istutuste pärast) on ka välja tiritud. Küll puudub mul siiani ettekujutus sõnajalgade olukorrast. Vaid julgemad rullivad natuke.


Paar pilti ´Appeldoornidega `...



...ja ilma
Tsiili juurest toodud pokudel läheb kenasti

seda ma mõtlesin kogu aeg, et eelmisel aastal oli ju punane

palu-näsiniin Daphne cneorum on algust teinud

ussikeelja prohvetilille Arnebia pulchra esimesede õied

Tipmine puksrohi on väga meeldiv taimeke. . Kirjulehine on ilus aga ma olen kogu aeg plaaninud liiki soetada. Millegipärast ei ole ma sellele pihta seni saanud. Siiski, lootus sureb viimasena. Tegelikult on see ju vaid kättevõtmise asi.Ei ole mingi haruldus.

On kirssided õitsemise aeg. Eks sellepärast need külmadki. Poleks praegu, tuleks õunapuude õisemise ajal. Mõnel aastal jäävad need külmad ka ära aga harva ja mõnel aastal on nii kirsipuude kui õunapuude ajal. Kirsi- ja ploomipuud on täisõites, toomingas õitseb. Ussuuri pirnipuu on ka varajane. Aed-pirnipuud sätivad. Mõned kõrgemad õied ongi juba lahti. 
nooruke aed-ploomipuu ´Märjamaa ` sai aeda Liivi kollasele munaploomile tolmuandjaks aga paraku õitseb varem

harilik toomingas Prunus padus ´Colorata `

Mõned on lihtsalt ilusad ka õiteta ja eriti lehtimise alguses.
verev õunapuu (Järvselja seemik) Malus pumila ´Niedzwetzkyana `

Homseks lubati ilusat ikma aga kui taevast vaadata, siis on see kahtlasevõitu. Üks varasem ilmateaqde lubas jällegi vihma. Eks ole näha.

kui õhtupäike paistab varjukasse

2 kommentaari:

  1. Meie kriinumid õitsevad alati südasuvel. Aga neil on ka alati talvel täiesti lehitu puhkeperiood, mis lõppeb u märtsis-aprillis. Nad on ka hiiglama vanad, enam kui 40 aastat.
    Selline harilik püvilill nagu Sul 'Võrumaa', on mul pärit Hiiumaalt ja seal on Kärdla aiad kõik just selliseid pruunika kesktriibuga eksemplare täis!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minu püvikas on SS-lt ja ju neid siis siin ja seal sarnaseid tekib, nii nunnu :)

      Kustuta