...tormiline aprill jätkub...

14.04  ...ja teine nädal lahkus sellise kiirusega, et ei saanud blogi lähedalegi. Eks siis tuleb takka järgi targutada, sest täna on vihmapühapäev ja see lubab toas kosserdada. Ilmatädid lubasid AK-s iga jumala päev vihma terve möödunud nädala. Lõpuks siis jõudis kohale ja hooti on sadu lausa tugev. Temperatuur keskmiselt +10 C. Õnneks on mul seljakotis aiavihik ka kuhu ma mõnikord märkan midagi kirja panna ja kust ma hiljem naljalt midagi ikka üles ei leia. Aga mõnikord aitab. 

Ülo tegi mulle kingituse ja korrastas hekipeenra lõpuni ära. Praeguse seisuga on siis korras varjupeenar, kuuskede alune ja esine, kuivmüür, hekipeenar ja maja taga asuv suur peenar ja jupike kasvuka ja maja vahelisest peenrast ka. Ilmatädid lubavad jälle nädalaks vihma ja lausa lörtsi. Lohutan end sellega, et nädalavahetuse ilmajutud enamasti esmaspäeval enam ei päde.

09.04 Kehvapoolne ilm aga lasi teha. Aias toimub igasuguseid põnevaid ja toredaid asju. Näiteks möllavad mul lõokannuste krantsid. Tundub, et kõik need vähesedki liigid ja sordid on kaduma läinud aga oma jälje püsivalt jätnud. Ja mulle täiesti sobib. Väike pildirida.





ja see pole kaugeltki kõik aga kui kõik ritta paneks läheks lihtsalt paljuks (tunnistan, et kiusatus on )

Üks liik on siiski jäänud ja tubli külvajana ilmselt ei kao kunagi. Selline rõõmus kevadkollane.
Corydalis bracteata kattelehine lõokannus.

10.04 Oli suvi. +24 C maksimum, varjus loomulikult. Milline mõnu ! Hirmutati küll äikesega aga ei olnud vist kusagil, Õhtul hakkas õhk lihtsalt jõudsalt jahenema. Ei mingit välku ega pauku. 

Kõik areneb taimevallas kohutava kiirusega. Õied ja pungad ja võililled ja kõik muu ka. Karukellad hakkavad vähehaaval. Õnneks mitte kõik korraga.


kaunis hetk kesta veel, minu meelest kõige ilusam hetk karukella elus kui pole enam nupus aga pole veel ka lahti

Ka kivilates on toimuma hakanud. Kivirikud, kevadikud. Tõsi need on juba natuke aega õitsenud.

 Leidsin elusana ka eelmise aasta botaanikaaia ostu. 
Draba rosularis padikevadik, väike aga tubli (lisan, et kõik tookordsed ostud näivad hea tervise juures, ka kõige kribumad)

Paar kivirikupilti ka. Kivirikel on see talv hästi möödunud. Kõik on kenasti vormis ja õitsemas või asutamas, kes kuna. Ja ikka on mul puudu üks korralik roosaõieline.
Saxifraga x apiculata ´Pungens ` teravatipuline kivirik
Siin räägib silt enda eest, inetu aga vajalik


Natuke puittaimi ka. Puhkemine puudel ja põõsastel teeb meeleolu lausa ülevaks, 
Euonymus macropterus  suuretiivaline kikkapuu on ilus algusest lõpuni

Pajudel on tibud kollendama hakanud tegelikult juba mõnda aega. võsad olid enne kui rohetama hakkasid kenasti kullatolmused.
Salix udensis ´Sekka ` udaa paju

Salix caprea ´Kilmarnock ` raagremmelgas

Mõnel hakkab õiteaeg juba lõppema
Daphne mezereum harilik näsiniin

Jaapani enelad on teadagi kaunid lehtimise alguses, pärast muidugi ka aga see algus on eriti ilus
Spiraea japonica ´Big Bang ` jaapani enelas

Ja peagi võib käia puude ja põõsaste vahet ja muudkui imetleda ja nautida. Ja nuusutada ja ikka nautida.

Soe ilm on taadikese ka välja meelitanud

Rääkimata siis noorsandidest. Tõsi Lõvi pole õnnestunud veel pildile saada. Neil Maxiga on ikka väga keerulised suhted ja nad ei taha isegi meie piisavalt suures aias ära mahtuda. Kardan, et nad ei hakkagi normaalselt läbi saama või hakkavad peale seda kui Lõvi on piisavalt suur, et vastu hakata ja mitte põgeneda. Aga Max täies ilus territooriumi valvamas

Päike ja soe teevad meele rõõmsaks ja kõik tundub ilusam, isegi elu.

siia hakkab kujunema teine sinilillede ala
väike kõrvalpilk mändide poolt esimesele sinilillede platsikesele

Sinililled hakkavad oma kõrgaega tasapisi kaotama. Ma oleks väga õnnelik kui terve aed tasapisi oleks sinililli tuubil täis. No ikka nii väga meeldivad. Nüüdseks on juba selge, et erinäolised metsaleiud (olgu Anni tuhandest ja igavesti tänatud) ei kaota aeda kolides oma nägu. Küll peab neid kui väga tublisid isekülvajaid jälgima, sest seemnest ju enam ei tea mis tuleb ja nii võib sinine ikkagi lõpuks võimu võtta. On ka juba huvitavaid leide enda aiast. Kahjuks ei taibanud ma teha pilti ühest eriti suureõielisest koos mõne normaalmõõdulisega aga isegi ilma võrdluseta on aru saada, et tegu on hiiglasega

Mõned isetekkelised veel, mis huvitavamad tunduvad


Ja mõned metsaleiud mis ilusasti pildile on jäänud. See mitmekesisus on hämmastav. Värvierinevused, toonierinevused, õite suurus, õielehtede laius, pikkus, asetus, arv jne.

Ilmselgelt läheb nüüd paljuks (sinilillede fännidele vast mitte ja mittefännid annavad ehk andeks) aga väga hea selle mitmekülgsuse näiteks on 6 sinilille mis pärinevad Saku ümbrusest ja mis armsa Futu käe läbi minuni jõudsid

Ja koge selle pika sinilillejutu võtan kokku teatega, et saabus sinilillede pakk Petersist. kahjuks on neil juba sinililled õitsenud ja vaid kahel oli veel mingil määral õit näha aga eks järgmine kevad ongi põnevam

Ok, et nüüd ei arvataks nagu mul peenemaid sorte pole siis ühe pildi panen veel. See on esmane õitsemine ja sõber kes mu kahte sinilille eelmisel aastal veebruarist kesksuveni poputas ja närveeris olgu sellega tänatud. Tasus poputamist.
H. transsylvanica ´Silbertaler JP `

13.04 Max tõi kohe hommilul meile kingituse. Ilus loomake ju aga palun kusagil kaugemal, mitte meie aias. Aga meil on ridamisi tublid kassid olnud ja pole erilist kahju lasknud kunagi tekkida'. Õrnahingelised ja tumerohelised jätke see pilt vahele
üks traagiliselt hukkunud vesirott

Oli üks selle kevade parimaid tööilmu, ei tuult ega tormi, täispäike kukalt ei uurinud. ei olnud külm ega palav vaid täpselt paras vaikseks nokitsemiseks. sest nagu alati kevadel läheb üldkoristus mingil hetkel sujuvalt rohimiseks üle. Aru ma ei saa kuna need võililled nii suureks kasvasid. Ma ju eelmine aasta rohisin !
Esimene õitsev tulp meie aias tuleb ju ikka esile tõsta, mis siis et igal aastal jälle ja jälle.
Tulipa neustruevae Neustrujeva tulp

Ma ei jäta ühelgi aastal kasutamata võimalust laulda kirgaslilledel kiidulaulu. No on ikka toredad alates kõige tavalisemast ja lõpetades veidi peenematega. Ikka pilte ka, natuke ju veel võib
Chionodoxa luciliae sinine kirgaslill, vist kõige lemmikum
C. lucilia gigantea rühm ´Kloostrimetsa ` hiid-kirghaslille värv on laivis tunduvalt ilusam
C. luciliae gigantea rühm ´Alba `valet pole kunagi palju

Ja tasapisi hakkavad priimulad tulema. Äärispriimulad, mõned mu enda külvidest ja minu sünnipäevapriimula (Taivile tänud ja kallid) on praegu täies hiilguses
Primula marginata ´Dwarf Form ` äärispriimula

enda külvist kasvanud on alati armsad
samuti seemnest saadud ja nüüd jääb see äge värv ehk ka pidama, kui valge ka veel kasvama saaks oleks õnn täielik

Tiigi kaldal õitseb varsakabi, kahtlustan, et ameerika

Ja ootan hirmsast selle idahüatsindi õitsema asumist, esimene aasta, et kas ikka on nii tume nagu peab

14.04 See sai nüüd küll kohutavalt pikk pildirida aga aprill ju! Ja vihma sadas.  Ilusat pööraselt erutavat ja põnevat varakevade jätku. 



3 kommentaari:

  1. Jaa, õigus, sinilillefännidel on alati huvitav teiste põõsaaluseid vaadata. :) Ohjah, need mügrid, mul oli tänavu sinilillemaal tuhnitud, tulevad kusagilt sügisel enne lund, sigatsevad lume all, kevadel tehakse kasside poolt aed puhtaks, aga sügisel jälle sama jama.

    VastaKustuta
  2. Sinililled on imelised,mul ka mõned erilised põõsa all juba,fännan aga metsaalust sinist vaipa oma ehesuses.Sinu kevad on sel aastal kaugemal kui meil.Minul ei ole veel ühtegi karukella õit lahti,madalad ja täitsa nuppus,ootan ka nende õite avanemist.

    VastaKustuta
  3. No seda viimast ma tean ja ootan sama põnevil! ;)

    Ja see esimese otsa krantsivalik meeldib mulle ka väga!

    VastaKustuta