...kätte jõudnud aasta viimane kuu...

...mis tähendab talve, ei muud. 

Kuigi arvasin, et ega novembri lõpus ka ilmaga midagi põrutavat ei juhtu siis inime on ekslik. Põrutas sellise lume maha, et iseennast ka enam kätte ei leia. Ilus muidugi aga puittaimede koorem on liiga raske. Sula ei lubata niipea. Natuke tuiskas ka aga midagi väga hullu ei olnud.

01.12 Ülo ostis minu utsitamise peale lumepuhuri ära. Nüüd peaks laiad rajad sisse saama.

Kerge miinus ja jätkuv lumesadu või vist peaks ütlema, et lumeudu. Selline peenike, peenike. 

02.12 LEHEPUHUR on suurepärane riist liigse lume eemaldamiseks, eriti okaspuudelt. Kõrgematelt. madalad nupsud las ollagi hetkel lume all peidus. Kitsed ei leia ehk kätte kohe.

03.12 Ja rajad said, platsid ka. Ülo on rahul. Aga Max on nördinud, jälle mingi uus müristaja.

07.12 Imeilus talv jätkab kulgemist. Päeval temperatuur alla -10 C öösel natuke üle. Pole pakast, pole tuult. On palju lund ja juba kolmas päev härmatis, mis aina jõulisemaks muutub. 

eile oli päikest ka. Enne loojumist tegi laisa paistmisliigutuse. Sel päeval tegingi pilte nii hommikul (kärsitus), päeval (läks pisut heledamaks) ja loojangul (vot siis alles läks ilusaks)

Max ja Lõvi pole ikka sõprussuhteid sisse seada suutnud ja kord või paar päevas käib kerge kakelung. Aga ikka veel loodame kuigi vaevalt neil rahujalga tulebki. Maxil on igav ka, õues siiski külm.

ega Linnu TV-d ka lõpmatuseni vaadata ei jõua

nunnu Lõvi

siiski on igas kassis ka väike saatan peidus

Jõuluiluga on sel aastal nii nagu on. Ei tulnud tunnet, ei tulnud mõtteid ja kui tuligi siis polnud viitsimist. Pealegi on Lõvi üks eriti elav ja ülihea kehalise võimekuse teismeline. Ega ponudki muud võimalust kui see mida kasutasime. Pehmelt öeldes mage aga kui pimedas küünlaketid põlevad siis ei saa midagi aru. Päevavalguse pilt ei kannataks kriitikat. Üks kobarake sai lakke ka. Roosa kuuse osasid ei hakanud ilu juurde kleepima kuigi see oluks ju ka võimalik.

Kunstitunnid teevad isegi vanainimesed rõõmsaks. Tore on. Elu esimesed akvarellidki tehtud. No ja täitsa uskumatu tulemus (ok, eks natuke ikka õps aitas ka)

 

09.12 Talv kestab, endiselt lumine ja härmas. Tõsi härmatis on kaotanud oma kohevust ja näeb rohkem lume moodi välja. Eks natuke on lund ka sadanud aga õnneks väga natuke. Täna öösel oli meie kõige madalam temperatuur üldse. -15,3 C. Muidu kõlgume ikka -10 C kandis, pisut siia ja sinna.

14.12 Ikka sajab lund, vaikselt ja väiksel taga lõpuks siiski koguneb. Üleeile oli Ülol jälle lumepuhurimäng. Seda on nii tore aknast vaadata. Ülo on lumine ja masin on lumine ja lumi lendab kõrges kaares. Aga puudele koguneb aina enam ja juba on näha murdunud männioksi. Natuke hirmutav on kevadele mõelda. Lubati suurt sula. Üks päev kõikus temperatuur -1 ja +1ˇC vahel. Sula või asi. Ainult libedust tekitas juurde.

17.12 Ja sula tuli. Esialgu natuke aga tasapisi temperatuur aina tõusis. Mändide poole ei julge kahjuks eriti isegi vaadata. Kõik, mis on maapinnal on murdunud ja seda on üpriski palju.

18.12 Lumi kahaneb. Kas ongi sedasi, et jõul tuleb lumetu. Aga sinna veel mitu päeva.

19.12 Hommikul sadas lahinal vihma. Lõunaks tõusis temperatuur +6 C ja lumi vajus silmnähtavalt. Pildistamise ajal olin kahuks ära. Plaan igal sulapäeval paar pilti teha kukkus läbi. Aga kõik okasnumpsikud on taas kitsedele valla. Päris paljudele õnnestus Ülol kitsi peletava preparaadiga läheneda ja toimetada.

20.12 nagu kena kevade oleks kätte jõudnud

Ja siis oli jälle lund ja jõulud ei olnudki iiri rohelised. Aga tervis hakkas tasapisi logisema meil mõlemal. Covid sai lõpuks meidki kätte. Ülol läks õnneks väga kergelt. Mina lõpetasin teisel jõulupühal EMO-s ja kliinikumist sain suure võitlemise peale aasta viimaseks õhtuks ikka koju. Õnneks. Vist. Jumal seda teab kaua see taastumine võtab. 

Selline aasta lõpp siis sedapuhku. Tulgu uus parem ja kabedam .