...kätte jõudis no(nii)vember...

 ...ja selle saabumist tervitasid paar päikselist ja paar vihmalist päeva. Novembri kohta võib ilma vist soojaks pidada, +6 C kuni +10 C. Ka ööd plussis.

Leidsin paar hilist salaõitsejat. Selles mõttes, et ma ei osanud neid oodata ega otsida. Õnneks märkasin. kahjuks pilves päeval.

peaks olema Farreri emajuur aga ega pole päris kindel ???

Cyclamen cilicium f. alba  kliikia alpikanni valgeõieline vorm

Vihmaga võib toas mängida. Tegelikul sain lõpuks aru, et ma ei taha enam halva ilmaga õues mängida. las siis sel aastal olla sedasi. aed jääb kevadesse Tistou moodi või tegelikult isegi natuke metsikum. 

Kuigi see sügis vedasid päris paljud muidu ikka värvilised alt. Ootasin, et ´Dodong `läheb üleni punaseks aga ei läinud ja sootamm ka hõredalt punane. Päris värvitu siiski pole. Isegi pimedal päeval mitte. Kõik ei taha lehti maha visata. Vahtrad on küll raagus.

Ma arvasin, et see ei jõua aga läks ikka õnneks. Ilus värv ja kui puhmas suuremaks kasvab siis sügisel särab

Karvased eriti enam ka õue ei taha. Vanake viibib igal võimalusel kamina ees või elab minul seljas. Et loomake on ikkagi nii vana juba, ma üldiselt väga ei sõdi vastu ka. 

vanahärra Kusti konte soojendamas, kamin on kaadrist väljas

Lõvist tuleb ka kirglik kaminalemb, Max näiteks eriti ei hooli. Kusti oli kasutusel padjana aga pildistamine ajas veidi pead tõstma

Maxi üks meelispaiku, sest hea ülevaade kui just parajasti ei maga. Tema hinge pole väike Lõvi ikka veel päriselt ära mahtunud. Peab silma peal hoidma, ehk saab last uristama minna (uristama=1 m kaugusel Maxist hakkab Lõvi urisema nagu üks lõukoer kunagi)

Lõvi on nüüd selline tüüp kes üksi õue ei lähe. Hakka või kassi jalutamas käima. Aga kui juba kord õues oleme siis on tegemist küllalt. see võtab muhelema

Eks nüüd tuleb toalilledest rõõmu tunda. suvel ju nende jaoks aega ega silma jätku. See, mis iganes köis, kasvab ikka imekiiresti. On keeratud ja kärbitud ja jälle keeratud. 

Selle ostsin kunagi,äkki hilistalvel ? Gardestist koos mõne toredusega veel. Alguses olin pisut pettunud aga nüüd olen küll rahul

Peperomia caperata  ´Rossa ` keerdlehine peperoomia

Üks tubastest mängudest on ikka veel riietele joonistamine. Selle maikakleidi ajal sain aru, et on mõttetu raisata raha akrüüli vildikatele või kuidas iganes neid nimetada. Pintsli ja olemasolevate värvidega saab ju ka. Järgmisel proovingi seda varianti. Ega see särk nüüd päris selline ei tulnud nagu ma lootsin aga ega alati ei õnnestugi

06.11 Vihm lubati terveks päevaks ja nii ka saab olema.

üks hiline käoking on ennast õitsema unustanud

heledam on euroopa lehis ja tumedam jaapani lehis ja need on kahekesi koos täitsa toredad

isegi vihmas

10.11 Mida aeg edasi, seda vähem on seda, mis kodust välja ajaks. Seda enam, et igasugune väljas käimine on seotud keerukustega. Aga täna see päev (õhtu) on. Tartus Jaani kirikus laulavad gruusia mehed. Ansabli Musikeli kontsert. Ma tõesti väga armastan nende mitmehäälset laulu, ikka kohe nii väga, et suudan ennast kodusoojusest lahti rebida ja ma kindlasti ei kahetse seda.

11.11 Oi see oli hea, palju parem kui ma lootsin. Elav esitus on alati parem kui mistahes helikandjalt ja seda meeste laulu polnud mul siiani õnnestunud laivis kuulata.

Gruusia meeste polüfooniline laul on midagi müstilist. Ega ma saagi aru mismoodi neil see õnnestub aga tulemus on tõesti lummav. Peale selle, et on bass, bariton, tenor, on sama suur tähtsus erinevatel hääletämbritel. Olulised on kõik nüansid. Isegi see kus keegi parajasti seisab või kui tihe on lauljate rivi. Lauldi arvuliselt erinevates kooslustes. Kolm kõlas kui meeskoor ja kui kõik kuus noka lahti tegid kõlas juba nagu meeste ühendkoor. No ja kui nad forte fortissimoni jõudsid siis kiriku lahkel koostööl oli see ikka judinaid tekitavalt võimas ja ülev. Ülo tegi pildi ka aga see näitab kahjuks pigem Jaani kiriku interjööri. Tal uus telefon ja polnud veel selgeks teinud kuidas pilti teha. 

Me mõlemad jäime üliväga rahule. See tõesti tasus enda kodust välja vedamist.

Kui vahepeal maakera lapikuks ei lähe on meil üks kultuurilaks sel kuul veel kavas. ERM ja Konrad Mägi kuu lõpus. Minu lemmik eesti kunstnik vist juba pubekaeast saati. 

Võtsin siis üht särgikut pintsliga dekoreerida. Plekilist vajadust isegi ei olnud aga himu teada saada oli. Kõik olnuks hea kui ma viimase värvi juures poleks avastanud, et kõik peale valge on õlivärv ja mitte akrüül. Ma kohe üldse ei mäletanud, et kevadel jäi õlivärvide karp lauale. Huvitav oli küll, kuidagi veidralt see värv käitus aga lõhna ei tundnud. ega muud polegi häda kui, et see rõivatükk jääb nüüd nagu disainielement kauaks lae alla rippuma. Kuniks värv kuivab ja õlivärv kuivab teadagi kaua. Kas ja kaua see peale lõplikku kuivamist pesus säilib ja kestab, seda ma ei tea. Viimistlemata jääb praegu ka. Selge siililegi

16.11 Üsna novembri  moodi. Tegin mõned külvid õue. 1 ženženi seeme, punase siumarja valgeviljaline vorm, võhaline, sinise kurekella miks, varretu ja jaapani priimula miksid. Neid pole kunagi palju ja iial ei või teada, mis toredusi võib saada.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                     

Sai lõpuks see akrüül pintsliga ja tumedale katse ka tehtud. Aga pliiatsijooni sai ülearu ja nüüd nuputan kuidas neist lahti saada

20.11 Päike. Küll pilvede vahel aga helgem siiski. -2,6 C varalõunane näit. Praktiliselt tuuletu. Korraks tõusis kange udu aga sama kiiresti ka hajus.

21. 11 Liisk on langenud. Ülo tõi täna katusematerjali ära. Kuigi meil pole seda juurdeehitust sugugi vaja ei tundu ka selle lammutamine päris õige. keegi nägi vaeva ja tegi tubli töö. pealegi jääks väga põhjalik vundament ikkagi alles ja sellega pole kohe üldse midagi peale hakata. Kosilast ka ei leidnud kes asja endale kasvõi suveresidendiks teeks. Eks siis hakkame tasapisi aretama.

viltu on pildistaja mitte juurdeehitus

22.11 öösel oli max -8,2C. Pildistamise ajal -6,2C. Lumeolud sellised. Päikest ka antakse natuke. Täitsa toredalt talvine ilmake.

Eelmises postituses mainisin kunstikursust. Suurepärane võimalus talve kergemini üle elada. Kaie sudis mind liituma, mina kutsusin Ülo kes kohe nõus oli ja Enno kuuldes sellest kibeles ka tulema. Et kogunemiskoht on meie juures lisandub boonusena veel ka väike seltskondlik õhtusöök heas seltskonnas. Kursus on tore. See on lausa pööraselt vaimustav, et saab iga nädal korra paar ja + tundi mängimas käia aga ühtlasi ka targemaks saada. Parem hilja kui mitte kunagi, eksole. Siiani oleme tutvunud materjalidega, vahenditega ja meetoditega ning nippidega. Praegusel ajal on pea piiramatud võimalused valida vahendeid. Midagi ikka lõpuks külge jääb. Tuleval esmaspäeval hakkame talve akvarellima. Akvarell on  minu jaoks täiesti käsitamatu, lausa ulme. Ma kohe kardan seda. Eks siis ole näha mis sellest välja tuleb.

Õpiprotsess

23.11 Ööseks lubati tuisku ja tormi. Polnud meil ei seda ega teist. Tuul oli tugev küll aga mitte tormimõõtu. Lund ka ei olnud sadanud. Küll oli hommikul mingi aeg lumesadu ja nii palju tuult küll, et selle vähesegi lume oskas huvitavalt ümber paigutada. Lõunaks on hakanud päikest tasapisi näitama. Kraad hetkel plussis aga ilmselt varsti jälle miinuses. 

24.11 Püühha Jummal oli kõik, mis aknast hommikul välja vaadates öelda suutsin.

mänd mitte kuusk

25.11 Niisiis ERMI päev. tore ja igati korda läinud. Selgus, et sant ja sandi saatja saavad tasuta kogu maja. Seega varsti kordame, sest ega korraga nii paljut ei haara kuidagi. 

Peamine eesmärk oligi Konrad Mäe seninägemata maalide näitus. Minu arvamine temast kinnistus. Ta on minu lemmik igas mõttes. Värvid muidugi ennekõike värvide inimene nagu ma olen. Aga ka tema mänguline suhtumine realismusesse näiteks.

Ma ei hakka siinkohal muidugi mingit arvustust kirjutama. Paar pilti parem. Esimesel on mul taustaks ühed lemmikud, sama motiiv, eri mõõtmed. Kahjuks pole maalid sugugi omas headuses pildile jäänud. 

Paiguti tutvusime ka Eesti ajalugu läbiva püsiekspositsiooniga. Selleks peab eraldi päeva võtma, et kõik pakutu ekraanidel, urgudes ja koobastes läbi uurida, vaadata kuulata ja kas sellestki piisaks. Kas tekkide, saanitekkide ja vaipade koobas oli selle osa või eraldiseisev ei oskagi kohe öelda. Ilmselt ikka oli osa. Seal võis näha imelist tikandit sõduritekil. Ilmselt oli see siis nii hõre materjal, et sai tikkimiseks kasutada kui põhifunktsioon oli täidetud.

Millegi pärast ei teinud kumbki meist pilti toredatest toolidest ja pinkidest väljapanekul ´Nelja jalaga maa peal `. Kõige ilusamad talutoolid olid Muhust. See saar on vist õnnistatud juba aegade algusest erilise ilumeele geeniga. Ka kõige uhkemad tikandid ja edevamad rahvariided on sealt. Ilu tegemine jätkub seal siiani kõigis erinevais vormides.

27.11 Ilmad on stabiilsed. Mõistlik miinus nii päeval kui öösel, -5 ja -7 C vahel. Täna on esmakordselt ka tuult. Lubatakse tormist ööd aga vist mitte meie kandis. Muidugi pole ka päikest nagu neis paigus kus temperatuur lausa -18 C langes. Lund pole palju juurde tulnud. Õnneks sest vaesed puittaimed on raske koorma all. Miinuskraadidega pole ka eriti mõistlik neid lumest puhastada. See võib tuua rohkem kahju kui kasu . Ehk tuleb kunagi ikka mingi sula ka. Kitsede peletamise preparaat jäi pritsimata kui veel plussid olid aga nagu ma Fb-s jagatud piltidelt näen on need lontrused juba liikvel.

Ootan õhtust kunstitundi ja lasen selle loo avalikkusesse. Midagi põnevat, isegi ilmarindel, pole enam novembrist oodata. Mõni päev vaikust enne jõuluhullust on teretulnud ju.