...näitab mai iseloomu aga kui kohe alguses...vol. 2

 Kõigepealt pean ausalt endale tunnistama, et minu liigne optimism on nüüd nii öelda kurjalt tasutud. ma ei saa aru kuidas meie ainult -3 C nii suured kahjud sündisid. Üldse oli see külma liikumine imelik. Ilmselge näide on sparglipõõsas millest pool on läinud ja pool on alles. Kannatada said isegi puud. Väike hõbelehine pärn näiteks üle kraavi kaasiku poole minna. Et õilis juudapuulehik sai pihta väga ei imestagi, ka tiibpähjkipuu üle mitte. Viimasel on 2 lehte tipus elus aga kas sellest piisab ja kas uusi pungi tuleb?. Juudapuulehikul ja pärnal küll juba tulevad. Muidugi läks suur osa rodode õiepungi mis kitsedest veel jäänud oli. Lilledest rääkimata. Epimeediumid, rodgersiad, astilbed, priimulaõisi, liigselt kiirustanud hostasid. Eks need kõik taastuvad ja ellu jäävad pole see ju lausa traagiline aga hõredaks või õiteta jäävad küll. Oli seda siis nüüd vaja. kahjud on üle Eesti suured.

10. 05 Suveilmad jätkuvad. 24 tageetest sai iluks savivannidesse pistetud. Pottidesse said külmaõrnad sibulikud. Ülo külvas põldoad ja mina selle vähese muu mudru mis veel vaja oli. Et põhiplats (ogoroodina) läheb ümbertegemisele siis sel aastal läheb kasutaimedega kergelt. punapeeti, porgandit, hernest ja aeduba ning pastinaaki. Kõike sutsuke. Kõik ostetud ja kasvukas redus olnud taimed kolisid õue. Oli ka viimane aeg.

See, et juba talvel saab hakata ette tellima on ikka maru hea müügistrateegia. Selleks ajaks on aednikud juba närvilised ja närtsinud ja muudkui tellivad ja tellivad. Mina ka muidugi. Näiteks pole mul aimugi kuhu panna 5 pojengi (küllap lõpuks ikka koha leiab) aga olid eurohostas nii odavad, et kohe ei saanud jätta. 

11.05 kell 12.00 varjus +21 C. istutasin hostasid, sõnajalgu, lumeroosi.

Lilleke rohus. Kuidagi eriti särav tuustik. Mul pole tegelikult nende vastu midagi, ka siis kui õievärv palju kahvatum või tundub avatuna sootuks valge. Meil on palju rohtu kus lillekesed võivad õitseda

12.05 Ikka suvi. Suur hulk astreid sai istutet. Kirsid, pirnid ja toompihlakad õitsevad. 

maguskirsi puu ´Polli Murel `, üks pisike tahtis ka nii väga õitseda aga Urr võttis õied endale

Kuidas saada teada kas pirnipuu juba õitseb? tuleb istuda õigel ajal õiges kohas ja vaadata katuse poole. Ja seal see ongi

Nüüd võib juba teisele poole maja liikuda veendumaks, et see ikka tõesti nii on

Ja ka Kusti on selles rõõmsalt veendunud

Absoluutselt igal kevadel rõõmustab üks uhkemaid õitsejaid silma ja südant

Pyrus ussuriensis ussuuri pirnipuu ja ka sügisel on sel värvi ja särtsu, ilus kasvukuju lisaks

Lillemaailmas on hetkel liidriteks kolmiklilled ja epimeediumid, näputäis püvililli ka.

Esimeste on kolhise epimeedium. Juba mitu aastat luban endale, et võtan sellega midagi ette enne kui haarab terve peenra aga ikka ei ole jõudnud ja nii see muudkui laieneb ja laiutab. Kui ilus ei oleks oleks ilmselt ammu kord majas

Epimedium pinnatum

Epimedium grandiflorum f. nanum suureõielise epimeediumi väike vorm

E. grandiflorum ´Pink Champage `

Epimedium ´Domino `

Õied on ju paljudel epidel väikesed aga ilusad ja põnevad ometi. Neid peb mõnikord lausa otsima. Agha lehtedest juba mööda ei vaata

E. alpinum alpi epimeedium

Või siis hoopis sellist tüüpi lehed. Isegi naadileht keset epipuhmast ei suuda seda ilu rikkuda. (teadasgi, et nägin seda alles pildilt). Üks väga lemmik.

Epimedium ´Spine Tingler `

Paljud epimeediumid said öökülmades kannatada aga nende taastumine on uskumatult kiire olnud. Mõnedel tõesti jääb õitsemine sel aastal ilmselt vahele. Osadel siiski vähemalt üks õite vars tuleb. aga ka nende lehed on väärtus. Kiidan endiselt epide vastupidavust ja loomulikult ka ilu.

Kolmiklilledest on enamus õites. Kaks õitsevad esmakordselt. Ühe neist päästsin liiga kiiresti laieneva epimeediumi alt koos ühe väikema epiga. Viimane oli kahjuks juba õitsenud. 

Trillium erectum püstine kolmiklill

13.05 Hillar ja Ülo korraldavad taimeplatsi kõrvitsaplatsiks. Kompostikastid saavad seeläbi tühjaks.

Aga mulda jääb puudu. Peab ostma kuigi viimasel ajal on ka muld üsna turvas olnud. Turvas on põuatundlik. Sain osa astritaimi ära jagada. Ühtlasi andsin ära ka 2 potitäit ´Viva la Vida `liiliat. Juhtus selline naljakas lugu, et kui Garden.ee-st tellisin polnud kõigil liiliatel märget, et pott. Hind oli sibulale kohane ja nii ma siis tellisin mõnda 3 ja mõnda 2. Olin ju lubanud, et enam 1 sibula kaupa ei telli. Ent ikka oli pott. No kuhu ma lähen kolme puupüsti varsi täis potiga. Üldse olen meeldivalt üllatunud. Nende taimed on suured. See tähendab, et taime on palju mitte, et kasvult ülearu suured oleks. Niitsin teise ringi aeda ja õue.

Mehed istutasid kaks õe juurest taandatud pargiroosi ja ühe jutiga siis ka eelmisel aastal istutamata jäänud Anna toodud ruusut.

Püvilill mille ühe viimase sibula sain lõpuks jugapuu alt päästetud. ehk hakkab nüüd poegi ja tütreid tootma.

Fritillaria involucrata kattene püvilill

Üks mille ma alati ootamatult leian. Pisike on, ilmselt seepärast

F. whittallii Whittalli püvilill

F. camschatcensis ´Amur ` kamtšatka püvilill

ja tema kollane õde, väikevend ´Dwarf `on ära kadunud. nagu ikka liiga väike vales kohas.kahju. Mulle need kamtšatkalased meeldivad

14.05 Matsime oma kalli kiisu, Sassi. Ega eriti enam miski ei edenenud aga tegelikult aitas enda ületamine ja topeltkäiguga tegutsemine enam kui piserdamine. Seega nii istutasin kui niitsin. Ülo tegi ka midagi aga ei teagi enam mida. Oi, muidugi. kastis aia leheväetisega.

15.05 Istutan. Lasin õhtul taimed ja veekannud vastavatesse kohtadesse Ülol valmis panna. Õhtupoole niitsin mis veel niita oli. Eks peale vihma saab varsti jälle niitma hakata. Alustasin sel aastal millegipärast liiga vara. Õiget rohelist minust ei saa. Mulle meeldib ikkagi korralikult niidetud rohkem kui niitmata. ja kahjurite ning seene vastu võitleme ikkagi mürgipritsiga. Ei saa sellist hulka taimi ja sellist hulka kahjureid (lepapoide suurinvasioon sel aastal nt) mistahes seebivee või nõgeseleotisega pritsides pahast puhtaks. Oleme ju ka ühte ja teist proovinud. kahjuks kasutegurit nägemata. Päeva jooksul olid õide läinud õunapuud ja rootsi pojeng.

Uurisin, mis toimub kivilas peale selle, et võilill ja ohakas vohavad. Ei teagi kuna ma sinna jõuan.

Androsace sempervivoides mägisbuljas nõmmkann

Sedum oreganum oregoni kukehari, väga vahva tegelane Tiilt

Prunus pumila var depressa roomav kirsipuu

Phlox subulata ´Bavaria ` nõeljalehine leeklill

Tagaaia väikeses kivilas õilmitseb ussikeeljas prohvetilill.(oh seda lustilist nimekomisjoni) tõeline kestvusõitseja.

Arnebia pulchra

Sellisest vaatepunktist polegi vist  ninast kaugemale pildistanud

16.05 Vihmapüha. Sadas jutti 7-st hommikul kuni 3-ni päeval. Lootsin hommegi seda püha pidada ja blogivõla ära likvideerida aga ilmateade rääkis täna juba hoopis teist juttu kui eile. 

17.05 Et öö jäi vahele, kustusin lõunapaiku. Peale väikest iluund toimetasin kasvukas. Kõik sabad peale külvitaimede pikeerimise said sirgu.

Varjus ka toimub

Uvularia grandiflora suureõieline norulill

Polygonatum ´Striatum `kuutõverohi on kõige ägedam just lahtipakkimise faasis

Actaea rubra punane siumari

x Cypripedium ´Victoriae `

Rhododendron smirnowii Smirnovi rodo   väikese lisandiga

varahommikune

lähemalt ka 

Staphylea pinnata sulgjas tariõis, ilus õitsemine, põnevad viljad

Esimene madal iiris avas õie.

´Green Spot `võiks see olla. Jälle on sildid kadunud. 

18.05 tüüpiline Eesti ilm. Kamps selga, kamps seljast jne. Hommik möödus rohides, õhtu istutades. Ilm soojem kui eile. Kampsikujama jäi ära. 

Cercis canadensis kanada juudapuu, esimene õitsemine. Piltidel Googlis on selle õitsemine üliuhke, minu oma on haledake ja õiedki kuidagi pisikesed. Aga, et ma eriti ei lootnudki, et see üleüldse õitsemiseni jõuab, siis on rõõm vaatamata kõigele suur.

19.05 Kanada juudapuul on õied. Niruvõitu ja vähe, googli piltidega võrrelda ei kannata. Aga eks see ole ka esimene kord ning ime, et üleüldse õitseb. peamiselt istutasin. Ilm ilus, temperatuuridest ei tea enam midagi. riideid on seljas vähe, järelikult soe. Järvselja taimed saabusid.

Ahtalehine pojeng avas õied. No on ikka nunnam

Paeonia tenuifolia 

Täies ilus hariliku kuuse sort ´Rydal `. 

Picea abies

20.05 Ilm soojeneb iga päevaga üha enam. Vihma oleks vaja. istutan. Rohin neid kohti kuhu vaja istutada. Roosidele ilmusid lehetäid. väikeses lepikus on kirbud. Poid on õnneks seekord hukka saanud. Valdavalt. Ükskuid ikka veel ukerdab. Aga loodus teadagi tühja kohta ei salli.

Kohtusin sarapuupeenras muuseas amuuri tulivõhaga mis Tallinna Botaanikaaiast pärit. Nii väitis SS aga mina olen vist nii loll, et ei saa aru mis vahet seal on kas lihtsalt liik või siis just sealt pärit liik

Arisaema amurense

21.05 Istutan. Aina uued ja uued õitsejad. Ikka väga ilusad ajad on. Päike kõrvetab kukalt. Aga kui juhtub pilv päikese ette ja tuul ka puhuma on jahedavõitu. Ikka see selga ja seljast ära süsteem. Niitsin kolmandat korda õue ja aia. Sel aastal on meeletult kahjureid. ka selliseid keda pole varem kohanud. Vanadest sõpradest lepapoidest ja liiliakukest pole mõtet rääkidagi. 

Vaatasin mis toimub ka kaugemal majast. 

Pinus ponderosa kollane mänd sel aastal sdapsi

Picea obovata ´Semenskaja `siberi kuusk mille uued võrsed on alguses lillakad

Picea abies ´Aurea `on praegu imeilus. On tekkinud tõsine lootus ka roosavõrselisele vormile

Malus  iluõunapuu ´Royalty `pole varem kunagi nii uhke olnud

22.05 Istutamise tuju ei tulnud. Pidi ju vihma sadama hakkama ja rohimine on kiireks evakueerumiseks kindlam ajaveetmise moodus. Rohisin sarapuupeenra. Õhtul niitsin. Max on mügri murdnud. Sellise suure. Ta on vist kõige suurem jahimees  meie kasside reas. Huvitav, et ükski kass pole mügrisid söönud. Järelikult pole söödavad.

Lihtsalt ilus

Phlox divaricata ´White Parfyme ` kevad-leeklill

Rookisin välja valitud piltidest suurema osa välja. Ikka täitsa hullumaja kui palju on ilu ja õitsemist. Täna või tegelikult nüüd juba eile tegin pika pildistamise tiiru just dendroloogia vallas. aga sellest juba järgmine kord. aga kui vihmapühasid üldse ei anta võib ajapuuduses ka kirjutamata jääda. Üle lugeda ma seda siin enam ei jaksa. Seega kes viga näeb annab teada. Parandame.