...ja see on ilus vaadata. Niitmine on minu teraapia, sest siis saan ma kõiki oma puittaimi tervitada, kiita või lohutada, vahel ka manitseda.
Eks sel teraapia meepotil ole ka tõrvatilku. Jälle peab tõtt vaatama kisesigadustega ja vahel leiab midagi, mis kurvastab. Eile leidsin palju krõbedaid pruune rodonuppe näiteks. Aga see hea pool on ikka suurem.
Põristasin vaikselt ringi ja mõtlesin, et miks ma ainult lilledest räägin. Puittaimedest väga vähe ja kui siis valdavalt okaspuudest. Ometi on just puittaimed südamele lähemal. Ehk just sellepärast, et salaarmastus on alati suurem.
Pildistasin lehtede tulemist, pungi ja noori lehti. See kõik on nii imeline.
Tammed, jalakad, pärnad, lepad, pähklipuud on veel pungades. Mõnedki peenemad puittaimed ka. Aga pungad on suured ja see mis oli eile ei tarvitse enam täna kehtida.
Ja nii oligi. Täna peaks panema pärnade ette juba epiteedi suurelehine.
Eilse niitmise ajal avastasin veel paar üsna suurt tõrvatilka. Hõbepärnal segametsas ja õilsal juudapuul on pungad ja juba alustanud lehekesed krõbedad.. Ei olnud seda kükmalainet vaja, ei olnud aga samas tänagem õnne, et pole õiget pakaselist talve olnud, mis oleks fataalseks saanud paljudele meie kliimas nõrkadele.
Pihlakad (Sorbus), liitlehised tulevad toredate lehvikutena ja on sarnased
S. americana ameerika pihlakas
Lihtlehised aga põnevamalt. neil on variatsioone
S. x hostii Hosti pihlakas
Hedlundia x thuringiaca (s. Sorbus thuringiaca) tüüringi hõlmpihlakas (s. tüüringi pihlakas)
Sorbaria sorbifolia harilik pihlenelas on ilusa tulemise klassika ja oleks tore põõsake kui ei oleks nii rahutu ja rändama ei kipuks
´Sem `
Kased (
Betula) on praegu imelist rohelist värvi, õrnad ja õhulised oma väikeste värskete lehekestega
Esiplaanil on kollaselehine arukask
B. pendula ´Schneverdigen Goldbirke `
B. pendula ´Spider Ally `
B. pendula ´Youngii `
Üle kraavi segametsaks kutsutud alal leidsin maarjakaskede grupis ühe isendi, mis veel peaaegu lehtedeta aga pikkade õrnade urbadega tähelepanu kohe endale tõmbas
Üks tiigiäärne nurgake. Esimene punane on verev õunapuu. Okaspuu on harilik elupuu ´Spiralis `. Tagumine punane on harilik toomingas ´Colorata `ja taustaks arukask.
Haavad ja paplid on alles pungades. Välja arvatud korea pappel, mis juba ammu lehtinud.
Populus alba hõbehaab (hõbepappel) oma hõbedaste pungadega
Harilik hobukastan on oma jässaka olemisega atraktiivne isegi raagus. Pildil ühe noorukese avanemine.
Aesculus hipocastanum
Lepad (Alnus) on nii ja naa. Mõnel juba väikesed lehekesed ja mõnel veel mitte. Peale roheliste kõikvõimalike lehekujudega lepasortide on ka punast
Alnus incana ´Rubra ` hall lepp
Muhklepp ei taha kuidagi loobuda eelmise aasta lehtedest.
A. incana ´Gibberosa `
Jaapani enelad on samuti kevadise uhke tulemise klassika.
Spiraea japonica DP´Big Bang ´
Kollaselehised on kevadel veel erksad ja säravad. Mõned jäävadki särama, mõned tuhmuvad (vahel mõni ka kõrbeb kahjuks)
Ulmus glabra ´Luteus `harilik jalakas seevastu läheb kollasemaks ja püsibki sellisena
Viburnum lantana ´Aureum ` villane lodjapuu särab just praegu, hiljem jääb kollane pigem aimatavaks
Pajud, remmelgad (Salix) on mitmekesised ja põnevad ja ega neil ainult urbade aeg ilus pole. Erinevad lehed, erinevad kasvukujud ja suurus.
Nii nunnult lehtib raagremmelgas ´Kilmarnock `
Salix caprea ´Kilmarnock `
Lausa pisted tulevad süamesse kui mõtlen vaese õilsa juudapuulehiku peale mille lehekesed krõbuks külmusid. Jaapani juudapuulehiks õnneks pääses, ka pisike ´Pendula `
toredalt kahevärviline Cercidiphyllum japonicum
Harilik pärn jõudis ühe ööga lehte minna aga suurelehisel veel avanemata pungad.
Tilia platyphyllos suurelehine pärn, pungad prisked ja mööda neist vaadata ei saa
Mõni sort näitabki omapära siis kui lehti pole. Need millel on värvilised võrsed näiteks. Nagu
Tilia platyphyllos ´Pyramidale Aurea `
Hariliku sarapuu punaselehine vorm on värskest peast ilus punane aga suve edenedes muutub roheliseks, kahjuks.
Corylus avellana f. rubra
Ja muidugi vahtrad (Acer),
A, platanoides ´Golden Globe ` harilik vaher
´Princeton Gold `
´Tharandt `
hariliku vahtra õitsemine, sellel puul on see eriti ilus ja mul on kerge kahtlus, et see võib olla ka mingi vana sort
´Faassens Black `
Ka teised vahtra liigid tulevad vägagi toredalt. Näiteks
Acer pseudoplatanus `Atropurputra ` mägivaher
või siis hoopis põldvaher,. alustab küll väga kortsus moega aga pärast on sel ilusad, siledad väikesed lehed. Üks mu lemmik
Acer campestre
Kui harilik pärn läks kahe pildistamise vahel lehte, läksid mõned hoopis õide.
Haralise ploomipuu (harilik alõtša) punaselehine vorm (A. Saatmanni käest) näiteks. Kõige varajasem luuviljaline meil. Ma arvan, et kui ma nüüd siis lõpetan ja aeda lähen leian õisi juba ka maguskirsi puul.
Prunus cerasifera f. rubra
Ka väikene roomava mahoonia põõsake oli vahepeal õied lahti löönud
Mahoonia repens
Selline kire läbijooks siis puittaimede kevadest. Järgmiseks hakkavad pilku püüdma juba õitsejad ja okaspuud oma värskete võrsetega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar