...on maisse jõutud...

 ...ja kevadine hoovõtt lõppenud. Läheb andmiseks. Aga enne veel aprilli viimased uudised.

22.04 Ei ole enam aega temperatuure jälgida. Ilm oli väga ilus ja aprilli kohta väga soe. Kell 21.30 oli +16,2 C. Järelikult oli päeval märksa soojem. Loomulikult koristan ja rohin ( naine annab sõna, naine võtab sõna, mis siis, et enne maid ei lubanud seda teha). Homsega peaksin majataguse suure peenraga maha saama. 

Et ka ööd on soojemad tuleb kõik väga kiiresti. Puudel - põõsastel pungad suured või nagu korea paplil, juba puhkenud. Lilleilul ei jaksa varsti enam järge pidada.

Käes on karukellade aeg. Kõik pole õnneks korraga puhkenud. Oleneb kasvukohast. 

Pulsatilla vulgaris ´Alba `harilik karukell

 ´Rote Glocke `või tema seemik, järg käest

imeilusat värvi seemik Annelt

ema ja tütar, ema nimi läks alguses juba kaduma

Äärispriimulad puhkevad. Esimene on alati valge
Primula marginata ´Alba `äärispriimula

Varajased kivirikud on lõplikult õites. Eelmise aasta istutused enamuses kahjuks õisi ei näita
Saxifraga x elizabethae ´Foesters Gold `Elisabeti kivirik

Aga ilmselgelt oleks kivilasse veel varajasi õitsejaid vaja.
lahjavõitu

Üks (harilik) kanakoole Ficaria verna tuleb teie järel.
´Damerham ` on just nupus vahva

´Brantham Egg ` üks õis on defekti efektiga

´Copper Nob `on väga tumekollase õiega, kahjuks pildil jääb värv lahjaks, lisaks ka tumedad lehed

Näis, mis homsed tulijad on. Idahüatsindid olid paljud juba esimeste avatud õitega. Uusi ülaseid võib olla ja tulbidki juba liigutavad, varajased.

Max võttis mügri kinni. Nii noorelt juba kõva jahimees ja mügrikass on üks suurepärane kass.

23.04 Puude ja põõsaste pungad puhkevad. Korea paplil ongi juba väikesed lehekesed aga ka näärmelisel sõstral
Ribes glandulosum

Ilmad on erakordselt soojad ja päikeselised ja kõik kasvab ja areneb väga kiiresti. Hommikuti pole pooli asju, mis õhtuks juba avanenud. Või jõudsalt kosunud. Paar päeva vahet ja tagasihoidlikust idahüatsintide algusest hakkab juba pillerkaar kujunema. Hea on see, et mitte kõik sama liigi või pere taimed ei puhke korraga. Nii ka idahüaatsintidega. 
´Delf Blue `oli üleeile avanemas

´Gypsy Queen `

teises peenras üks väga vana, vahepeal kadunud ja taas ilmunud

Esimese niinimetet kerapriimula lõhkusid räästa alla elavad kuldnokad aga juba on teine ennast õitsema sättinud ja varsti on neid palju. Aga jälle tundub valgeõieline olema otsa saanud. Aru ma ei saa, mis häda sellega on.
Primula denticulata hambuliselehine priimula

Kevadmagunad Sanguisorba canadensis teevad oma vahva tulemisega igal kevadel rõõmu. Endiselt on minu lemmik
´Star `
Majatagune suur peenar sai selleks hetkeks korda aga kauaks! Ohakas pole ennast veel oluliselt näitama hakanud.
Öösel olid virmalised. Tea saatis pilte ja soovitas kaema minna. Olidki. Läbi telefoni kaamerasilma täitsa korralikud. Rohelised olid ka varustamata silmaga nähtavad. Roosat nägi alles tehnika vahendusel. Meie esimene virmaliste pildistamise katse



24.04 Ikka soe aga vähema päikesega ja kuni lõunani tugeva tuulega. proovisin lõpuks ära lühikesed püksid. Aga ega see lust ja lillepidu kaua ei kesta. Tegelikult pidanuks ka vihma sadama aga meil küll ei sadanud. Tegelikult oleks vaja küll.
Hommikuks laekusid postikappi hostad ja pojengid. Need, mis juba tükk aega tagasi tellitud sai. Tulid Milda kaudu ja olgu tema tänatud. Kahvatud aga muidu ilusad, hea juurestikuga. 
Ei ole kollased sordid ( paar tükki on ka) . Panin potti. Küll need varsti rohelised on. 16 sorti, minu jaoks uued. Pojengid panen mulda ja kui peaks külmaoht olema siis potid pähe.
veel kastis

Esimesed nartsissid neist vähestest, mis mul elus püsivad. 
´Icefolies `

Kasvukas on esimene amplimaasika õis. Mis silt seal on ma ei tea. Alles fotolt nägin.

Kuuskede alune ja esine sai korda.

25.05 Vaatamata kõrgele temperatuurile (+18 varjus, keskpäeval) oli tänu väga tugevale tuulele õhtupoole piisavalt jahe, et fliis selga ajada. Aga taimede kasvamise ja lehtimise jaoks on piisavalt soojust. Tempo on väga kiire. Õhtul pole enam miski sama mis hommikul.
Nahistan varjupeenras. Propellerit oleks selga vaja, et kõiki pisikesi seemikuid mitte ära tallata.
vana kask on juba üsna roheline

euroopa lehis ka

ei ole forsüütia, hoopis Spiraea x vanhouttei Van Houtte`i enelas ´Golden Fountain `

Rhododendron ledebourii Ledebouri rodo, esimene rodode seas aga kuidagi hõredavõitu tundub õitsemine

Nii tore rida. Olen eelmisel aastal külvist saadud priimaula miksiga väga rahul. 

Väikeste varajaste tulpidega koos õitseb selline silmarõõm. Miks selle nimi on selline nagu see on ei oska küll arvata. Aga hea vastupidav sort on.
´Zombie `

Esimene püvilill on ka õied avanud aga on sel aastal kuidagi õnnetu ja viltune varrest.
Fritillaria eduartdii Eduardi püvilill

Pildikesi võsaülaste (anemone nemorosa ) maailmast. Õitsevad kõik välja arvatud see kõige lemmikum ´Lismore Blue `aga see ongi teistest hilisem.
´Mart`s Blue `

´Kenneth Pink ` juba natuke roosatab, paari päeva pärast on juba täiesti roosa

26.04 Milline ilm. Juba hommikul +18,3 C. Lihtsalt jalutasin ja pildistasin. Terve tunni. Nautisin sooja ilma ja tuulevaikust vahelduseks. Max koos minuga.


 Veel ülaste lainel...
...sest need on murevabad ja oskavad endid kaunisti mistahes põõsa alla sättida

´maret `on priske õiega ja kõrge varrega

´Monstrosa `tundub ka peale aastaid kasvatamist ikka lahe

Idahüatsindid on kõik puhkenud ja ma olen täitsa rahul nendega. Et ma neid ei võta vahepeal maa seest välja on õisikud pisut lahjemad (võibolla, vist) aga kurta ka ei saa.


Puudu on helesinine. Kust saaks. Pole siiani silma jäänud. Ja kõige võimsamal sinisel on nimi puudu. Kuhu olen kirjutanud, ei tea mitte. Tistou oskab kindlasti öelda. (ahjaa, seal peenras, mille kohta küsisid kasvavad vabalt ja piiranguteta krookused, puškiiniad, hiid-kirgaslilled, lõokannuste krantsid).

Õhkõrn ja udupeen
Isopyrum thalictroides euroopa võrdviljak

Miks minu džeffersoonial lähevad lehed nii ruttu roheliseks kui teistel need veel punased või peaaegu punased on ?
Plagiorhegma dubum (= Jeffersonia dubia ) metsasine (= kaheldav džefersoonia)

Kohtusin veidra loomaga. Ma esialgu lausa ehmatasin. Ei olnud keegi tundmatu faunast, hoopis Dryopteris buschiana ida-sõnajalg on.


Soovitan soojale varjulistele naadikohtadele kus niita ka raskevõitu suurelehist brunnerat. See kasvab naadist varem ja kiiremini ja katab naadi lehed (ei tapa). Kui brunnera läheb inetuks siis alles tuleb niitmise koht ja ühest korrast suve jooksul piisabki.
Brunnera macrophylla 

Magnolia kobus hondo magnoolia

Tekitab erinevaid tundeid. Muidugi oli jube rõõm kui esimene õis tuli ja ka siis kui neid juba palju tuli. Samas on see kuidagi nagu kohatu. (see, et taustaks on see tondiloss ei tee asja paremaks). Raagus puul suured valged õied oleks nagu paberist või muust taolisest valmis meisterdatud ja siis puule köidetud. See, et magnoolia jõudsalt kasvab ja õitseb on kindlasti kiiduväärt ja tore aga ma pole sugugi päris kindel, kas see mulle oma olemuselt väga meeldib.

Pealelõunaks jõudis väike äike. Eks me saime jäle servakese. Äike oli selline jõuetu ja hajus. Vihma tuli ka vaid törtsuke. Aga õnneks tuli pärast veel padusaduhoog ja kunagi öösel jäigi sadama. Vihma oli väga vaja.

27.04 Vihma sajab ja temperatuur vaid +5,6 C. Vabastan ennast õue töödest ja üritan tubaseid sabasid likvideerida. Varastel õhtutundidel jäi sadu väiksemaks ja lakkas siis sootuks. Päevane temperatuur jäi maksimaalselt +5,6 C juurde

28.04 meil miinusesse ega ka nulli ei läinud kuigi õhus oli vaid +2,7 C ja mingil hetkel peale päikesetõusu lausa +1,8 C. Hommik päikseline, puud rohelised. Täitsa põnev on minna ringkäigule. Palju vihm taimi kasvatas?

Hostadel enamuses ninad näha. Sõnajalad hakkasid aktiivsemalt keerde tekitama. Nende tulek on ikka nii põnev ja ilus. 
Osmunda regalis  kuningosmunda tuleb sedasi

Võsaülaste värvumine on samuti igal aastal mind paelunud. kaua aega oli ´Taavi ` kui esimene selline imetlemiseks. Nüüd on ´Kenneth Pink ` veel võimsam. Kui 25.04 oli see veel peaaegu valge siis täna juba tumeroosa. Eilse vihma pärast küll veidi lössis aga värv on näha.

Täidisõielised priimulad mul eriti kesta ei taha. Paar tublit ikka on.
Primula vulgaris ´mark Wielte ` varretu priimula

priimula ´Sue Jervis `
Eelmisel aastal lisandus Tiia käest valge aga kaua kestab ei tea ja olen ka ühe sordi kusagilt soetanud aga kus ja kas see elab praegu küll ei tea.

Üks suvaline pilt kobarhüatsindist ka, sest neil on praegu hiilgeaeg. Imetleme koos Sassiga kes on teadagi ju minu assistent.

Kolmiklilled hakkavad tulema ja muidugi epid. 
Epimedium x rubrum ´Galadriel ` punane epimeedium

aga üldiselt oli täna õues külm. kasvukas pikeerisin 35 valgeõielist tagetest ´Gilimanjaro `. Vähemalt oli selline pilt seemnepakil. Pisut hiljaks ehk külviga jäin aga küllap jõuavad. 
natuke sobrasin varjupeenras. Siis tuli törts vihma. Soojendasin ennast toas ja panin paksud tunked selga ja saapad jalga, natuke sobrasin veel aga ikka oli külm, Prrr, vaid +8 C ja tuulega.
Erythronium `Pagoda `koerahammas lubab homseks õied avada. Eks näis kas on sõnapidaja.

29.04 Ilmad on jahedada ja jäävadki kuigi tänane polnud nii vastik kui eilne. Temperatuur enamvähem sama aga puudus ebameeldiv külm tuul. Sai terve pika päeva aias tustida. Õhtul tõi kena ja lahke inimene ära Calmia okaspuukesed ja Havlizi ning Daphne taimed. Aga vot istutada ei julge sest öökülm on kogu aeg ähvardavalt pea kohal. Meil pole siiski veel olnud aga alati võib ju tulla.
Tulemine on vaiksemaks tõmmanud aga priimulaid tasapisi lisandub. Nurmenukk on alustanud. Kuidagi madalad ja kehvakesed on kriimulad sel aastal.
õhtupäikeses

P. x pubescens ´Blue Wave ` milline värv, tilluke veel aga mõelda kui on juba palju õisi, oohhh

30.04 Jälle jaheda tuulega ja sellevõrra külmem ilm. Aprilli viimane päev. Grillihooaeg saab avatud. Aga konsumeerimine toimub toas, sest õues on lihtviisiliselt külm ja vananev inimene muutub kuidagi külmapelglikumaks kuigi loogika ütleb, et nahk peaks palju paksem olema ja seega ka rohkem sooja pidama,
Kevad ei ole täies hoos mitte ainult lilleaias. Ka puittaimed hullavad
Alnus maximowiczii maximowiczi lepp

Imelist maid ja mingu ometigi soojaks tagasi. Pokutarn tiigi kaldal suudab nautida ka praegusied kõledaid ilmu.
Carex elata luhttarn

Elagu 1. mai, elagu kevad !!!

                                                                                       

1 kommentaar:

  1. Kõik taimed ja pildid on taaskord kõik väga head ja toredad. Kõige mõjusam oli aga eelviimane, lepa pilt! Selles on nagu kogu taime aastaring koos - lehed, vanad ja uued, urvad, käbid...

    Topelõieline sinine idahüatsint võiks olla 'Royal Navy'. Pead anda muidugi ei saa, aga üldiselt on ta ainus levinum topeltõieline tumesinine.

    VastaKustuta