...jaanuar, see kahe näoga Jaanus...

 ...näitab oma vesist kevadeigatsuse nägu. Aga see on tegelikult pime, vesine ja igapäevaste tuultega. Ja siis hoobilt on lumi maas. Lähed magama on vihm, ärkad on hanged. Liigu või sõida või ela siis. MA TAHAN STABIILSET öösel max -5C ja päeval -3C, ilma tormitsemata ja pideva sajuta. 10-15 cm lund ja nii püsigu jõulust maratonini. Aga no kus sa sellega.

15.01 Tuul kvalifitseerub juba kergeks tormiks. Kõige vägevamatest hangedest on veel lumejälgi ja sajab. Ladinal. Vastu akent põristades. 

16.01 Taas asja pärast Tallinnasse. Nii minnes kui tulles sadas hooti vihma aga autos see ei seganud. Muidugi tuul, isegi autot loksutas. Kodus vihma sadanud ei olnud. Alates Unikülast oli isegi asfalt kuiv. Õhtul sai +5C-st -0C-st.

17.01 Hilishommikul hakkas lund sadama. Lõunaks sulas ära

20.01 Sajab, sulab, vihmutab. Üldiselt roheline. Paar visa vana hange ikka peavad veel vastu, et meenutada aastaaega. Talv on.

Tänased aknavaated.

Tegin pilte liiga vara. Nüüd on päikene ka.

Valmistun muidugi kevadeks. Väikesed tellimisnimekirjad valmivad ja lähevad teele. Ok, mõned on päris pikad ka. Just tellisin seemneid. Minu jaoks täitsa uus koht (seemned on ikka neilt firmadelt kust alati) , Põlde talu. Hea mugav e-pood juhtus olema. Kuna sel suvel eriti kasutaimi ei kasvata siis läks suurem aur suvelilledele. Asi mida ma pole enam ammu eriti teinud. Suvikute külvamine ja kasvatamine, aga juba mitu aega on olnud igatsus näiteks astrite järele. Ja nii see läks.

Tasapisi teen inventuuri ka. Kaks aastat on vahele jäänud. Puittaimedega oli lihtne maha saada. Kartsin küll, et on palju vähemaks jäänud aga ju oleme siis vahepeal ka usinasti juurde ostnud, sest tegelikult neid 42 võrra rohkem kui 2020 aastal. Okaspuid on hetkeseisuga 245, lehtpuid ja-põõsaid 624. Liaane on vähe, ma ei saa kuidagi Üloga pergolate osas kokkuleppele. Kõigest 28. Seega on puittaimi kokku 897. Ma kohe ei teagi, kas olla uhke või hoopis nutta oma kire pärast. Ja ega rohttaimedega parem seis ei ole. Järgmisena võtan siis sibullilled käsile aga need on alati sellised ebamäärased ja umbkaudsed arvud, sest teadagi. Sibulikud vahel kaovad ja siis jälle tulevad tagasi. Üldiselt kui 2-3 aastat pole tulnud võib tabelis halliks teha aga on juhuseid kus 5 või isegi 8 aasta järel uuesti mõne peenras leiab.

Meie aias verejahu ei tundu toimetama. Kuidas muidu seletada, et potikeste vahel on miljon kitsejälge. Ma ei taha mõeldagi, mis kevadel kõik jälle leida võib.

22. ja 23. 01 Kaks udu ja loomulikult siis ka härmatisepäeva. Osal Eestimaal on paks lumi ka. Meil seda pole aga härmatis teeb ikkagi ilma nii kenasti talviseks koos -5,6 C hetkel.

Pühapäev. Ülevalt aknast. Hakkab looma, härmatist ma mõtlen.

Esmaspäeval on juba tunduvalt rohke. Kuigi, jah teeb kadedaks kui vaadata neid pilte mida postitavad lund ja veel vingemat härma omavad tegelased.

Lähemalt...

...ja kaugemalt

Seemned jõudsid kohale. Kas kogemata või kingituseks oli pakk täidisõielise rukkilille seemneid. Ma karda, et neid ma ei külva. Võiksin lahkelt kellelegi ära anda.

24.01 Tuul on härmatise viinud, kaugemal metsa- ja võsaservades veel veidi on. Uskumatu aga lund sajab. Võib isegi tuisuseks minna. Hetkel -3,2 C. Päris plusskraade ja vihmasadu ei tahaks mitte.

Sain maha sibulike ülelugemisega. Aga see on selline hämar ja tinglik . Sibulikud tulevad ja lähevad sageli oma suva järgi. Mõned muidugi ei tule ka. Kas sel aastal mitte ilmunud liiliad maha kanda või mitte? Teada on, et liiliad võivad vabalt aasta vahele jätta. Esialgu saavad tähistatud märkusega - ei õitsenud. See number on muidugi ehmatavalt suur. 198-st liiliast ei andnud elumärki 43. Siiski on see number väiksem kui ma arvasin olevat. Eks on teisigi sibullilli, mis jäid maa sisse või ei jäänud mingil põhjusel silma suvel. Ka paljud tulbid ei näidanud õit vaid ainult lehti. Kahtlaseid, mitteõitsvaid ja maasse jäänuid oli peale liiliate 130. Eks uus kevad ja suvi näitavad tegelikku seisu. See võib olla hullem kui praegu tundub aga vabalt ka parem. Ma olen optimist.

26.01 See vähene lumi, mis üleeile sadas hakkas kohe eile hommikul sulama ja temperatuur läks jälle plussi. Täna jälle rõõmsalt roheline. Ei saa aru, kas on udu või uduvihm või sootuks midagi vahepealset. 

Max arvab, et kui ennast hästi pikaks venitada siis on ta juba suur, sama pikk kui Kusti

Aga tegelikult jääb ikka veel pikkusest leboasendis vajaka ja püstiasendis on Max ikka veel alles kasvav suurus

Kui Sass on algusest peale olnud rohkem Mustika moodi, vaoshoitud ja tagasihoidlik siis Max on rohkem Kusti moodi. Samamoodi kogu aeg näljane ja nagu näha ka soojalembene. Sülelembusest rääkimata. Nemad suhtlevad ka rohkem omavahel. Aegajalt käib pöörane jooksmine, ikka Kusti ees ja Max taga aga tülli nad ei lähe, valdavalt ja kui tatt ikka vanamehele väga pinda hakkab käima patsutatakse Maxile lihtsalt käpaga pähe. Jutt lühike ja konkreetne.

28.01 Hommikul tundus, et päike võib pistma hakata aga kole ja paha pilv jõudis ette tulla ja jälle läks ebameeldivalt mossi ja pimedaks. Sain hostade üle lugemisega valmis. Oi, jeesus, ma olen ikka täitsa ogar. Eelmisel suvel suutsin soetada 47 uut hostat ja kokku on neid nüüd 279. Vähe sellest. Juba on uus tellimus teele läinud. 13 tk Eurohostast ja lisaks sealtsamast ka 5 pojengi, mis on isegi minu kohta üllatav käik. Aga need on seal nii odavad.

Mida ma enam kunagi ja kindlasti miskitpidi ritta ei saa on mägisibulad. Nende loendi võin rahumeeli vahele jätta. Ma isegi ei pildistanud neid oluliselt sel aastal. Vaid üksikud klõpsud. 

Rahule võin sel aastal veel ka kaktused jätta. Need, mis julmast kaotuse aastast eluga välja tulid, elasid vist küll juba 3 aastat kasvukas ja seal kosusid ka Anne annetatud tited juba täitsa kobedaks. Sel suvel istutasime kõik kivilasse aga lugeda võib neid alles kevadel, Ja neile ehk suudab ka nimed uuesti leida. 

ööseks lubati -5C ja paistab, et tuleb ka ja kuna ka päevaseks temperatuuriks pakuti -3 C, on ehk lootust ka valgemale ja helgemale ilmale.

29.01 Täna on jälle temperatuur plussis. viimased visad vanad hanged kahanevad. Peab pidevalt endale selgitama, et on alles jaanuari viimased päevad ja järgmine kuu ei ole aprill või lausa mai. Teen tasapisi lugemise ja kudumise vahelt oma taimeinventuuri. Üle on loetud kõrrelised, kukeharjad, pojengid ja floksid. Viimaste juures olin küll üllatunud. Ma olen kõigile floksifännidest sõpradele kindlalt öelnud, et mina olen neist üle saanud ja ei enam mingit soetamist. Aga KEEGI on sel suvel salamahti 10 uut aeda toonud. See on täiesti kriminaalne. Vähemalt pole pojengidega sama tehtud. Aga selle vea ma olen tegelikult juba likvideerinud ja 5 uut on tellitud. 

30.01 92 sõnajala taksonit panevad südame rõõmsalt põksuma. Aga juurde saamisega on raskusi. Paar uut on Eesti müüjatel siiski tekkinud. On üks Iiri puukool kus pakutakse päris põnevaid, ka meile sobivaid aga hetkel on neil enamus juba sould out, näpuotsaga sealt siiski saaks. Enno talus võib küll midagi põnevat olla aga ma ei satu sinna kuidagi. Kaugel on ja ega ma häbeliku inimesena ei julge eriti kusagile trügida ka.

Aga ilm on täna küll kole. Kõige jubedam, mis sel aastal olnud. tuul on tormilähedane ja kollerdab nii kõvasti katust mööda, et lausa häirib üleval toas asjadesse süvenemist ja sajab tugevat vihma. Kõik lohud ja lohulaadsed kohad on vee all. Maa ju siiski külmunud. Temperatuur nõrgalt plussis, 1,6 C.

Kuna homseks lubati üsna samasugust ilma siis võib selle kuuga lõpetada. Midagi põrutavat vaevalt, et juhtub. Taimetabelis jätsin vahele päevaliiliad. Need eriti ei õitsenud ja pilte pole. tuleb nagunii üks suurem liigutamine ja liigitamine uuel hooajal. Eks siis kunagi näeb mis alles ja mis mitte. Seega võtsin käsile selle kõige tüütuma, muud püsikud. Sellega läheb aega.

Üheks tegevuseks on veel enda taltsutamine. Olen palju taimemüüjate lehti lapanud ja suure hulga mind kõnetavaid taimi, sibulaid leidnud. Nüüd tuleb neid seni googeldada ja vaadata kuni tundub, et on juba nähtud ka ja polegi nii väga vaja.