...ollakse igati stardivalmis...

...sest kunagi ju peab ilm soojaks minema. 

Aprilli esimesest päevast ei saa ülbelt mööda vaadata. Oli päikseline aga külm. Lõunaks oli küll +4,3 C kerkinud aga hakkas ka tuulekest seadma, Paljudes kohtades oli maa ikkagi külmunud ja kus ei olnud, seal oli libe mudakiht külmunu peal. Krookused keeldusid õisi avamast kuigi päikene paistis. Võrkiirised on vinged. Kui kõik teised tardusid külma saabudes siis nemad ometi punnivad edasi ja tulevad. Paari päeva pärast on hulk uusi sorte õites.


´Carpatian Wonder `
mul on hea meel, et murus on krookused juba 3 aastat vastu pidanud ja isegi laienenud


Laugud on kes vähem, kes rohkem ennast mullast välja lükanud. 
Kartsin juba, et armeenia sügislill ´Tivi `on otsa saanud. Aga ega palju puudu ka pole. Üks õieke on lõpuks siiski ilmunud.

´Hab Gray `on üks mu lemmikuid kukeharjade seas. Ka selle tulemine on tore ning ei vihja esialgu sugugi hallikatele lehtedele.


Tundub, et järgmistest aprillipäevadest peab mööda vaatama. Igatahes ilmateate järgi jääb esialgu kevad ära. 
03.04 oli siiski esimene pool päevast täiesti kuldne ilm. Ülo sai lõpuks kaks viimast (neljast) õunapuud ära lõigata ja mina veidi korrastustöid teha.
ja Sass tähtsalt kontrollkäiku teha

 Siis läks ilm juba jamamaks ja lõpuks päris jamaks ja on sedasi jätkunud. Selline pilt vaheldub taas sulanud maaga ja tuisukeerised on vahepeal hiiglaslikud, sest taas on suure tuule päevad. Öäk, ma ütlen.

oo, uus kast ! see parandab ehk pisut tuju, muidu olen nii vihane, nii vihane, mis ilm see küll tänapäeval on (Sassil ei ole auku, kuidagi valgus paistab valesti )

Ühed sokid said valmis, teisi punun usinasti edasi. Ühele erilisele inimesele saavad sokutet. Keila vöökirjaga.


06.04. Purgaa ja täispäike vahelduvad sellise kiirusega, et pea hakkab ringi käima. vahepeal on sõbra juurde laekunud 2 sinilillekest, peenemat sorti ja pisut julgema hinnaga. Sestap ka ainult kaks. Ja on laekunud info veel ühe südatalvise tellimise laekumise kohta täismahus aprilli lõpus. Seega ei tee mind kurvaks see, et talv ja milleks kui süda tulvil taimerõõmu on. (tuntud laulu viisil) 😀
Juba mõni aeg tagasi käis Ülo ka siis Lidlis ära. Üldiselt selline võimatu missioon, Tartus vähemalt. Rahvas murrab ja ostukärud on hiiglaslikud. Ligipääs kuumematele toidukaupadele on tugevalt pärsitud. Siiski ei tulnud ka Ülo tühjade kätega välja. Endale ostis kollektsiooni jaoks kolmese tulemasinate komplekti ja mulle akrüülpastade karbi, 5 tükki sees. Kuldne ja hõbedane on tummised, valgega saab reljeefset pinda teha, valge liiv ja kivihall meenutavad struktuurilt ise segatud mulla- ja liivavärve, mida kunagi sai katsetatud. See viis väikese pildini (viimane lihtne lauajupp, aga Anni lubas sünna puhul tuua kui ilmad paranevad). Fotol pole kahjuks nüansid näha aga kivihalli ja valget liiva siin katsetasin.
aprillis vastu tuult

Nagu ikka on mul virnas hulk häid raamatuid mida läbi närida. Paljutõotav autor on Iris Murdoc. Vana sõber väidab, et me oleme teda nooruses lugenud ja vaimustusest püherdanud. Mul täielik auk selle koha peal. Jah, autori nägu tuli tuttav ette, nimi muidugi ka aga... Raamatute nimed hakkavad ka tasapisi tuttavalt kõlama. praegu käsil ´Itaallanna `. Jah, olen tõesti kunagi lugenud ometi ei mäleta tuhkagi ja seega saan nautida. Tundub, et ongi nii hea, et võisime nooruses püherdada küll suurest rõõmust 😀

Jah, kõik oleks nagu suurepärane aga ikkagi tahaks kevadet. Tahaks aeda ilma suurte vattideta ja kergejalgselt. Selle viimasega on siiski veel endiselt kehvasti. Reedel on tähtis kohtumine raskesti kätteandva neurokirurgiga. Süda on saapasääres, sest hirm jälle mitte kusagile jõuda on suur. Lootus on lollide lohutus ütles kusagil kunagi keegi 😏
Nädal aprilli saab homme läbi ja kus me oleme, ikka kusagil veebruaris. Ainult valgus reedab, et on siiski juba aeg kevadet nautida. Üks õde aianduses nägi eile kauguses äikest ja arvas, et nüüd võib maa peale istuda ja teine õde aianduses lisas, et jah, kraabime lume ära ja viskame muru peale selili 😀. Jätkuvat rohimisootust ja muidugi istutamisootust. istutamine ja uue rajamine või vana ümbertegemine on need kõige magusamad hetked aiainimese elus. Jäin vist lobisema 😌

2 kommentaari:

  1. Imeilus käsitöö. :) Aga kevadega on jah, nii nagu on.

    VastaKustuta
  2. Muhe kirjutise lõpp! :D
    Aga muidu on kõik päris kole. Kole-kole. (Ikka ilm, ma mõtlen)

    VastaKustuta