on täiega naljakuu

 07.04. Täiega põrguvärk. Ärkad hommikul ja suur talv on õues, langeb laia lund, puud põõsad lumerüüs. No õnneks plusskraad, natuke, + 0,2 C 😀 aga ikka parem kui miinus. Ärkasin nagu ikka vara, lugesin raamatut. Köögis lugemiseks on mul tavaliselt midagi, mida jutiga lugema ei pea. Safarigiidi memuaarid sobivad hästi. Kudusin sokki. Hakkasin Juhanist tellima kanada roose ja liiliasibulaid. Õudne piin. Palju soovitut oli vahepeal otsa saanud. Kui pangani jõudsin oli summa kohutav ja üldse mitte see mis pidanuks olema. Läksin tagasi aga sellega oli ka ostukorv tühi. Uuele ringile ja selgus, et vahepeal oli veel osa asju otsa saanud. Sain ainult 3 roosi (kanadalasi on üldse väheks jäänud) ja kui sibulikud olid korvis märkasin ka laoseisu vaadata. kaks väga vajalikku pidin maha tõmbama. Vähemalt oli enamus sadanud lund selleks ajaks kui lõpetasin ära sulanud.

Eile lugesin jutiga läbi Iris Murdoch ´Itaallanna `. Issand kui hea. Täpselt selline mida ma tõeliseks ilukirjanduseks pean. Sõna ilu ja mõtte tihedus on ka tõlkes alles jäänud. Mul on veel 4 raamatut samalt autorilt. Need on nagu trühvlitordi (minu lemmik) tükid mis saavad enne otsa kui arugi saad.

08.04. Hoovihmatas. Olid väikesed hood ja paduhood. Paar tundi paistis päike. Kui hommikul linna sõitsime oli paduhoog. Teine tuli õhtupoolikul ja sellise kiirusega, et oli tegu õigel ajal ja väga siva tuppa saamisega. Natuke ikka õnnestus ka pilte teha. Linnast tulles nägin Ülenurme ringi juures pesas seisvat toonekurge, valget. Mõtlikku.

ma väga arglikult pakun välja, et ´Harlem Gem ` aga et mul kivilas ühel aastal kadusid pea kõik krookused ja see tuli mingi ajal tagasi, siis kindel ei ole. Igatahes läheb sel väga hästi, on isegi murusse jõudnud ja see meeldib mulle väga.

Anni toodud kohalik leid (st. lähedastest metsadest). Sinilillede pildistamine on minu jaoks üks rist ja viletsus. Hakkan liiga vara pihta. Selles mõttes, et mingi õitsemise periood alguses tõmbavad nad õied mossi kui vähegi vähem valgust on. Hiljem seda enam pole aga siis on juba võidujooks ajaga, et enne ära ei õitseks kui pildi saan.

Kirgaslilledest esimene. kasvukoht soodustab teistes kaugele ette jõudmist.

Kõige ilusamad on muidugi sügv- ja säravsinised võrkiirised aga viga pole ka tumedatel lilladel ja lillakassinistel. Tegelikult pole ühelgi Iridodictyumil midagi viga. Kõik on ilusad ja tublid. 

´Velvet Smile`

´Pauline `

´Blue Note `

Mida rohkem varakevadisi sibulikke on, seda parem. 

dalmaatsia krookus ´Barrs Purple ` C. tommasianus on pisikese aga väga kirka õiega

Ma üldiselt ei taha väga jätta sügisel taimi koristamata. Kevadel on alati liiga kiire. Vahest mõni ikka jääb.

Eryngium ogaputk ´Ghost `

Mõnikord tuleb lihtsalt tahtmine mingis suunas klõpsida, tundub silmale tore või siis, et oleks jälg ajajoones ikka regulaarselt olemas

kuna need kõik küll nii suureks on kasvanud

lõokannused hakkavad ka tasapisi sättima

kui oleme Sassiga kahekesi sörgib ta minu sabas aga kui kodus on selline haruldus nagu Ülo, siis on pilt enamasti selline 😀

09.04. Hommik algas paljutõotavalt kuigi ikka ja jälle tuuliselt. Aga temperatuur tõusis innukalt ja kobisin välja, et midagigi ära teha. No midagigi sain teha ka ja jälle kihutas pilv meie poole. Seekord ei suutnud õiges tempos evakueeruda ja sain pisut märjaks. Just enne kui kuri pilv silmapiirile ilmus ja hirmsa tempoga meie suunas kimas, tegin taas mõned pildid. Pilves oli ka paari pauguga äikesehakatis😃

Armastan seda õrnsinist 

Mõned krookused on rahutud ja korratud aga teisalt on see ka lõbus, sest iial ei tea milliseid õisi järgmisel aastal on näha. Näiteks sort ´King of Spring `

Juba järgmisel aastal peale esimest õitsemist hakkas juhtuma. Paar näidet sellest. 

Variante on rohkem ja mõned neist jäävad püsima ka. Aga järgmisel aastal on jälle valikus midagi muutunud. Arvan, et need krookused, mis me pärisime on samamoodi mitmekesistunud 😀

Üritasin jälle sinililledega.

Anni metsaleid, mulle väga sümpaatne mahedam roosa

taas Anni metsaleid, üks neist lillade rühma kuuluvaist. Nagu kõik teavad olen ma lillast värvist sügavalt sisse võetud, samamoodi ka lilla varjundiga või lausa lilladest sinililleõitest. Neil on olemas mingi täiesti kindel lilla toon, mis on eriliselt sümpaatne.

Ülejäänud päev möödus soki seltsis või piltidega tegeldes ja seda kõike peale pisut pikaks veninud iluund. Ülo olla mind küll äratada püüdnud aga ma olevat ta kusagile saatnud ja edasi põõnanud.

10.04. Kuna ilmateatajad lubasid koleilma võtsime käsile midagi kevadise suurpuhastuse taolist. Mis te arvate, kas ilm oli siis närune. Loomulikult mitte. Soojem kui eile ja hilisel lõunatunnil üks mõneminutiline sajuhoog. Mida sadas ei saanud täpselt aru. Ainuke millega saime ennast lohutada oli taas liiga tugev tuul õue ja aia nautimiseks. Päev jäi pisut lühikeseks ja aknaid tuleb Ülol nüüd kunagi jooksvalt pesta, sest mina ei ole veel sellisteks vägitükkideks võimeline.

11.04. Õnn õuel ! Linnukesed teevad sellist lärmi nagu kevadele kohane. Jope võis kohe seljast visata ja keskpäeval fliisigi. Õhtupoole üritas taevast midagi tilkuda aga nii vähe, et isegi evakueerumise mõte ei jõudnud pähe tulla. kaunis ja kasulik, peaaegu, et püha päev kivilas. Kuna ma polnud sinna ammu enam sattunud asju lähemalt kaema siis üllatusi on nii meeldivaid kui ebameeldivaid ja Pulsatilla on kivilat vallutamas 😊. 

Muus osas on praegu krookuste, nende vanade ja pidevalt uusi nägusid võtvate tippaeg. Ja ka neid on meeldivalt paljuks saanud. sinililled ka on kõrgvormi saavutamas. Just nende peamisel kasvuplatsil. Varjuka teises otsas veel ei toimu midagi ja see on hea. Nii pikeneb sinilillede aeg. Püvililled ja laugud on ametis sirgumisega. Loomulikult sillad ja kirgaslilled. Kassid naudivad samuti kogu südamest ning on mulle seltsiks. Vähemalt seni kui Ülo laekub. Siis nad hakkavad teda jälitama 😀

Olen kogu aeg kahtlustanud, et okaspuud kasvavad talviti salaja või lausa avalikult. Kuidas muidu on kevadeti kõik suurem kui sügiseti 😀. Tõestus on siin. Mäginulud näiteks. Varasügisel, ok hilissuvel kindlasti kärbitud ja palun väga

Ja nii need puud ajapikku võtavadki mõõtmeid. Käid mööda ja ei märkagi, sest silm on harjunud. siis satud vaatama mingi uue nurga alt ja imestad.

Juniperus scopulorum ´Blue Arrow ` kaljukadakas, eks 15 aastat ole ka pikk aeg

Et on krookuste tippaeg, ei saa neist ühelgi päeval mööda, üle ega ümber

milline värv (ja kui suur õis) ´Ruby Giant `

Hekipeenrasse sai vist juba üleeelmisel aastal pandud segulaike krookustest. kahjuks ei leia ühtegi vana pilti, et võrrelda, ons ka juurdekasvu märgata. Unistus oleks, et see peenar oleks kevadeti pisisbulikega tihedalt kaetud😃 Selliseid laigukesi väikeste variatsioonidega on õige mitu. kaua läheb unistuse täitumisega? Muidugi kui sinna kolida neid aias kasvavaid krantse ka, läheks palju kiiremini. Igatahes kõik (ja mitte ainult krookused) kevadiste mistahes maa seest välja tulevad sibulad kolivad sinna. 

üks krantside nurk aga neid on palju rohkem 😊

See pilt pole otseslt nüüd krookusest. keegi on ennast pilgeni täis söönud. Ei hakanud küll lähemalt uurima, kas suisa surnuks või segaks ma hoopis õnnist und

Ei õilmitse ainult mina. Kassidki on õnnelikud ja õuel. 

teed sa ikka korralikult ?

mis vahid, olen ilus ja kevadjuuuhhuu

Ülo tuli, nüüd peab tembutama muidu ei märkagi äkki mind. Täna teeme vana vares Aleksandrit 😃

Õhtune idüll

Taivi kinkis ükskord priimula, imeliselt sinise ja sellise, mis minu sünnipäevaks peab õide puhkema. Enamasti puhkebki. Sel aastal jäi siiski sutsu hiljaks aga kevad on süüdi ja ma arvan, et minagi jõudsin selleni alles paaripäevase hilinemisega. Seega peaaegu ju. Oi, see on üks ilus priimula

Ühtlasi leidsin ka esimese lõhnakannikese

Paar päeva ei olnud ka kasvukas käinud, isegi vist rohkem. Redis on kenasti reas ja veebruaris katseks tehtud talikülv (ikkagi on mul segane, miks just keset talve ja mitte hilissügisel aga ma arvan, et ennekõike on see tulnud aednike kohutavast kevadigatsusest ja vajadusest midagigi teha) on taimehakatisteks vormistunud. Midagi on juba ka kevadkülvist tärganud. Nüüd paluks külmadel öödel otsa saada.

piilun rediseid

must rõigas on kõige suurem

12.04. Veel suurem õnn õuel. Veel soojem ja veel ilusam. Linavästrik jõudis ka pärale. Nende kahe päevaga on suur tükk kivilat ära vuntsitud. Peaaegu vist pool lausa. Korralikult ja põhjalikult. Umbrohud pole veel jõudnud vaenlast (mina) märgata ja juuri kõvasti pinnasesse kinnitada. See on rohimiseks tänuväärt aeg. 

Kui teadlikult tekitatud sinililleplats on täisilus (peaaegu) siis teine isetekkeline vaikib täiega. Lihtsalt pisut külmem nurk. Tänu sellel saan nautida sinililli palju pikemat aega.

ma ei suuda kuidagi sinilillede pilte välja jätta, 😏 natuke ikka peab ju neid olema.

kaugelt

ja natuke lähemalt

Ja mõned ka päris lähedalt 😊

transilvaanlane ´Blue Jewel`, sel aastal siiski kuidagi madalam ja mitte niiii ilus, on kabedam olnud.

Muret teevad uued transilvaanlaste sordid. Üks siiski paar õit andis aga 3 on täitsa tulemata. Lootus muidugi sureb viimasena ja ehk tulevad lehed ja need lihtsalt veel ei ole õitsemiseks valmis. Kurb kui eelmise aasta põud ja minu eemalviibimine oleks need hukutanud. Piskivirikud läksid nagunii 100% ja väga suur osa priimulatittesid 😢. Mul ei olegi nii suuri kaotusi varem kunagi olnud.

Hariliku sinilille uued sordid on kõik elus. Enamus neist siiski pigem juba lehtdekoratiivsete hulka kuuluvad. Muidugi on õied ka aga see pole enam nii huvitav. Näiteks.

´Cremal ` lihtne roosa 

Erinevate sõprade metsaleiud, valdavalt muidugi Anni omad, sest tal on ilmselgelt eriline nina ja silm nende leidmiseks täiesti seletamatul moel isegi autoroolis olles, rääkimata siis metsades luusimisest.

Ülle sirelililla on siiani minu üks lemmik, teadagi olen ju lilla fänn

Futulandist, millised tolmukad

Muidugi nagu võiski arvata hakkab siin platsis toimuma. Üksikud seemikud on ok, need hakkavad meie niinimetatud vanasse parki rändama aga tekivad ka segapuhmad (võib ju toimuda nii tagasi liigiks minek kui ka liiga lähedale külvatud seemned, mis võivad jälle uue näoga õisi anda) ja neid peab hakkama harutama, et asi täielikult käest ja lõppkokkuvõttes suisa siniseks ei läheks

seemik

Kartsin, et eelmise suve põud on hävitanud ka kevadel istutet Anni Ahja leiud aga tasapisi hakkavad üksikud õiekesed tulema. Tundub, et valdavaks tooniks on lillaksroosa või vastupidi, ilus intensiivne igatahes. Praeguses staadiumis ei oska veel erisusi näha aga need olid kindlasti olemas.

Aga aitab küll. Ringi liikudes märkan üha uusi tulijaid. Kevad on hoos. Lõokannuste krantsi kerkivad ootamatutest kohtadest. Olgu neil ilus ja hea meie aias olla. 

Olen väga rahul Anglesina lumeroosi seemikuga. Mu enda lumeroosid on varjukas ja alles varases õitsemise staadiumis ja veel pildile ei tule.

13.04. Ilm ja õnn ei ole püsivad aga kuniks neid on tuleb nautida ja rõõmustada. Kivilat päris lõpuni veel valmis ei saanud. Ühte poolikut päev oleks veel vaja aga homseks enam ilma ei lubata ja mingid üsna vastikud prognoosid mitmeks järgnevaks päevaks on välja käidud. Oi kuidas ei tahaks taas paksemaid vatte selga panna aga vist peab😕 Hommikul tuias toonekurg tiigi kaldail. 

kas ma olekski märganud kui Kusti poleks minu ees õue minnes kõhtu vastu maad surunud ja pilku kinnistanud 

Enne kivilasse siirdumist tegin nagu ikka väikese jalutustiiru. Olin täitsa unustanud, et üks nõiapuu peab juba ammu õitsema. Viimane hetk oli märgata

Hamamelis japonica jaapani nõiapuu

Praegu on väga hea aeg okaspuid nautida. Miski veel ei sega pilti. istusin ja nautisin päikest koonu paitamas ja tõdesin, et neid ikka juba on.

esimene tagaaiast ja teine juba kivilas positsiooni sisse võttes.

kohe, kohe, mõni kribukivirik on ikka elus, ka jumalad olgu tänatud

minu igakevadine rõõm, Saxifraga hypnoides sammalkivirik

Lausa uskumatu kui palju on kevadel näha ja öelda 😀. Ei midagi uut siin kevadise sinitaeva alla ja ometi igal uuel kevadel rõõmustavat ja erutavat ja... Aga nüüd tööle.

14.04. ei saa öelda, et oleks väga vihmane olnud aga periooditi udutas ja tibutas. Temperatuur vaid +5C. Tegelikult olen kolmest rügamispäevast väsinud ka. Seega tubane kuigi ääretult suurte süümekatega 😏

Ja ongi juba 15.05 ja kevadpüha alanud. Minu kogemus ütleb, et peale lihavõtteid läheb alati paremaks, ilm muidugi. Nautige pühi ja kui ilm kannatab ka loodust. Ja lootkem, et mitte ainult ilm ei lähe paremaks vaid ka maailm lõpetab kord õudused.

💖