... kulges märtsi järgmine kümnepäevak...

 ...ikka vääramatult kevadesse.

11.03. poolpilves, poolpäikseline, pakaseta aga üldiselt ikkagi miinustes. Päeval päikese toel kerged plusskraadid aga tahaks palju enamat. Tahaks, et lumi läheks lahinal ja kõik varakevadised pääseks ilma kätte valla.

12.03. Päike, päike, päikene paike. Päikese käes on juba täitsa mõnusalt soe, eriti kui tuulevarju peituda. Esimese jume võib näkku saada küll. Lubatud kanged külmakraadid jäid õnneks ka ära. Anti märksa leebemat ilma. Päeval keris +4,3 varjus juba ära. Lume sulamist võis  veena näha. Siiani on see lihtsalt haihtunud nähtamatu auruna kosmosesse. Ja see on tegelikult parim variant. Öised miinused päevaste plusside vahel ei lase kevadporil tekkida. Kui lumi kord läinud on aed valmis aednikuga kohtuma.

Üks väike vallatus dušširuumi lakke sai Üloga kahasse lõpuks ära tehtud. Selline paariaastane soovunelm juba. Koostöö oli enamvähem selline, et mina targutasin, kaagutasin, vehkisin kätega ja tassisin kappidest kõikvõimalikku nänni,  mida kasutada saaks. Esialgne idee kahest plaadist ja sellest, et need ripuvad ja midagi ripub veel olid tõsi mul olemas. Ülejäänu jäi Ülo õlgadele kanda.😀 Pole päris see, mis nagu kusagil vaimusilmas uduselt terendas aga ma arvasin ka kaua, et need plaadid on sinised. Selgus kurb tõsiasi, et need olid vaid sinise kilega kaetud. No ja sealt algas ka mõtte varisemine. Ok, las see ripub, lõpuks võib ju alati parem mõte tulla.

kui laes on konks, siis ei pea see mitte tühjalt seisma

13.03. Päike, päike, päiksekene. Soojakraade 7 varjus ja palju rohkem päikese käes. Tuult ka ei olnud. Õhtul olid taas virmalised. Sel aastal on neid päris sageli. Mitte küll väga võimsalt aga peenemate aparaatidega saadi pildile küll. Anni ja Anders korjasid juba teist nädalavahetust rähni käbiladestusi kokku ja täna said need pidulikult ka ära põletatud kuni virmalisi oodati. Ma olen kogu aeg olnud eksiteel kui arvasin, et virmaliste pildistamiseks on vaja erivarustust. Piisab täiesti korralikust telefonist ja seda ma ka ei teadnud, et pildistamisega näeb hoopis rohkem kui palja silmaga. Et virmaliste hoiatus oli antud need olid oodatud, siis võin uhkusega öelda, et Tea ja Lars said need kenasti fotokasse ja mul on luba nendega siin edvistada. Ikkagi Taga talu virmalised.😊

 Kohe väga hakkab kevadine tunne tulema.

14.04.

Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõusta üles, oh Jaak, muidugi võiks aga reaalsus ütleb tänapäeval, et hea kui elus püsib. Seegi on väikesele keelel suur asi. Täna on emakeele päev. Peale selle on päike, PÄIKE ja temperatuur muudkui tõuseb. Järelikult sulab ja loogilisena tundub, et tuleb kevad. Paluks lähiajal, ilma trikkideta ja mahedalt. Tippmark oli +11 C ja ma rõhutan, et varjus

Sõda Ukrainas kestab.😢 Mõeldes nende kannatustele, lootes sõja lõppemist, võideldes õõvaga mis tekib neid valusaid uudiseid kuulates ja veel enam kuulates mingite jutjullede pidevat targutamist. Üks laud mõeldes sõjale.

Sõda näinud aken

15.03. Täiesti imeline ja uskumatu aga jälle on päikesepäev ja öö lõpus väga vara hommikul olid jälle virmalised. Isegi varustamata silmaga täitsa tore roheline taevakaar. Oi kuidas sulatab. Lõunane temperatuur +12 C varjus. Võiks juba lausa päikest võtta. Päikese käes istuda igatahes saab aga sellega on see häda, et näpud hakkavad sügelema mulla ja rohimise ootuses. Ma lihtsalt ei oska niisama istuda. Lugemine oleks ka mingi variant aga .... Homme hakkan kasvukat koristama. Täna ei saa, sest hambaarst ootab visakat ja puhast patsienti 😉

suutis ka lõpuks õied lahti lüüa

16.03. Olgu taevased tänatud järjekordse päiksepäeva eest. Oi kuidas sõrmed sügelevad aga maapind on veel jääs.  Eks täna sulas jälle vähemaks ent võiks juba nagu kiiremini ka või kuidas. Samas, hea, et niigi on, on hullemaid kohti kus lumi ikka veel pea kõrvuni kui pikali visata, iseenesest mõista 😀

Akende seeria viimane laud sai valmis aga nüüd on tunne, et esimest ei ole 😊 loomulikult ei lasknud loomeind mind kasvuhoone lähedalegi

Vanade akende romula

Kui midagi fataalset vahele ei tule saab neist väike näitus Elva raamatukogus. Kusagil märtsi lõpus, mis polegi ju teab kui kaugel enam. 

Need aknad on mulle kuidagi pähe istunud ja sundinud veel ühe luuletuse kirja panema 😏

klaasid säravad lõhnavad raamid

kiiskavad vastsed kremoonid

aknad on uued kõik peegeldub

igaüks end meelsasti peegeldab

daamid kleite pilved oma lendu

sõdurid rühti kõu võimast välku

lapsed mängu vanad elutarkust

aeg möödub põnevus kaob

sära klaasidelt kulunud ära

läbi miljonite pesukordade

vihmades pehkinud raamid

viimasest sõjast jäänud praod

paigatud nõnda kuis osatud

peetud aknad võetakse maha

oma teadmisi oma kogemusi

nõnda vanade akende romulas

salamisi vesteldes jagavad

peale avaliku valu ja rõõmu

saladusi mis nähtud tahtmatult

kui kardinad ette tõmbamata

pikantseid lubamatuid öid

sündimiste rõõmu leina valu

nõnda lõplikult lagunedes

olles oma saatusega leppinud

vandudes et keegi neid ei pese

enne nende varisemist põrmuks

  17.03 Päikeselisd päevad kestavad. Öösel ikka miinused, päeval kuni +12 C . Aina rohkem hakkab maa seest välja sirguma erinevaid sibulike ninasid. Aiatöödega on siiski veel vara alustada, istuda päikeselises tuulevarjus võib ometi ja unistada kõigest mis saab tehtud kui päriskevad kätte jõuab. Üle eesti on nähtud, kuuldud paljusid kevadekuulutajaid linnukesi aga meil on küll veel väga vaike. Lõpetan ühe soki kudumise ja alustan kohe teist jättes juba kootud soki paarilise aega kui täna alustet sokid valmis on. Ja alustan aknaseeria laudade esimesega mis nüüd tõesti viimaseks jääb. aga mul on erilisi lauamaterjale hoopis teisteks lahendusteks õnneks olemas mitmeid. Eile kontrollisin.     

18.03.   Hommikul täispäike. Ja nii jäigi. Õhtul kui linnast koju sõitsime oli taevas eriliselt suur kuu aga   see tõusis kiiresti ja kui lõpuks õues maandusime oli vaid üsna tavaline suurus ent täitsa täis  või täpselt täis. Täiskuu aeg on aga teadagi ...😏  no pehmelt öeldes huvitav 😀

19.03. Öösel läks pisut pilve ja temperatuur jäi plussi vaid päikesetõusul oli -0,1 C. Varahommik oli pilves ja see tundus juba lausa kummaline nende päikesepäevade järel. Varajaseks lõunatunniks oli päike kenasti tagasi ja ilmateate järgi peaks lähipäevil päikseline ilm kestma.

Ülo lõikas kaks suuremat õunapuud kevadvormi elik Uibu lõikas uibuid 😀. Ilm oli kena aga mitte nii soe kui mõni päev varem olnud. Õnneks ei olnud tuult. Üritasin natuke õisi otsaida ja pildile püüda aga need on ju nii kribud. Homme õnnestub ehk paremini. Lumikellukese sordid on hästi talve üle elanud. Esimesed alpikanniõied hakkavad ka meie aias tulema.

Esimene krookuste seas, alati. Üks kahvatu kollane krookuse õieke ka ilutses üksi keset peenart aga paari päeva pärast on neid juba hulgim, vähemalt ma loodan.

C. gargaricus gargari krookus

Talvine lumekupp on murusse tee leidnud. Oi kuidas mulle meeldivad need vahvad varakevadised murus. 

Kõik räägivad juba õige mitu aega transilvaania sinilillede puhkemisest. Minu omad ei ole üldse veel nii kaugel, küll aga paar hariliku sinilille tuusti.

erakordselt kahvatu ja hädine pilt aga vähemalt on sündmus fikseeritud. Homme püüan paremini

Võrkiirised on vapralt mulla seest välja trüginud aga õitsema veel pole jõudnud hakata. Eks see tulemine ongi kevadel mõnikord pikk ja raske. Ülo mõõtis 30 cm keltsa ja üldse mitte sellises kohas kus poleks talvel eriti lund olnud. Uskumatu, polnud ju mingi külm talv aga tasapisi ikka on toimetanud. Märtsikellukesed ka tulevad.

näete kui raske see tulemine on isegi kui lund ei pea enam eest lükkama aga aednik on mingit jama peenrasse pannud ja nüüd muudkui pressi 😏

Rähn toimetas täiesti häbematult ja häbenematult aga pilt on hoopis nende karvaste okste pärast, nii nunnud.

Harilik mänd ´Gold Coin ` pole nii silmatorkavalt kollane talvel kui mõned teised sordid ja suvel jälle pole nii roheline kui teised männid. On küll aeglasema kasvuga kui liigiga võrrelda aga on siiski juba täitsa arvestatav värvilaik talvises (eks ka hilissügiseses ja varakevadises) aias.

20.03. Öösel miinusesse ei langenud ja kohe palju vähem lund on aeda jäänud. EKS KEVAD JU, täna! Aga mõnes kohas on kuhjatised, keset peenart kujutage ette. Ma pole kunagi kevadele kaasa aidanud aga sel aastal on ikka hirmus isu seda teha. Kuhjatised peenardes ju. 

Kusagil eilse ja tänase piiril sain siis esimese aknalaua ka valmis. Kahjuks jäin ühele aknale alla, see joonistamise oskuse puudumine annab vahel väga teravalt tunda. No ma saan veel midagi parandada enne kui Ülo laki selga laseb aga kas see äratundmine sellest, mis on valesti tuleb ei tea mitte. Tegelikult kisub kohe ja praegu õue. 

noored (uued, värsked, vastsed jne) aknad

Sellega on näituse kraam koos. Veel vaja meheõel ilusad sildid teha lasta, kaks luuletust ka peenemale paberile ja siis Elva poole teele saata.

Lähengi kevadet nüüd nuusutama. Kuulama kas ka meie maile mõni kevadlinnuke on naasnud. proovima lillekreibalaid paremini eilsest pilti saama. Ühe sõnaga nautima. Olgu see kevad rõõmuks neile kes seda nii kaua on oodanud ja kulgegu nii hästi kui antud ajahetkel üldse võimalik on. Aiainimesed on õnnelik rahvakild, neil on võimalus kaevuda mulda ja unustada kus ja mis ajal me elame.