...tipib mai suve poole, ikka pisike sammutips ja natuke tagasi...

 ...ja jälle tips, tips edasi ja tips tagasi, aga olgu samm lühike või pikk, suvi tuleb lõpuks siiski.

Selles, et luuviljalised õitsevad ja Appeldoorni tulbid ka pole midagi tavatut. Aga see pole ka alati sel ajal nagu aamen kirikus. On olnud nii ja naa aastaid. Mai tundubki jahe tulevat ja sellega olen täitsa nõus ja rahul aga käredat hiliskülma , ma väga palun, mitte korraldada. 

01.05 Maksimum +8 C. Sajuta aga väga tugeva tuulega. 

Tulipa ´Appeldoorn`  uues kleidis , materjaliks rootsi pojeng (Paeonia x bergiana 

Dysosma pleiantha taldleht

Olen ostnud kaks erineva nimega koerahammast. Nimi erinev nägu üks. Googlist leiab sama sordinimega nii kalifornia kui indiaani koerahamba. Kuidas siis nendega on ? Kumb on õige ? 

kas Erythronium californicum ´White Beauty ` kalifornia koerahammas või E. tolumnense ´White Beauty ` indiaani koerahammas :???

Mõned tuustid on peaaegu, et kohustuslikud. Mina sain selle Futu käest ja olen ikka väga rahul. Selline kena värviline mätas praegu ja kui poole suve ajal ära venib ja isekülviohtlikuks muutub tuleb maha nüsida ja varsti on jälle kuni sügiseni kestev värvitörts keset rohelist.

Euphorbia dulcis  magus piimalill

Ussuuri pirnipuu alustas õitsemist.

02.05 Kui ikka jooksvalt jääb kirja panemata siis paari päeva pärast pole enam aimugi. Mis ilm oli? No ei mäleta aga pilti tegin. Ju siis ei sadanud. Vähemalt päeval mitte. Ülo istutas tomatid kasvukasse. Eks siis kui peaks mingi loll külm tulema , peab midagi välja mõtlema. Tomat ikka viskab külvist istutatava taimeni siva küll. Oleks järgmisel aastal meeles, et paprika tuleb paar nädalat enne tomatit külvata. Ma või ju kirja panna aga enamasti on külvi ajal märkmik kadunud. 

Mõnikord liiguvad ilusad lilled ühest aiast teise olles ammu nime kusagile ära kaotanud. Heleroosades tulpides on minu jaoks peidus mingi pisike roosamannaline muinaslugu printsessist kes...jne.

Triinu nimeta roosa

Ja mõnikord tuleb metsik loodus ise aeda. Eks ikka millegi teise kaisus, täitsa salaja.

Oxalis jänesekapsas

Mitte ainumaski roosa/punaka/lillaka õiega koerahammas end ka sel aastal ei ilmutanud. Lehti muidugi on ja mitte vähe aga õisi pole. Mõnede taimedega lihtsalt ongi üks pidev hädaorg. Aga ega mul valgete vastu ka midagi pole. Kohe üldse pole.

Erythronium albidum valkjas koerahammas.

03.05 Ilm jahe ja tugeva tuulega. Temperatuur tõusis küll +15 C  ja kõrgemalegi kõrgemale nullis külm tuul selle ära. Grillima ei kiskunud kuigi Ülol sünnipäev. Vanemad inimesed istuvad viisakalt toas ja ei sega põnnidel õueelu. Keegi põnnidest oli pulli pärast konna meie wc potti sokutanud. Esimene reaktsioon oli, et pole võimalik. Konn jäi ellu ja on loodusesse tagasi transporditud. 

Ilus aeg on. Kevadeti ikka on. On mida oodata. On mida vaadata.

Amelancier lamarckii Lamarki toompihlakas alustas. Teised veel mitte.

Salix matsudana  ´Ural-2` matsuda remmelgas. Kas kollane või roheline. Kevadine kostüümimäng.

Tulpe tiksub aina juurde. Üks läbi aiaaja minu lemmikutest. kaua oli nimeta aga lõpuks selle on siiski saanud. Tegelikult tuleb neid lausa mühinal. Eriti ´Appeldoorn `tuleb. Kunagi likvideeritud häirivad kaks rida hakkavad taastuma aga nüüd need enam ei häiri.

´ Van Eijk `

et mul 2 sarnast tulpi on sassi läinud ei hakka nime pakkuma. ilusad mõlemad ka niisama kaeda

Tänavune kummaline kevad on kõik lilled madalamaks jätnud kui tavaliselt. Karukellad tunduvad eriti madalad. On vist nii, et mida varajasem õitseja seda lühem vars. Hilisemad saavad pikkuskasvu veel enne juurde kui õitsema hakkavad. 

Aga üks väga vinget karukell siinkohal. Seemik.

Pulsatilla seedling

Kobarhüatsindid teevad üldiselt ka mida tahavad. ma neid väga ei torgi. Sestap mõni kaob ja tuleb jälle. Mõnikord tuleb vana asemel ka midagi muud. Mulle on need alati meeldinud. las möllutavad. 

Kunagisest ´Valerie Finnis `-st on tulnud selline, mis teises aiapooles kannab nime ´Skyblue `aga selles konkreetses kohas on lihtsalt seemik

Loomulikult meeldivad mulle ka bellevaaliad. Kunagi kusagilt on minu omade nimi. On kuidagi kehvakesed sel aastal aga nende eriline sinine on tõesti eriline

Bellevalia

Olen kevadise seaherne liiki alati meeldivamaks pidanud aga juba eelmisel aastal tundus mulle see hele variant kuidagi sümpaatsem. Armastus tuleb, armastus läheb! Ei päris ära ei ole ka liigi armsus kusagile kadunud, lihtsalt koha vahetus pjedestaalil

Lathyrus vernus ´Alboroseus ` kevadine seahernes (=kurelääts)

Lõpuks ometi ka kriimulad hoo sisse saanud. Need punased on ikka nii, nii ilusad. 

Olen 20.04 paiku pannud pildi kivilas olevast jaapani enelast. Nüüd on see ikka väga ilusaks läinud. 

Spiraea japonica DP ´Big Bang ` jaapani enelas

Kirju püvilill on ka selline poolmetsik. Väga nunnu poolmetsik. Aga pildil meeldivad need mulle solisti, duo või äärmisel juhul kvintetina mitte massina

Fritillaria meleagris  kirju püvilill

Üks püvilill kasvatas 9 aastat lehti ja nüüd kümnendal otsustas õitsema hakata. Pidin lausa targalt küsima, et mis see siis nüüd veel on? Helen paneb muidugi kohe puusalt. 

Fritillaria thunbergii  Thunbergi püvilill

04.05 Temperatuur üldiselt +10 C, paar tundi oli kõrgem ka. Päeval puudus inimvaenulik tuul ja oli päikest.  

Kõik ülased on hetkel tippvormis. Inetult värdülaseks kutsutu ka

Anemone x lipsiensis värdülane

Sellest piipheinast tõotab ilus kollane mätas tulla

Luzula sylvatica ´Solar Flair ` mets-piiphein

Kunagi oli akakapsa hullus peal. Pole enam ammu uusi sorte soetanud. Uuemad ja peenemad ei ole tahtnud kasvada ja nii need on jäänudki unarusse. ei suutnud vastu panna kollaselehelisele. Kõlas ka hoiatus, et ei tarvitse isegi esimest talve üle elada aga õnneks on elanud. Näis mis edasi. Väga äge tundub olema

Ajuga reptans ´Gold Chang ` roomav akakapsas

Üks on ikka täitsa hulluks läinud

Prunus avium ´Polli Murel ` magus kirsipuu

05.05 Kuni hilise lõunatunnini oli temperatuur +3,5 C, tugev tuul. päike ja mingi lumelaadse olluse sadu vaheldumisi. Mul võib ju jääkaru (või pingviini, kst) geen olla aga seda oli minugi jaoks pisut palju. 

Hapukirsi puu õitseb. Vanal pirnipuul läheb veel paar päeva aega. Sõnajalgadel hakkavad rullid tulema. 

Väga kiire ring aias. Mis tasus avastamist sai jäädvustatud ja padinal tuppa tagasi.

Kui juba kena hulk sõnajalgu on esimesed rullid kukile saanud siis üks on juba pikkuskasvu võtnud.

Osmunda regalis  kuningosmunda

Alati viimane ja alati oodatud koerahammas. Juba eelmine aasta plaanisin seda mingit moodi hõredamasse asetusse viia aga...

Erythronium sibiricum  ´Belõi Klõk ` siberi koerahammas

Järgmine juuno on õie avanud. Kolme on veel oodata.

Juno ´New Argument ` juuno

Kevadet on nii palju, et lausa üle ääre ajab. Kõik õitsejad õitsevad korraga ja ennastunustavalt. Üks kollane nurgake

Ja lehised on lehes või olid need ikkagi okkad ?!

07.05 Kuradi külm on! Kuradi, kuradi külm! Märg ka.

08.05Võiks panna kordusmärgi. Kui ikka nii kaugele läinud mai on lõunaajal ikka ainult +3 C ja kui siis veel paar tundi on ennast sügatud ja jõutud julge otsuseni, et nüüd küll lähen aeda tuleb selline padukas, et keerad hoopis diivanile külili. Lõvi kuuleb selle alati ära ja on kõpsti kohal ning siis sõtkub mind ennastunustavalt kuni uinub. Mina enam mitte. Natuke ikka olin aias ka. Tegelikult valdavalt kasvukas. Seal ei puhu see jõletis tuul, mis viimasel ajal on täiesti pidurdamatu olnud. Eks paar pilti sai ka.

üks priimula on ennast eriti ilusaks sättinud

Svea helelilla

Nii tahaks õied lahti lüüa aga kole külm on

Glaucidium palmadtum  tiibpojeng

Ma pole kunagi seda toomepuud nii õites näinud. Kõik õied pole veel isegi avanenud.

Prunus padus ´Colorata ` harilik toomingas

Olen juba maininud, et meie aias on väga paljud lillekesed poole madalamad kui harilikult. Karukellade juures märkasin esimesena, siis juba jäid silma tulbid (´Appeldoornid `välja arvatud kuigi ka need pisut) 

Seegi on poole madalam harjumuspärasest. Silm on harjunud pikaajalisi asukaid nägema ja igasugune kõrvalekalle on kohe nähtav. Aga muidu üks tore ja tragi tegelane. Püsib paigal ja õitseb kaua. Oi, need taimede nimed ja nende pidev muutumine. Siiani tundsin seda kui Arnebia pulchra-t aga nüüd leiab nimede registrist

Huynchia pulchra prohvetilill (ussikeeljas prohvetilill oli siiani) st mina avastasin just nüüd ja praegu, ikka peab nimede registrist kogu aeg kontrollima

Mõne asja üle jääbki vist kogu elu imestama. Näiteks. Miks lähevad valged ülased mõnede sortide puhul tumeroosaks/lillaks, oleneb silmast. Seda muidugi on kindlasti võimalik teaduslikult põhjendada aga miks see ikkagi vajalik on ? Selliste kohtade juures jõuan tavaliselt järeldusele, et keegi jumalavallatu selle maailma ikka lõi. Enda näo järgi. Selline on ka sort ´Taavi ` 

Anemone nemorosa ´Kenneth Pink ` võsaülane õitsemise lõpus

Selle igas aias (no mõnes ehk pole ka, eriti uutes) kasvava punase tulbiga ´Appeldoorn ` on mul terve ajalugu välja käia. Sain selle ja sõsarsordi ´Appeldoorn Flite `majaga kaasa. Hakatuseks üritasin neid koondada ühte kohta. Loomulikult oli juba järgmisel aastal selge, et neid on nii seal kust need omaarust korralikult välja võtsin kui ka selles uues kohas kuhu neid koondasin. Mingi uiu ajel ja sellepärast, et mul oli maasikaridadest ikka väga siiber panin need kenasti kahte ritta. Tule taevas appi. Aga oli uhke küll ka. Siis hakkas sellest platsaist ilupeenar kujunema ja read ei sobinud kuidagi. Lõin read sassi ja  oli neid nii palju, et hakkasin ära viskama. Tõsi, esimesed peotäied panin heinamaale kus need endiselt õitsevad. Mõned on ka rändamas. Küllap neil on tugigrupp neljajalgsetest. Sain pildi hõredamaks ja teistele ka jäi hingamisruumi. Sel kevadel vaatan, et read hakkavad taas ähmaselt aga kindlalt moodustuma. No nüüd tehku mis tahavad. Mina enam ei sekku. Hetkel on olukord veel kontrolli all. Kogu selle kemplemise ajaga olen hakanud seda surematut kaštšeid austama ja mis seal salata ka armastama. Väike austusavaldus sellele tublile piltidega.

Nendel piltidel ka ´Appeldoorn Flite `. Sama tubli ja visa.

Esimesed epimeediumid, edaspidi epid ja ei mingeid haldjatiibu, on alustanud. Natuke kahju, et nendest paljud on nimeta jäänud. Kas olen ise sildid kaotanud või olen saanudki ilma nimeta. Esimene on esimene igal aastal. See sai isegi natuke külmaga pihta aga väga natuke.

Epimedium x rubrum ´Galadriel ´ punane epimedium

Järgmine mis juba tõsiselt õitseb

E. x warleyense ´Orange Queen ` vaskpunane epimeedium

Järgmine on väga ilus aga pildistamiseks kõlbmatu kui maa on märg ja sedagi ei tea kas ikka pärast püsti ka saab. Nime ka ei julge öelda. Loodan Tsiili peale kui ta juhtub lugema. Kardan, et mul on siin sildid naabriga vahetusse läinud

Pisikesed paprikataimed said kasvukasse ja muu mudru, mis toas oli ka. paprikad pistsin ikka juba mulda ka. Kaks ja + kastitäit taimekesi tahavad nii peenrasse juba aga kole külm on. ma ei väsi seda kordamast.

Hostad tulevad, üpriski ebaühtlaselt. ebaühtlasemalt kui tavaliselt. aga on eesrindlasi. Alati esimesena ja teistest ette rebinud.

´Liberty ` 

09.05 Küll on hea, et ma eile midagi välja ei istutanud. Ma ausalt ei julgenud isegi enam vaatama minna, mis aias on või mis mitte. Vähe sellest, et oli padukas, siis padukas koos rahega ja lõpuks sadas lihtsalt jäälahmakaid. Teisiti ei oska seda asja nimetada. Ja ma olin sel ajal kasvukas. Kujutate ette, et kui isegi õrn vihm seal võimendub siis täna kostus see lausa sõjamürana. Homme vaatan. Ja ometi oli hommik nii ilus, temperatuur tõusis kiiresti + 10 C peale, tuult ka ei olnud. Aga ma ägin seda pilve juba eemalt tulemas sajusein all.

Kasvukas külvasin igasuguseid kõrvitsalisi turbapottidesse. Seal on endiselt tore mängida. Enne õudu olid tulbid

´Banja Luka ` 

´Van Eijk `endiselt üks lemmikumaid

nimeta, sain majaga kaasa, nunnu selline

sellist mul ei ole aga päris tore, et on tulnud

Tulpide tulemine on kusagil poole peal ma arvan. 

Tubli pinnakatja. Kui õitseb siis ilus pinnakatja ja kui ei õitse siis ikkagi ilus. headest pinnakatjatest on alati puudus.

Waldsteinia ternata  siberi valdsteinia

Valged ja roosad karukellad on alati hilisemad. Tulevad kui teised juba lõpetamas.

Pulsatilla vulgaris ´Alba ` harilik karukell

10.05 See kole sadu ei olnud midagi ära lõhkunud ja see on tõesti juba ime.  Ilm veidi normaalsem. Üks pilveke käis hommikul üle aga kergelt. Kui põhjatuule kätte ei sattunud oli kohati lausa palav. Kokku selline keskmine. Temperatuuri polnud ausalt aega vaadata. Eurohosta esimene pakk laekus. Istutasin 14 hostat ja 7 ämblikõiega päevaliiliat. 2 pojengi jäid homsele. Taimed saabusid paljasjuursetena. No ei hakka ju nädalaks potti istutama. Loodan, et ilmatargad ei valeta kui miinuseid ei luba. Samas olen palju kuulnud päris korralikust miinusest, mis kahju põhjustanud. Loodan, et julge hundi rind on karvane. Isuäratavamad.

´Green Thumb ` mini

´Silly String ` mini

´Lettace Wrap `vist kõige ägedam aga kõige kallim ka

´Ladybug ` ütlen ausalt, et nime pärast

´Qoarter Pack ` eriti mini

Kempen `Cream Star `

Valley`s ´Red Scorpion ` 

Läksin jälle liiale aga mis parata. Hostaarmastus tuli, et jääda. Ülejäänud 7 on ka ilusad. 

Enne istutamist külvasime kasutaimede seemned. Kõik korraga. Mai juba nii kaugel, et mis seal enam passida. Külvid katsime mullikile või kiletunneliga. Katsetame selle ka ära. Meie tuultega ei oska arvata milline on tulemus. Nagu ikka. Porgand, punapeet, madal ja kõrge hernes, madal ja kõrge aeduba, näpuotsaga lillkapsast ja valgeviljalist naerist. Tunnelis ehk õnnestub. Põlduba sai ka sel aastal kasti. Punased. Need hakkasid ära kaduma. Hoiame oamaa mustana sel aastal

Päeva pildivalik. Kevad on ikka nii rikkalik. Kuhjaga erinevaid rohelisi ja nende sekka pilti rikastama punast, kollast, valget õievahtu

Physocarpus opulifolius  ´Schuch` lodjap-põisenelas

Acer platanoides  harilik vaher, mis võib ka mingi vana sort olla, ka selle roheline on tumedam

Okaspuud hakkavad tasapisi "õide" minema. See on nende hiilgeaeg.

Picea abies ´Dudanga ` harilik kuusk

Picea. abies ´Rydal ` harilik kuusk

Picea abies harilik kuusk

Sõnajald rullivad ennast lahti. Pean tõsiselt ennast tagasi hoidma, et mitte 50 pildi siia ritta laduda.

Minu kõige ilusam kobarhüatsint tuli Svea aiast

Muscari ´Mountain Lady ` kobarhüatsint

Kes sealt siis tuleb? Tõenäoliselt männas-kuutõverohi.

Veel üks pilk varjulisse 

Kolmiklilli tuleb üha juurde. Et neil õitsemise ajad erinevad siis venib kolmiklillede õitsemine meeldivalt pikaks

Trillium camschatcense  kamtsatka kolmiklill

Trillium kurabayashii  rait-kolmiklill

Epimeediumid üldiselt veel alles sätivad. Üksikuid õisi ikka juba on aga nende pildistamine on ikka tõeline peavalu.

Epimedium x omiense ´Akane ` emei epimeedium

Loomulikult läheb tulbitrall täies hoos edasi

üks kst kaunitar

´Orange Princess `

´Tres Chic `

11.05 Ilm veidi normaalsem aga põhjatuul on endiselt lausa jäine. Istutasin need 2 pojengi. kasvukasse said tärkama ja õieaega ootama külmaõrnad sibulad. Pottidesse. Kolme ma pean, rohkem oleks palju. Kalla, hiidhüatsint ja õnne jänesekapsas. 

Kuna sel aastal jäid suvelilled külvamata siis esimest korda minu aedlemise ajaloos ostan suvikuid ja panen ka suutesse pottidesse, Nendega hea veel mõningaid tühikuid peenardes, Eriti neid kohti kus hulgaliselt varakevadisi sibulaid. Idee vähemalt on selline. Teostumise kohta veel ei oska öelda.

Kui eile oli hariliku kuuse päev siis täna paar nuluilu.

Abies lasiocarpa ´Arizona Compact `(ees) ja ´Green Globe ` (taga)  mäginulg

Korea nulg käbideta ei  ühelgi aastal

Abies koreana

Valget õievahtu tekib aina rohkem.  

Spiraea x cinerea ´Grefsheim ` tuhkur enelas on muidugi alati õiterohke

Amelanchier lamarckii  Lamarki toompihlakas, samuti suur õitseja igal kevadel

Kui noored lehekesed on dekoratiivsed siis võib õisi vabalt vähem olla. 

Prunus pensylvanica (Cerasus) pensilvaania kirsipuu

Vaat kui suureks on põldjalaka "mündid# vahepeal kasvanud. Sendist on saanud kahekümnene.

Ulmus ninor ´Argenteovariegata ´ põldjalakas

Vahtral olla sünnipäev sügisel aga tegelikult on sel puul kaks sünnipäeva. kevadel on vahtrate tulemine ikka väga kaunis. Kaks järgmist lähevad hiljem normaalselt roheliseks-.

Acer platanoides Globosum ` harilik vaher

Acer platanoides ´Deborah ` harilik vaher

Acer platanoides  harilik vaher

Mõned õitsevad ja mõned on juba päris lehes

Acer palmatum kämmalvaher

Iga tulemine on isemood. Põnev maailm. Sedaviisi tuleb hariliku tamme sort ´Pectinata `

Quercus robur ´Pectinata ` 

Õhtul olime Tartu Pauluse kirikus kontserdil. Arvo Pärt ja gongid. Sakraalne minimalism. See oli kolmeosaline etendus minu jaoks. Esimene pooltund oli huvitav jälgida kogunevat publikut. See oli mõnusalt mitmekesine ja omanäoline. Sellistel kontsertidel on alati eriline publik. Siis tulid gongid. See oli piinarikas ja pikk. Olin valmis lahkuma kui kohe ei lõpe. Ju siis mulle gongid teraapiliselt ei mõjunud. Kuulsin vaid müra. Küsisin teravkõrv Ülolt, et kas oli nüansse mida ma lihtsalt ei kuulnud. Vastus oli ebalev ja diplomaatiline. Järelikult ei olnud eriti midagi. Ja siis kammerlik osa, viiuli ja klaveriga. See oli hingematvalt ilus. Nii ilusat Ukuaru valsi esitust polegi varem kuulnud. Seega oli kõike ja kõlama jäi ilus. 

inerjöör kongimehega

12.05 Juba ilusam. Ilm ikka, mis muud. Kui soojaks läks ei tea. Igatahes jopet ja pakse pükse vaja ei olnud.  Peaks ikka õue ka mingi temperatuuri mõõtmise asja soetama. Ei lähe ju vahepeal tuppa vaatama. Istutasin ära  5 sinilille sorti taimelaost. Valmistasin ette koha kortuusilehistele kivirikele. Meie esimene niiduring sai ka avatud. Seekord oli Ülol au esimene olla. Mingil ajal võtsin üle. Niita on tegelikult väga mõnus. Kahte kuiva päeva on veel vaja, et kõik niidetud saaks aga kas ka antakse, ei tea. 

Vahva on tegutseda kui käpulised seltsiks on. Isegi kui nad magavad või jõllitavad teineteist. Liiga hoogu ei tohi neil kasvukas minna lasta, Siis pole enam väga ok. Aga nad on tublid, korralikud kassid.

Max on ennast täpselt taimede vahele positsioneerinud

ja Lõvi peab teda pingsalt silmas

Kolmiklilledel läheb hästi. Seda isegi vaatamata sellele, et osadega on suur segadus. Mis on mis ei tea enam. Kui keegi teab siis lasku tulla. Oleks tore neile ka õiged nimed saada. Üks peab olema talbjas ja üks raotu. Kolmandast ei osak üldse arvata.

ega sellegagi kõik selge pole aga sellisena ma selle sain

Trillium flexipes aff. põlv-kolmiklill

Täiskuu aeg on imelik aeg. Sellisena ma teda oma töölaua tagant näen

13.05 ?16 C tuli ära. Mõnus. Ülo jätkas niitmist ja mina tegelesin umbrohuga. Päeval istutasin 5 kortuusilehist kivirikku.  Jäänud on Petersi tellimusest 9 kõrvikpriimulat. Kus oli taas kord mu mõistus! Panen ilmselt pottidega mulda ja sügisel kasvukasse talvituma

Vaade varjulisemasse nurka

ja lähemalt ühele sõnajalgsele

värske Adiantum venustrum  himaalaja adiantum

Tulpe tuleb ikka veel. Jahedad ilmad on andnud pika tulbiaja.

imeline ja õrn Tulipa clusiana ´Peppermint Stick ` häbelik tulp

Tulipa ´Samantha `

14.05 Vihm hommikust. Kõik need kehvad ilmad saab täita muude tegevustega. Nt musterdada oma lemmikud kodukleidid, et plekid mis välja ei lähe olematuks teha. Näiliselt.

15.05 Vihm hommikust. Õhtul läks ilusaks aga kõik vettinud. Eile ka läks. Panin Moused pottidesse aga pojengid ootavad veel pisut. Äkki saab ilma vihmata istutada. Mingi paus peab ometi ju tulema. Siiski üle homse ei hoia. 

16.05 Hommikul oli udu õue tunginud ja kaugemal polnud midagi näha. Kui udu hajus oli paar tundi ilusat ilma aga see kulus muidu käest ja siis tuli taas laussadu. Õhtul kui enam ei taha õue mängima minna läheb loomulikult jälle ilusaks. 

Mõtlesin mai ühte lukku mahutada aga kui ma nüüd seda pajatust kerima hakkasin selgus tõsiasi, et ma olen ilmselgelt üle pingutanud. Kevadel on kümmepäevak õige maht. Aga mis tehtud, see tehtud. 

Paks udu on jälle meie maja ümber piiranud. Juuni tuleb ilmselt ka niruvõitu, jahedamapoolne. aga äkki vastu suve udud enam ei loe. Klaas peab alati pooltäis ju olema.