...ja kisub ka vihmakuuks. Põuda sel kevadel küll kurta ei saa. Nii mõndagi kohta mida vaid mäletan häguselt, et seal võis vesine olla, pean nüüd meelde tuletama. Nii märga maad pole ammu näinud.
17.05 Aga täitsa normaalne ilm juhtus täna olema. Sooja omajagu ja vihma ei sadanud. Fliisi võis rahulikult selga panemata jätta ja see on sel kevadel juba tase omaette. Ülo sai pikalt niita ja mina muid olulisi aiaasju ajada. Lepalehised toompihlakad alustasid õitsemist.
18. 05 Varahommik vihmane. Hommikune külaline pidavat ära minema. No läks ja ei läinud ka. Ikka oli jalg ukse vahel ja udutamist läbi päeva kuni õhtul juba taas piserdamiseks läks. Päästsin madalad iirised umbrohust. ma küll veel ei saa enda omadest aru, et oleks plaan õitseda aga mitmed pildid Fb-s tegid ärevaks. Pea siis ei alustata. Nüüd vast paistavad ikka õied välja. Aga möödunud öö oli +10 ja enam C ja kus kõik viskas kohe kasvu juurde. Nii see, mis peab kui ka see mis ei pea ja see mis ei pea ikka rohkem. Aga No stresso ! Üle mitme aasta sai jälle eurovisiooni finaali vaadatud. Ja tulemus oli ilus. Seda enam, et seekord jäi see esikoht pisut ebamääraseks. Võitis jalust rabav hääl mitte laul ja see 1 hääl Israeli ja meie vahel. No see on peaaegu viik. Iseasi on see, et ma pole kunagi aru saanud mille eest Iisrael need hääled alati saab. Ja Švetsi laul oli igatahes parem kui Austria oma.
´Valge Klaar `alustas õitsemist. ´Antonovka´ veel paar päeva passib. Need meil ühel puul ja tundub, et mõjutavad teineteist. Nii häid antonovkaid pole ma varem kohanud kui eelmisel sügisel. Panin suurema osa pintslisse, mina kes ma üldiselt ainult Kuldrenetiga lepin
Kahe päeva pildihetked
Kivila on ilmselgelt hukas, mis hukas, Vähe on seda mida üldse saab jagada. Mõned vähem umbrohused klõpsud.
läbisegi
üks paljudest
Daphne cneorum palu-näsiniin stardib
Prunus pumila var depessa roomav kirsipuu
Berberis ? ilmselt thunbergii Thunbergi kukerpuu, sort teadmata, tulnud pealinna poolt, keegi ehk teab. Tii või Futu näiteks
Mätas mida imetlen igal aastal. See on nii valge ja täiuslik.
Iberis sempervirens ´Tahoe ` igihaljas ibeeris
Sõnajalad rullivad üksteise võidu. Need vist ongi kõige ägedamad taimed kui muidugi puitaimeddega mitte arvestada. Nimesid pole rulli staadiumis eriti vaja.
Dryopteris erythrosora punaloor-
Polegi nagu vahet. Kas õitseb forsüütia või kollane lodjap-põisenelas läheb lehte, eriti kui on kõrvuti, kollane jätkub
Physocarpus opulifolius ´Dart´s Gold ` lodjap-põisenelaas
Rodod meil sel aastal pigem tagasihoidlikud õitsemises. Midagi ikka on, Männiku nimetutest alustas see, mis harva meil õiteni jõuab, Ikka saavad nupud külmakahjustuse. Sel aastal on isegi mitu õite kogumit.
Teinegi olemuselt sarnane, madal aga mitte nii õrnuke, samuti nimetuna saadud aga julgeksin pakkuda
et võib olla ´Pohjola`s Daughter `???
Okaspuud on kõik ägedad aga alati on mõni ikka väga äge, mingis hetkes või ka kogu aeg. Peaaegu igal aastal hullult käbisid tegev meie nö püsijõulupuu. Sel aastal jälle. See on muidu ka tore, kahar aga mitte taevasse kerkiv. Selline malbe ja rahulik. Käbid muidugi välja arvatud. Sel aastal sattusin seda pildistama kui uued kasvud on algstaadiumis
Picea koraiensis korea kuusk
Päris palju on veel õitsvaid ülaseid. Liik on juba kustunud, ka kollasel ülasel aga sordid peenardes peavad vastu.
Anemone nemorosa ´Pink Delight ` võsaülane tuleb viimasena ja on veel täitsa värske
Tulpe ikka veel tuleb. Ilusate seas on alati ka veidrikke ja neid on alati väga vaja. Mul õnnestus teisel katsel kodustada.
Tulipa acuminata teravatipuline tulp ennast lahti kerimas
Paar ilusat ka.
´Miranda `
´Angelique `
Varajased hakkavad juba kuhtuma aga kõige hilisemad alles kõvas nupus. Tulbiaeg on pikk.
Kobarpeade lehed võivad olla rohelised või mitut moodi kirjud aga ka imeliselt kollased. Tõsi hilisem lehevärv on pigem rohekaskollane aga vaheldus siiski
Ligularia dentata ´Monja ´ hambuline kobarpea
Järgmiste epide etteasted. Neid on päris palju kogunenud aga korda mul nendega pole. Päris mitu on Tsiili seemikud ja kahjuks ei ole need mingeid tähiseid kaasa saanud. Mitmed on ka sellised mis uut kodu otsisid ja ega needki nimesid kaasa saanud. ja kogu selle segaduse tipuks olen ka ise suutnud mõned sildid segi ajada. Seega neid milles olen kindel on üsna napilt.
Epimedium ´Moonlight ` endiselt edetabeli tipuosas
Epimedium lishihchenii Li epimeedium
pole see mis pidanuks olema aga edasine info kahjuks puudub, õitseb igal aastal ohtral ja võiks selle nime leida
veel üks väga uhke õitseja aga nimi läks ümberistutamisel lendu
Ikka ja jälle imetelen suurelehelise brunnera jõudu taltsutada naati sellest lihtsalt üle kasvades. Mingil hetkel läheb kõik niitmise alla ja siis varsti on jälle selline seis. Võtan juba pikka aega hoogu, et peenrast ohtralt tekkinud seemikud ka tiigi kaldale naati taltsutama istutada aga ikka saab hooaeg enne otsa
Brunnera macrophylla
Üldine pilt on tegelikult täiesti maine vaatamata kõigele.-
Pole siiani suutnud leida kohta tellitud priimulatele. Need on pirtsutajad ja tundub kõige õigem need potiga peenrasse panna ja talvitada kasvukas, Aga sellest olen vist juba kirjutanud. Kõige uhkem neist on hästi suure õiega
Primula x auricula ´Ancient Society `
19.05 Eilne kirdetuul oli leebe ja lahke. Loodan, et nüüd hakkab täiskevad ka lõpuks peale. ÖÖ oli taas erakordselt soe, +12,3 C aga sama temperatuur hommikul on jahedavõitu. Imelik on inime. Õhtul oli +16,8, päeval kindlasti soojem.
Olen kõvasti pildistanud.
Kui pilte on palju tekib alati suur küsimus, et millised on need kriteeriumid mis aluseks võtta. Esimene on muidugi see kuidas mulle endale üks või teine paitab, meeldib. Edasi peaks oskama arvata, mis teistele huvi, äratundmisrõõmu või mingit muud positiivset elamust pakuks. Aga see on nüüd see koht kus kohe kuidagi ei oska ära arvata. igale oma. Mis ühele kuld see teisele muld või kuidas see kõlaski.
Alustan siis Maxist kes ülbelt peenrasse jalutab samas valvsust kaotamata, sest iga põõsa taga võib varitseda Lõvi. Tegelikkuses seda muidugi ei juhtu, sest Maxi nähes kaob Lõvi ülehelikiirusel. Need kaks mahuvad peaaegu kõrvuti olema enne toidukausside täitmist. Ei saa need kaks sõbralikke suhteid sisse seatud. Lausa haiget ka teineteisele ei tee aga üks tants ja tagaajamine käib pidevalt.
Varretu emajuure esimene õis on alati nagu mingi eriline kingitus ja kui ma vaatan teiste aednike pilte kasvõi FB-s siis vist mitte ainult minule.
Gentiana acaulis esimene
Oma suureks rõõmuks näen, et kaks rohekaõielist tulpi on elus kuigi vahepeal olid mõlemad kadunud. Ehk taastuvad ja jäävad.

Tulipa ´Night Rider `
Kui juba tulpidest siis üks hilisemaid eriti edevaid on valgeservaliste lehtedega
´Estrella Rijeneveld `
Ja kuna sibullilled tulid jutuks siis veel üks, mis on eelmisel aastal surnuist ärganud. Lootsin sel aastal juba rohkem kui ühte õit aga ei.
Fritillaria acmopetala ´Baba Dag ` terav püvilill
Kõikmõeldavad laugud on lahedad. Suurepallilised ja kõrged on uhked ja pisikesed haprad on nunnud ja sinna vahele mahub veel igas mõõdus ja moes lauke. Üks õrnuke
Allium zebdanense lumilauk
Linnupiimad on ühed mu lemmikud. Neid on varakevadest kuni suure suveni. madalaid ja kõrgeid. Valdavalt valgeid, mõned varjundiga sekka.
Ornithogalum nutans longus linnupiim
Kivilas hakkavad padjandfloksid ennast aina enam näitama. Mägisibulad on ikka veel punasel lainel. Muidugi need millel selline periood olemas on. Mõned on alati rohelised ja mõned kogu aeg punased. Nimed on ammuilma minevikku vajunud. See ei sega neil ilus olemast ega minul nautimast. Olen neid alati armastanud. Kes poleks!
Neid on mul tegelikult täitsa palju ja muude vahele pistan mõne ka järgmises kirjatükis. Kord nime kaotanud mägisibulale enamasti enam nime ei ole ka võimalik leida (minu arvamus muidugi). Neid on ikka väga sarnaseid. kaks esimest pilti pole üks ja seesama. Mingil ajahetkel on ehk erinevus suurem aga kes neid sedasi suudab jälgida.
Hetkel on oma parimas vormis mägisibuljas nõmmkann
Androsace sempervivoides
Olen õnnelik! Kollaselehisel vaevakasel läheb hästi. Nägemiseks peab küll veidi silmi pingutama.
Betula nana ´Aurea ` (vist) vaevakask
Varjupeenras alustas hiinaõis. On ka üks neist mille kasv sel aastal poole madalamaks jäänud. Vähemalt esialgu. Kui aus olla siis see võikski olla tema tavaline kasv. ei varjaks enda seljatagust nii põhjalikult.
Saruma henriy hiinaõis
Alati on rivis teistest pisut kiirema rullumisega ja tervet varjupeenart oma tittedega täitev (täielik umbrohi, mis pole just tavaline sõnajalgade juures) endiselt nimeta sõnajalg
nimeta sõnajalg, ilus aga loll
Puittaimedest kaks erakorralisemat
Hariliku tamme sort, mis kavatseb kõvasti õitseda sel aastal
Quercus robur ´Pektinata ` harilik tamm ja lepatriinu
Vahtrate lehtimise ilust ja mitmekesisusest võiks lõpmatuseni padrata. Need vääriksid lausa iseseisvat lugu. Siinkohal piirdun siiski vaid ühega
Acer platanoides ´Paldiski ` harilik vaher
Üks vaade kus esiplaanil uhkeldavad hariliku kase sordid. ´Spider Ally `on juba jutuks varem olnud. Kollaselehine on imeilus.
Betula pendula ´Schneverdige Goldbirke ` arukask
Kevad on nii külluslik aeg, et juba nende väheste päevadega on jälle lohelugu tulnud. Jäägu siis mai viimane ots järgmisse kirjutisse.
Tõesti on külluslik aeg. Olin neli päeva kodust ära ja ei tunne enam aeda ära. Hostadki on vahepeal välja tulnud. Sõnajalgade lahtirullumise imet armastan minagi. Peaaegu sama vaatemänguliselt pakivad-voldivad end lahti varvasadiantumid ja ängelheinad.
VastaKustutaMul on ka raske midagi valida piltidest, sest enamusel on ju mingi eriline seik peal. Ehh, see kevad on ikka totaalne fotode tootja, ma lausa upun nendesse. Aga nii ilus on ju kogu aeg!
VastaKustuta