...pühime pisarad ja naerame lõpuni...või mine tea, võimalik, et naerame veel kakski korda...

...sest elus peab nalja saama. Muidugi on elu tegelikult  ise nagu must huumor. Põhjuseid naermiseks ei pea kaugelt otsima.

 20.04 Öise sooja vihma tulemusena oli hommikuks muru vaat, et niitmise kõrgune. Aga kus seda enne nähtud on, et aprillis niidetakse. Jääb ära. Kasvagu või põlvini. Enne mai keskpaika (kõige varem) niitmist ei toimu. Ilm mõnus. Olime tegusad. Panin maha lätlaste liiliad ja istutasin hamsterdused. Ülo kaevas kasvuka maa läbi ja külvas redised. See oligi juba hiljaks jäänud. Jälle jäävad tomatitele jalgu. 

esimene kast ja puuke on hamsterdused, üks väärtuslikum kui teine, tagumine kast on tellitud sinililled, kõrvikud ja kortuusilehised kivirikud, mis mulle üllatusena olid 5-lises komplektis. Osad priimulad on õiega ka, need saab üle kontrollida kas ikka vastavad nimele ja osad veel nupus. Paaril juhul kahtlane kas õit sel aastal näeb. 

Ja kui hakkad kontrollima on kohe jama majas! Tellisin nimetuse ´Orwell Tiger `ja kui nüüd Googeldasin siis see pole mitte, kui üldse siis ´Mersey Tiger `. oskab ehk mõni priimulatark miskit öelda

???

Teised kaks on õigete õitega.

´Eden Moonlight `

´Old Clove Red `

nagu hamsterdamisest veel vähe oleks olnud sain ka imelise kingituse. Loodan südamest, et saan selle istutamise ajal jagada ja  kinkijale tagasi jagada. Tema jäi nüüd ju sellest iludusest ilma.

Primula Belarina ´Amethyst Ice `

Nagu ikka kõik kevaded (ja ka teised aastaajad) tunduvad eelmistega võrreldes imelikud, pole eranduiks ka käesolev kevad. Mina ei saa küll aru, mis kuu meil siis nüüd hetkel käsil on. Pean uskuma kalendrit, et on aprill aga välja hakkas üleöö nägema nagu sügav mai mõnel teisel kevadel. Kõik, mis enne suviseid õitsejaid õitseda saab, õitseb nüüd korraga. Muru muudkui kerkib. Veel natuke ja põmps ei jaksagi enam korralikult. Vana juba teine ka. 

Kobarhüatsindid, varajased tulbid, kanakooled, karukellad, varajased kivirikud, idahüatsindid, ülased, viimased sinililled, priimulad va. kõrvikud

Oleks siis, et ilutaimed hulluks läksid, Umbrohud ka. Ja nemad ei võta enam hoogu maha ka siis kui lubatud ilma jahenemine lõpuks kohale jõuab. Ja nii saab peenarde talverisust koristamisest taas kord sujuvalt ka rohimine. Praegu on seda veel hõredalt ja võililled ning juba ninakesi näitavad ohakad saab kerge vaevaga välja ja surnuks torkida. Plaan naadiga võidelda varases staadiumis aga hakkab untsu minema. Ma ei teagi kuidas sellega võitlema hakata. Siiani oli seda vaid vähestes kohtades aga tasapisi on hakanud laienema ja nüüd ongi jama majas.

Ilm oli niisiis üle ootuste ilus ja endiselt soe. Me mitte ainult ei olnud tõhusad töödes vaid ka pildistamises. Tahaks kohe terve selle toreduse siia ritta panna aga tuleb teha valikuid.  

Aga miski pole igavene, eriti head asjad. 

Ilm hakkas alla käima

21.04 -25.04 Ilm läheb aina sandimaks. Kaks viimast päeva ikka alla +10 C ja kui enne soojalainet oli see täitsa ok siis nüüd enam ei ole. Inimene on ikka imelik loom küll. Seega 24.04 ja 25.04 istun toas ja pusin seda kirjatükki kokku panna. Täna tõsi, tegin pisikese pilditiiru aga vinge põhjatuul ja +7 C ei kiskunud kuidagi aiatööd tegema. 

asti.

Sellist jama ma küll ei mäleta olnud olevat. Muru tahab juba ikka väga niitmist ja peenrad on korralikus umbrohus. Aprill ju on mitte mai lõpp, et rohimisega on kiireks läinud.  Kui ma juba praegu olen jännis siis sügisel müün või jagan aia tühjaks. Ok, mitte päris tühjaks ja ega ma ju veel ei tea kuidas hooaeg kulgeb aga praegu on küll selline vaikne ahastus kallal. 

Olgu kuidas on . Nüüd uputan kõik kevadilusse. Mõte oli panna iga päeva kohta mingi hulk pilte aga veel parem mõte tuli. Grupeerin. Nii on lihtsam ka suurem osa välja jätta. 

Pildid 19.04 - 22.04

Sinililled hakkavad lõpetama. Need paar kuuma päeva tegid kiire töö. Kärtsroosad on sinistest ja lilladest pisut hilisemad. Neid veel natuke on. Paar peenemat on ka hilja peale jäänud. Huvitav on neid metsaleide jälgida. Kuidas pleekuvad. Ühes pesas on eri mõõtu õied. Alguses normaalne sinine puhmas on enne lõppu lihtsalt kirju. Kohapeal tekkinud seemikud on mul juba ammu sassis. Mõnel ikka hoian silma peal. 

siin võib õielehti kokku lugeda, mitte mingit korda

Erkroosade kasvukoha esimene seemik oli puhasvalge. Uued roosad on kas sellised nagu algselt või ümara kausja õiega või siis hoopis kitsaste õielehtedega. Seda nägin ka aias kus käisin. Mul ei tule praegu silme ette kas seal oli ka roosa või sinine. Aga sinist ma vist juba olen näidanud. Eelmises loos ehk. 

selliste roosade esimene titt

puhas valge

aga siit kasvab välja sõnajalg

Viimane sordiline sinilill

´Prickel ` sel on veel natukeseks ajaks potentsiaali

Selleks aastaks sai sinililledest pidev vada otsa aga järgmisel tuleb jälle uusi ja huvitavaid. Ma ei usu, et ma jaapanlastega katseid tegema hakkan aga selle H. nobilise valge täidisõielise ostan küll ära kui kusagil vaid pakutakse, maksku siis mis maksab.

Ja ülased on alustanud. Nii valged kui kollased, metsikud kui sordid.

Kevadel on peale varajaste lillede ka muud põnevat uurida ja tundma õppida. Näha puittaimi ilma leherüüta nende veidrais kujudes. Pungad on põnevad ja ilusad muidugi ka. Otsida kas lehepungade seas ka õiepungi on. öelda ooo kohates mõnd varajast õitsejat puittaimede seas. Alles lahti rulluvad lehed on mõnikord imelise värviga. Ja mida kõike veel. 

Kui korea forsüütia hakkab juba vaikselt pudenema siis järje võtab üle järgmine. Sel aastal need kõik ja kõikjal õitsevad täiel rinnal.

Forsythia x intermedia ´Spectabilis ` värd-forsüütia

Rododel õiepungi on kui nüüd jälle külmad ära ei riku. Tasub olla esimeste seas, et enne maikülmasid ära õitseda

Rhododendron ledebourii (=R. dauricum var sempervirens) Ledebouri rodo

Acer platanoides harilik vaher õitseb alati võimsalt

Olen seni oma õitsvast magnooliast (ainus õitseealine esialgu) loomulikult vaimustuses kuid samas pole mulle need õied eriti meeldinud. Sel aastal on õisi sedavõrd palju, et neil on välimus ka. Mida vähem ja suuremad need on olnud seda enam meenutasid need puusse torgitud paberilatakaid. Sel aastal võtan sõnad selle suhtelise inetuse kohta tagasi. Pilt tehtud 21. 04. Õitsemise hiilgehetk.

Magnolia kobus hondo magnoolia

Ainus luuviljaline mis hetkel õitseb. Maguskirsid on esimesed õied juba peaaegu lahti teinud. Käib igapäevane kontroll

Prunus cerasifera  haraline ploomipuu (= harilik alõtša)

Mõnigi puu ja põõsas on helerohelise halo sees

lehised on juba üsna rohelised, muidugi olenevalt liigist, kes vähem, kes rohkem

Ilusad värvilised puhkejad on teadagi jaapani enelad. Üks uuem kivilas näiteks

Spiraea japonica  DP ´Big Bang ` jaapani enelas

Tasapisi tulevad lehekesed ka lodjap-põisenelatel. Üks ilusaim keda olen näinud, eelmise aasta õnnestunud ost Järvseljalt. Peale uskumatult kauni värvi puhkemisel on sel veel mitu värvimuutust varuks. Õigustab igati oma nime. Küll on kole ja kahju, et seal ilutaimede kasvatamine ja müük lõpetatakse. Sinna minek oli kui palverännak. Järvselja taimeaia lõpp viib kaasa tüki südamest.

Physocarpus opulifolius ´Magic Ball ` lodjap-põisenelas

Üks ullike on juba suures lehes. 

Euonymus macropterus  suuretiivaline kikkapuu

sugulasel pole veel üldse kiire ja selle korgistunud oksad on veel hästi näha. 

Euonymus alatus tiivuline kikkapuu

Kohe algusest peale on korgistunud koorega korgijalakas. Ega sellest vist meie kliimas suurt puud ei saa. Rohkem kisub põõsaspuuks. See on väikeväljakutse ja see teebki asjad põnevaks.

Ulmus minor var suberosa  korgijalakas

Veel üks tore jalakas ja selle potentsiaal seemnemajanduses

Ulmus minor  ´Argenteovariegata ` põldjalakas. Selle üks oksake. Puu ise juba suur.

Järgmine mõtles kaua enne kui liigutama hakkas. Kohe mure oli tema pärast. Paistab, et nüüd hakkab liigutama. Aiad on loomulikult kitsede ja jänkside pärast. Ilma oleks palju ilusam aga mis sa hädaga teed.

Tilia platyphyllos ´Henryk ´ suurelehine pärn

Punaselehiste vormide puhkemine annab värvi. Tegelikult ka kollaselehiste puhkemine. Neid on nii enelate kui põisenelate seas. Kõik kollaselehised ei ole kohe puhkedes erksalt värvilised. Algu paljudel rohelisepoolne. Punaselehised on värvikamad. Palju on neid erinevate õunapuude hulgas.

Malus pumika ´Niedzwetzkyana ` verev õunapuu

Physocarpus opulifolius ´Luteus ` lodjap põisenelas on küll kollane kohe alguses

Okaspuudest on lehised need mille kõverusi saab uurida ja nautida. Kaks suurt on juba siit läbi käinud aga eelmisel aastal ostsime teiste hulgas ka sellise, millest loodan palju. Tegemist ei ole suure puuga, pigem sellise sarvilise nutsakuga.Seda enam, et lehised on kiirekasvulised ja ei pea sajandeid ootama.

Larix decidua ´Varied Diections ` euroopa lehis

Enne lehti (muidugi pärast lehti ka aga siis on enamasti ilm nautlemiseks sobimatu ja eks hooaja väsimus ka ei soodusta) saab imetleda just selliseid korgiga oksi, kõveraid oksi ja veidraid kasvukujusid. Näiteks

Betula pendula  ´ Spider Ally  ` arukask on lihtsalt nunnu

Kes ei tunneks rõõmu sellistest pungadest.

Aesculus hippocastanum harilik hobukastan

See on vaid väike osa kogu sellest kevadisest imeväärsusest. Igal kevadel on oma staarid. Selle aasta kindel võitja on arukask. Ma olen lausa lummatud.

Betula pendula ´Youngii ` arukask

Vahetasime sügisel Guntisega martagonide seemikuid. Et tema omad olid oodatust halvemini juurde  võtnud saatis ta minu ühe vastu 4. Panin potti ja siis kasvukasse mulda. Kui mingi päev kasvuka mullast (redis tahtis külvamist) potid välja võtsime võis rõõmustada küll. Kõik talvitujad olid elumärkidega. Martagonitited kaasa arvatud ja suuremad võivad järgmisel aastal juba õit näidata.

Paar pildikest vabakasvuga metsalistest. Just sellisena, igasse vabasse kohta külvajana ma lõokannust armastan. neid on palju ja värvid varieeruvad.

26.04 Ilm suutis veel vastikumaks minna. Üle +5 C ei tõusnud. Tuul oli iiliti väga tugev ja aegajalt sadas rahet. Õhtul on ERM-is  Siiri Sisaski plaadiesitlus. See kosutab närtsinud hinge kohe kindlasti.

Kui andekas ikka on see väike naine. Milline häälematerjal. Milline kirg ja põlemine. Tema muusika on 200 % minu muusika. Kosutatud ei saanud mitte ainult hing vaid ka süda ja ihu. See oli Siiri Sisaski ja Rühma plaadiesitlus. Nimilugu on SS omas keeles Kiri Kiri Hai, mis see siis iganes kellelgi tähendab. Ka Rühma pillimehed on tugevad tegijad. Tõnis Leemets, Indrek Tetsman ja Tõnis Tüür. Peale väikeste klahvpilli nippide oli puhtalt lives ja seda parem kogu pakutav  muusika. Siiri kasutab häält kui instrumenti ja kasutab seda virtuooslik mängulisusega. Oli toredaid pisinüansse. Näiteks vilistamise duo. Ja kirsiks tordil oli äkitselt ilmuv ja siis taanduv ning uuesti ilmuv Endrik Üksvärav kes jorises kõrilaulu ja ka muidu kooslaulu Siiriga. Me harva ostame CD kaasa aga seekord olin juba üsna alguses kindel, et maksku palju maksab, ma pean selle saama. 

Enne kui lähen taas lilleilu lainele. Kõbisin orhideede lõuendit. Õudselt käis närvidele. Ega ma tea kas seegi jääb aga natuke nagu oleks parem saanud. 

 Külmad ilmad on hoo taimedel maha võtnud. Ilutaimedel loomulikult. Põlisvaenlased naat, ohakas, orasheinja võilill lasevad vanas tempos edasi. Võilill kuideks juba ammu õitseb aga paiselehte polegi veel kohanud.

27.04 Öösel oli nagu eelmiselgi -0,7 C ja päiksetõusul -0,9 C. Samas loen, et on Eestimaal paiku kus olnud -6 C. Kurval kombel on mõneski eriti külmas kohas taimede areng palju kaugemal kui meil. Ju siis päeviti on seal soojem olnud. Meil igatahes ei olnud isegi sparglil kahjustusi. 

Päevane maksimum oli +8,1 C . Kõlab külmalt aga tuult peaaegu ei olnud ja täitsa mõnus oli aias asjatada. 

Ega enne kui ilmad soojemaks lähevad midagi erilist õite vallas toimu. Noored maguskirsi puud õitsevad. Vana on tark, ei torma. Kreegipuul ladvas õied . 

Pildid 19.04 kuuni 22. 04 jätkavad

Idahüatsintidel on kõrgaeg. Käin neid mitmeid kordi igal päeval imetlemas ja nuusutamas. Mul on õnnest puudu vaid helesinine. Ma olen näinud ja tean, et see on olemas aga ma kordagi selle sibula otsa sattunud. Kui mõni hää sõber või muidu selle loo lugeja kohtab kusagil helesinist, siis küüned taha.

siin need koos lõokannuste ja lavendliga elavad. See koht sobib neile. Suvel täispäikeses.

Sinine, roosa ja valge on rohkem aedades levinud aga võimalusi on palju rohke. Mina ei ole korralik sibulike kasvataja ja vahepeal neid välja ei võta. Kui seda teek oleks ehk õisiku võimsamad aga meie rasket maad arvestades peaks siis olema mingi koht mille võib jätta suveks songermaaks. ei ole sellist kohta. Kuna see platsike sobib ka lavendlile hästi siis koos need kasvavadki. Hüatsintide puhkeaeg pole nähtav.

Hyacinthus orientalis  ´Yellow Queen ` idahüatsint

´Gypsy Queen `

´Jan Boss `

Eks sellise natuke üle jala kasvatamisega lähevad kaduma ka täidisõied. Nii ma arvan kuigi ainult ühe sordi põhjal. Nii on ´Splended Cornelia `jäänud lihtõieliseks. Aga selle värv kompenseerib.

lihtsalt ´Cornelia ` 

Sinised sordid on kõige tugevamad. Nende hulgast on võimalik ka erinevaid valida. Kahjuks pole ma kõikides nimedes kindel aga ega see vahe kõigil nii suur pole. Pealegi on mul tunne, et idahüatsintidel  sordinimed on sünonüümirohked. 

´Delf Blue `

´Blue Jacket `

kahjuks olen nime kaotanud ja selle täidisõis on 3 aasta püsinud

´Midnight Sky ` kõige ägedam, on lives isegi tumedam.

Roosasid on samuti erinevaid. Valge on valge kuigi ka nende hulgas on erineva suurusega õisikuid ning õite erinevat asetus ning tihedust. Aga las need jäävad valikust välja.

Olen kogu aeg kõikunud kahe vahel. Kas teha aprill lõpuni või veel korra jupitada. Otsustasin lõpuks viimase kasuks. -Sedagi annab umbes jaanipäevani seedida. Sel kevadel on peaaegu kõik kevaduudised aprillis.