...kui selgub ilma soojenedes, et kevad on jälle käkki keeranud. Vaatan õudusega pungitavaid magnooliaõisi ja palun iga päev, et oota nüüd veel natuke. Pühapäevaks lubati ju.
12.04 Täna arutasin lätlaste liiliakarbi lahti. tundus, et liiga tihe asetus on ehk. Panin korvi. Pisut õhku ja tunaeilse värske ´Sirbi` mis läbi loet neile katteks peale.
siin on 25 suurt kuni väga suurt sibulat, lätlastel on ikka eriti suured liiliasibulad, olen ka Guntiselt ju ostnud ja kõik on alati hiiglaslik, samas hinnad pole seda sugugi, vaid 2 sorti tellisin 1 sibulaga ja õieti tegin, sest need on nagu kaalikad, eriti 1 (see oli ka ainuke kallis sibul) ja ei mahuks mulle kusagile enam äragi
Seega olen rahul. ! sort oli asendatud aga, et tegu valgeõielistega siis ega neil vahet ei olegi, 1 sordiga on veidi segane, pool nimest on maha kriipsutatud ja kui Googeldada siis peaks sellel ikka mingi teine pool olema aga no on nagu on. Kingitus on ka vaikselt kaasa pandud. Kahju, et mul juba see sort on aga taas, kuna tegu on valgeõielisega siis pole kurvastada midagi.
Täna on õues plussmiinus ilm või siis miinuspluss, kuidas võtta. Kumb päeva lõpuks peale jääb sedapidi ongi.
Mõtlesin selle okaspuude asja peale ja otsustasin, et ei jaura enam nii pikalt neist. Kui keegi tahab mõne elupuu kasvu , nägu, tegu vms näha ja selline juhtub minu 50 ja + seas olema siis näitan rõõmuga. Aga et ma täna ka veel õue nina ei pista (Ui, ma tahan seda homset +14 näha mis lubatakse, et kohe vuhh ja tulebki) siis paar tillut kuuske (nulgu?, mändi?), mis tõesti on aeglased võiks kirja saada küll. Pildid enamasti mullused aga ongi ilusamad. Nagunii nad eriti suuremaks kasva.
Muidugi on küsimus omaette, et kust maalt algab keskmine või kiire kasv. Kui ma tahan ikka tõesti midagi, mis on väike ja jääb selleks siis minu jaoks on aeglane kuni 2 cm aastas, keskaeglane 2-5 cm aastas, keskkiire 5-10 cm aastas ja sealt edasi on kõik jube kiire kasv. Muidugi kui on vaja just suurt ja kiiresti kas varjuks või metsaks siis on hoopis teised kriteeriumid kui aia ilupuudel. Loomulikult on siis 10 cm aastas vägagi aeglane. Eesti taimemüüjad ilmselt ongi kinni nendes metsapuude kasvukiirustes. Kuidas muidu loetakse 10-20 cm aastas aeglaseks. Aga kogemused õpetavad. Alati on kasulik otsida välja pilt (elav taim taimlas, siis peab minema uute võrsete ajal) ja teha kindlaks kui pikad on uued.
Minu aeglased või loodetavad aeglased kui taimeke väga uus veel. Sorte on kõigil neil kindlasti enam ja veel. Ilmselt hakkan neid vaikselt jahtima, sest kauaks enam lillekasvatajat minust pole. Jäävad ainult need, mis kuidagi ei sure, nn Surematud Kaštšeid ja erilised lemmikud kui Ülo penskarina ka ehk appi tuleb. Loodan, et tuleb kuigi praegu teeb küll nägusid. ja nagu öeldakse ega pekstes parem pole.
Palsamnulg Abies balsamea
´Kiwi ` 2011 aastal
ja ´Kiwi ` 2024 aastal
´Nana ` 2015
´Nana ` 2022 kitserünnakust taastunud
´Nana `2023 uuesti kitse lõugade vahele jäänud, nüüd on mul uus ja kohe kaunis suure taimena
korea nulg Abies koreana on üsna aeglane aga viskab oksati kiiremaid võrseid sisse, olen näpistanud
´Pancake ` 2015
´Pancake ` 2025
´Kohout`s Icebreaker ` tõotab ka aeglane olla, on meil 2023-st, netiuuringud kinnitavad minu ootusi
Keskaeglane tundub olema ka siberi nulg Abies sibirica kodumaine leid. Siiski võib see ka üllatada ja lausa peenrasse seda ei julgenud istutada.
Äksi tuuleluud 2010
Äksi tuuleluud 2025
Hariliku kuuse Picea abies sordid on seinast seina üliaeglastest värvikate võrsetega kiireteni. Minu jaoks on kuused kindlaim valik üldse meie kliimasse. Männid on palju pirtsumad.
´Hiiumaa ` 2006-st aastast (pilt 2025), siiski märkasin eelmisel aastal, et ideaalsest kerast on hakanud keskosa püramiidi poole liikuma aga ega sinna pole midagi parata ma kardan
´Little Gem ` 2005-st aastast (pilt 2025)
´Dan`s Dwarf ` on 2022-st aastast aga võrsete järgi võib oodata aeglast kasvu küll
´Tompa ` 2015
´Tompa ` 2024, ei saa ka kurta, on pealegi tore tume ja kuidagi mõnusalt turd
´Minuta `on väga värske (2023-st) aga ega tal kiiret kasvu ei tule , ma vahel luban endale madalal varrel okasnumpsikuid, ruumi kokkuhoiu pärast
´Vermont Gold ` 2014 (oli vaeseke natuke liiga varjus olnud
´Vermont Gold ` 2024, see on küll natuke kiirem aga kuuske saab ju alati naksida, see on hunnitu sort igatahes
On kesköö ja õues on +5 C, tulebki vist nüüd kevad kuldne täiskuu selgas. Tuult pole, lund pole. Oh ils soe hommik, tule!
Rohkesti on ka serbia kuusel Picea omorika sorte mitmes mõõdus ja maitsele. Min aeglased või enamvähem aeglased.
´Karel `2014
´Karel ` 2025, see väiksem muidugi
´Pimiko ` 2016
´Pimiko `2024
´Valenta ` 2019
´Valenta ` 2025, pole ka paha
Sitka kuusel Picea sichensis on ka sorte päris palju aga see võib meil pisut pirts olla. Olen istutanud neid 3 aga alles vaid 1
´Pluto ` 2015
´Pluto` 2025
Aeglaseid sorte (ega liik isegi meil meetriga viska) on kanada tsuugal Tsuga canadensis
´Jeddeloh `2020, kasvas alates 2008 ja 2022 sõid kitsed selle lihtsalt ära. andke mulle püssi!
Ja kui ma ärkasin näpp ikka klahvil oli kõik mis oli kuni 12. 04 kirjutatud kadunud. Ja ma ei oska esialgu isegi seisukohta võtta . Kas üritan mälu järgi taastada või tulevad ainult pildid. AGA SEE VÕIB JÄÄDA KA ÜLDSE VIIMASEKS
Okasnumpsikud jäid ka pisut pooleli aga las see praegu olla. Panen vahepealsete päevad pilte. Ilmad olid ilusad, soojad ja loodus kukkus vudima suure kevade ja suisa suve poole. Mida päev edasi seda soojemaks läks. Vist. Aga kesse täpselt mäletab. (21.04)
13.04
Hepatica nobilis Multipetala group harilik sinilill
kui sinilillele meeldib siis meeldib, kasvuhoone kõrvale 2-3 aastat tagasi tulnud ja vaatamata kõigele ikka elus
Kirgaslilled järjest ärkavad. Sinise kirgaslille liik on juba mõned päevad õitsemas. Nüüd hakkab järg teisteni jõudma
Chionodoxa forbesii ´Pink Giant ` Forbesi kirgaslill
tulbidki juba ärkavad. Mis siis muust rääkida. Esimene.
Tulipa neustruevae Neustrujeva tulp
Kevadikud on toredad. Nii rõõmsad ja erksad kevadises aias aga ise nii pisikesed.
Draba ramosissima kevadik eestikeelset liigi nime pole
Varakevadel on tegelikult palju muudki huvitavat kui varajased sibulikud ja teised. Puude ja põõsaste võrad, mida lehtinuna ei näe. Urvad. aga enne veel 1 okaspuu. Seemnepakil oli kirjas, et kaljumänd. Et seemned olid idanaabritelt pole ma päris kindel, et see on õige nimi. Äkki on keegi targem ja kommenteerib. Igatahes on 3- okkaline. Turd ja väga lahe. kahjuks istus keegi üleeelmisel aastal ladva ära. Eks tuleb uus lähimast külgoksast.
Pinus ponderosa ssp scopulorum ? kaljumänd
Kaks lehist, mõlemal oksad kergelt vonklevad, eurooplane juba hakkab vaikselt rohetama.
Larix decidua ´Hortsmann´s Recurved ` euroopa lehis
Larix kaempferi ´Diana ` jaapani lehis. Sellele pakuti tol ajal kui ostsin kõrguseks meie oludes max 3 m. Hiljem on selgunud, et pigem 20 m. Õnneks ei istutanud me seda lausa maja külje alla.
Suureviljalisel tammel on tore korgine koor kohe noorena. Siiani on sel läinud hästi, loodan et ka edaspidi. ma pole selle külmataluvuses päris kindel. Aga kui sel õnnestub vastu pidada siis peale toreda koore on võimalik näha ka väga nunnuid tõrusid.
Quercuc macrocarpa suureviljaline tamm
Mõned keerdokaslised on vähem teised rohkem kurvilised. . Järgmine on eriti keerus hariliku sarapuu sort. Kasvukoht selline, et kui kavatseb ületada talle lubatud kõrgust siis lähevad käärid käiku. Igatsen ja punaselehise vormi järele
Corylus avellana ´Contorta ` harilik sarapuu
Otsisin urbi, Kuidagi ahtrad pajud meil. Kaugelt mitte kõik ei urvata. Urbadega tundub olema vähem kui ilma urbadeta. Midagi ikka leidsin ka. Näiteks
Salix hyb. m. laane hübriidremmelgas, ennustatav kasvukõrgus 2-3 m, urvaklassika
Põnevad olid terveservalise paju urvad. Neid nägin üldse esmakordselt. Sellin WOW effekt
Salix integra terveservaline paju
Kui juba pajudeks läks, siis eelmisse aasta istutus. Taas üks keerdoksaline.
Salix alba hõberemmelgas, kahjuks lendas sort tuulde
Õige mitu aastat tagasi sain Liina käest himaalaja kase tite. Või nii pidi see olema. Tüve valge värv sellele ka viitab aga miks see selliseks laiusesse kasvavks pendulaks on saanud. Vastust teab vaid tuul. 
Betula utiliti himaalaja kask ???
Kui kassid muutuvad imelikuks tuleb alati kuu seisu kontrollida. Polnud vaja isegi taevast uurida. Vahtis aknast ammulisui minu tegevust,
14.04 Sinililledel on valdavalt tipphetk. Neoonroosad lähevad kõige hiljem. Sõnajalad paistavad olema sinilillede lemmikud. Seemikud .
selline kitsas stiil paistab olema selle hooaja sinililleseemikute kõrgmood, ka roosadel esineb ja mitte ainult minu sinililledel
seltsis sõnajalgadega on segasem
selline selle aasta õrn titt (st et õis on esmane sel aastal. titt ikka pisut vanem)
kadaka külje alla on turvaline kinnituda
Eelmise aasta istutused on vaid ühe erandiga elus. Muidugi on neil puhmikuni tükk maad minna.
H. transsylvanica ´Silbertaler JP ` transilvaania sinilill
jagasin täidisõielist ühele hädalisele sestap kõhnem kui eelmisel aastal aga küll kosub jälle
Arvasin juba, et see pisike on otsa saanud aga see ennast hoopis krookuse sisse end peitnud, et hull aednik kogemata välja ei rohiks
Tulipa biflora kaheõieline tulp
Kõik tuleb kuidagi kiiresti ja äkiliselt. Ilmad lähevad aina soojemaks, ööd ka. Sellisel moel pole varsti enam midagi imetleda. Kiirelt tulnud, kiirelt läinud.
Viola odorata ´Sulphurea ` lõhnakannike
Ornithogalum oligpphyllum Balansa linnupiim sel aastal Kotsy linnupiimaga üheaegselt
Ja priimulad stardivad. Erinevad. Armastan neid kõiki.
Primula denticulata hambuliselehine priimula start (seemnepakil oli ´DunkelTöne ` ja oligi)
Tööde vahele sõidan mööda aeda ja otsin uut ning põnevat. Vahel on uskumatuid avastusi. Vahel jäävad pildile lihtsad asjad. Nagu näiteks need Salix alba urvad. Miks, sest urvad on lihtsalt imenunnud.
15.04 Riideid peab aia vähem selga panema. Järelikult see riidesse toppimisele kuluv aeg saab hoopis paremini ära kasutet.
Scilla puschkinioides buhhaara silla
Kõik kohad on lõokannuseid täis ja see meeldib mulle väga. Eriti kui neid on kõikvõimalikes värvides. Punaseid on mitut tooni. See pole kõige säravam punane aga sel on ilus kompaktne õite kogum
Corydalis seedling
Selle päeva urvad on tavalised. Peaksid asetsema üsna ebatavalistel laiadel ja lamedatel okstel aga sel aastal on neid vähe ja needki nirud
Salix udensis ´Sekka ` udaa paju
Esimesed rodoõied. alati oodatud, sageli tulemata jätvad, Ilmad mõjutavad . Nii talvised kui kui kevadised. Päris ilma jääb harva.
Rhododendron ledebourii Ledebouri rodo esimene
Soe on ka tiigielu käima lükand.
Lõuna-Eesti krokodill arvas keegi ja miks ka mitte
kogreparv
16.04 Esimene õis magnoolial
Magnolia kobus Hondo magnoolia
Esimene nartsiss. Nime ei tea
Endiselt jalustrabav objekt
Alnus incana Gibberosa muhklepp
Viimased sinilillede kaardistamised. ´Rubra Plena `jättis sel aastal õied tegemata. Elus.
Järgmised on kõik eelmise aasta istutused
H. americana ´Blau ` ameerika sinilill
H. nobilis ´Tausendschön AH ´
H. nobilis ´Signe `
H. transsylvanica ´Sensation JP ` transilvaania sinilill
18.04 Juba teist päeva on suur suvi käes. Kuidas seda +27 C ikka nimetada. Ei oska ennast kuidagi riieteda kui arvestada, et lahkume kodust üsna hommikul ja naaseme hilja õhtul.
Plaanis väike sõit Rapla külje alla külla õele aianduses. Imetore päev kujunes sellest. Aiatiiru koos hamsterdamiseks leitud eluvajalike taimedega tegime kui polnud veel palavust ja pärast istusime, grillisime ja chillisime varjus kerge tuulekese käes . Mulle meeldib see aed väga. Palju rohkem kui viimse libleni klanitud aiad. Mitte, et see aed korratu oleks. kaugel sellest. On loomulik. looduslähedane ja lõõgastav. Seal ootas mind ka kastitäis Petersist tellitud taimi. Sinililli, kõrvikuid ja kivirikke. Raske oli ennast mõnusast olemisest välja tirida aga pidime veel jõudma Ülo venna 50 väiksele tähistamisele. Ja miks ma küll ainsamatki pilti ei teinud ? Nii põnev sinilillering oli, et vahtisin suu ammuli nagu sedasi saaks midagi jäädvustada. Nojah, eksole. Nagunii olime 2 tunnise hilinemise välja kaubelnud. Oli seegi tore olemine. Ühe pildi suutsin sedapuhku teha aga see ei puutu siinsesse lukku ja ilma loata inimesi ei näidata.
19.04 Taastun eilsetest rännakutest. Imetlen kõiki neid imesid, mis ära said toodud. Ragistan ajusid ja sõidan mööda aeda nagu ullike. No kuhu kõik imed siis istutada. Ja imelik küll. Ära need lõpuks jälle mahuvad.
Oli kaks äiksehoogu. Nagu ikka meist piisavalt kaugel, et mitte ohustada. Esimene ei andnud piiskagi. Hullas niisama aga teine öine kastis kenasti.
Kevad on ikka hull aeg. Kui muidu sai 1 korraga kuus hakkama siis nüüd lõpetan selle jutu siin ära ja hakkan aprilli 3. kirjutama. Eks see okasnumpsikutega hullamine alguses läks pikale küll. Viimase jupi katsun siis järgmises ära teha. Et oleks korralikult kaardistatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar