...november ...

 ...mille esimene pool on olnud udune, uduvihmane ja pimedavõitu aga täpselt keset kuud 15. 11 on päiksepäev. Terve päev, mõtelge. Novembri kohta on soe aga mitte enam selline soe, et kisuks aeda toimetama. Isegi niisama hängima ei kisu. Ongi tubaste tegevuste aeg kätte jõudnud. 

AGA oktoobri ja novembri piiril ja tegelikult keskkuuni välja on lehised kollast kandunud. lehised on toredad puud. Muidugi on neil ka puudusi aga kiire kasv, kena kuju ja kollane sügisvärv korvavad, rabedate okste reostuse ja talvise raagus oleku. Või tegelikult on ju nende talvine võra täitsa tore. Polegi nagu eriti puudus.

Larix kaempferi jaapani lehis, mis peale nii mõndagi katsumust ja kannatust (kitsed, külm jne) eriti ägeda kuju on võtnud aga seda näeb lähedalt

Rida hübriidseid lehiseid. Siin on kenasti näha millisel on rohkem euroopa geeni ja millisel jaapani geeni. Eurooplased kolletuvad hiljem.

Larix x hübriidsed lehised

Novembri algust ilmestasid veel mõnedki värvilised lehed ja muidugi astrid. Õitsenud õite osakaal küll aina suureneb aga need toredad lilled õitsevad kuni üks korralik külm sellele jumalavallatusele lõpu teeb.

Cotinus coggygria harilik parukapuu

Populus tremula ´Pendula ` harilik haab

Prunus cerasus hapukirsi puu

Viburnum lantana ´Aurea ` villane lodjapuu

Seega oli novembri algus veel täitsa rõõmus.

Astreid on tasapisi kogunenud. Ka päris hiliseid. Sel sügisel jõudsid kõik peale ühe ka õitsemiseni. Muidugi pole need enam kõige säravamas vormis. Üks erand siiski on. Üsna uus asukas aias ja pole veel isegi puhmaks kasvada jõudnud aga õite vähesuse üle küll kurta ei saa. madala astri kohta üsna kõrge aga selliseid on teisigi.

Aster dumosus (´Aramis `? ) madal aster

Tundub, et see lodjap-põisenelas hakkab sügiseti olema õige eredalehine.

Physocarpus opulifolius ´Zdechovice `

Paar päeva oli aias suur sabistamine ja rabistamine. Hallrästad maiustasid pihlakatega. nendega koos oli veel üks tumeda sulestikuga tegelane aga niipalju ei saanud uurida, et oleks aru saanud kellega tegu

Pikk soe pani õitsema isegi alpi kuukakra. See on esimene kord 2016 saati. Need 2-3 õit pole muidugi mingi eriline ilu aga fakt iseenesest on oluline.

Leucanthemopsis alpina alpi kuukakar

Charmicali käokinga mingi sordi seemik on ikka päris hiline õitseja aga ometi see õitseb igal aastal ja sel aastal saab särada juba sügisese korrastamise läbi teinud peenras uhkes üksinduses. Tore on see, et ma näen seda iga päev aknast. Olgu siis veel kord paar pilti sellest sügispärlist

Aconitum charmicaelii seedling

Novembri esimesse poolde mahtus 3 kultuurisutsu. 

Vaimuliku muusika festival tõi veel ühe gruusia meeste kollektiivi Eestisse. Lähim koht meile oli Võru ´Kannel `ja loomulikult tasus see sõit ennast igati ära. 

´Musikeli`

Kuna see kontsert ei olnud kirikus siis oli tunduvalt rohkem folkloori ja džigitt (pildil kitarriga) lõi ohtralt tantsu mis pani publiku lausa huilgama. Oi, see oli üks suurepärane elamus taas kord.

Järgmiseks vaatasime Sepo Seemani monoetendust ´Eesti mees ja tema poeg `. Ega ma poleks seda ise ette võtnud aga sõps andis vihje, et toimub selline asi kohalikus Kurepalu seltsimajas ´Priius `, mis tähendab, et lausa kodus. Ülot isutas rohkem kui mind. Ma endiselt natuke kardan teatrit aga et polnud stand-up (keeldun kategooriliselt) vaid ikka etendus siis riskisin. Täitsa tore oli. Näitleja tasemel ja ainult üks tobe vana anekdoot, mis terve etenduse peale rahva üksmeelselt naerma ajas ja rõõmsaks tegi ? Mul on huumorisoonega midagi ikka viltu ilmselt. 

Kolmas oli see, mis algselt oli novembri kultuurisüstiks planeeritud. ´Ugala `etendus ´Tule õige koju `. ERM-is. Absoluutselt süvenemata arvasin, et ikka seal kus me alati oleme mida iganes vaatamas, kuulamas käinud. Aga ei. B sissepääsu oli vaja. See asub selle pika maja teises otsas ja pimedas ei suutnud me sugugi teed leida. Ülo läks autot lähemale tooma ja mina vallutasin kõrget mäge oma rolleriga. Ära sõitis. Nibin-naabin oleksin kõrval asuvast trepist teistpidi alla sõitnud aga õnneks läks. Jäime praktiliselt hiljaks ja mind juhatati mööda kitsaid koridore saali. ERM-is on äärmiselt heatahtlik ja abivalmis suhtumine puudega inimestesse. See on tõeliselt südantsoojendav.

Aga etendusest ka. Et tegu oli iiri näitleja ja lavastaja Phillip McMahoni tükiga siis sellest lootsin juba rohkem ja sain ka. Seda on iseloomustatud kui mõrunaljakat. Vist tõesti midagi sellist. Keerulistes suhetes pere draama. Üks näitlejatöö mind natuke häiris aga mitte nii palju, et oleks asja ära rikkunud. Jäime mõlemad rahule.

Aias toimetamise aeg tuleb nüüd kulutada tubastele projektidele. Projekte on, plaanituid ja kevadel pooleli jäänuid aga isu pole. Hakkasin siis läbi töötama üht siiani kohatutest parimat joonistamisõpikut. Ma küll ei saa ise ka hästi aru miks enne surma peaks veel joonistama õppima aga midagi ju peab tegema. Selline asendustegevuse asendustegevus aga ehk tõmbab lõpuks midagi käima. Seega Carole Massey juhendamise järgi, näpp raamatus ja korraliku õppurina.

Natuke minu tegevust illustreerivat. Kui aus olla siis hakkasin pihta kusagilt keskelt enne kui algusesse kolisin ja korralikult asjasse süvenesin.

Algus.

Olen jõudnud akvarellpliiatsiteni. peaks juba lõbusamaks minema. Aga enda laituseks pean ütlema, et tegelikult on praegu see koht kui ma peaksin üritama kõike, mis mu ümber joonistada. Vot siin kipun laisaks jääma. Püüan ennast parandada, ausalt aga...

20 november esimene lumi. Ilus nagu ikka kui hommikul aknast vaadates avastad, et oo ja ongi. 

Ühest ja teisest ülemise toa aknast ja kontrastiks

Lõunaks oli ilu vaid maha jäänud ja hakkas sealtki kahanema. Teise päeva õhtuks oli enamus sulanud ja kui meil läks selgeks, näitas tähti ja kuud, siis üle Eesti jooksis lumesaju triip ja nii mõneski paigas on vist lumi juba lõuani selleks hetkeks kui siin kirjutan.

Ja kassid teavad mis on õige kui tuleb talv. Seekord on Lõvi see, kes objektiivi ette jäi. Et peab magama aga peab ka näitama eeskuju tubastes tegevustes kui perenaine ise nagu väga ikka vedu ei võta. Kahjuks on meil ikka see vastasseis kahe tüübi vahel ja koos neid pildile ei saagi vist kunagi. Olgugi, et öösel imbuvad mõlemad voodisse ja ei ole mingit taplemist ega taga ajamist.

Edasi lubatakse taas ilm soojenemist ja kuigi rahvatarkus ütleb, et kui Mart kuseb siis Kadri külmetab ja vastupidi, on mul tunne, et taas kord kusevad mõlemad. eks saab näha. 

Esialgu on pigem talvine, küll peaaegu  lumeta (öösel on 1 cm juurde sadanud) aga tänaseks (24.11) hommikuseks maksimumiks -2,4 C . Ma nüüd ei teagi kas ilma peab vaatlema kadripäeval või kadrilaupäeval. Ja kui ei sulata aga nagu ei külmeta ka, on selline nulline, kas siis on Kadril jalad ristis? FB on pungil sõprade pilte ohtrast lumest ja teeb natuke kadedaks. Teisalt kui mõelda Ülole siis temal lihtsam. Ei pea lund rookima ja ka sõidud turvalisemad.

Harjutused joonistamise vallas on natuke värvilisemaks läinud. On akvarellpliiatsite aeg. Tuleb välja, et on olemas ka akvarelli pintselpliiatsid ja eri intensiivsusega ühetoonilisi pliiatsikomplekte. (must, hall, pruun ja vist nii edasi). Musta isegi `Kunst ja Hobi `pakub. 

Novembri lõpp on selline eikuidagi olnud. Isegi ilm on eikuidagi kui ühe päeva 4 tundi (umbes) päikest (see on praegusel pimedal ja norus novembril tõeline kingitus) välja arvata. Isegi tuuled vajusid ära. Ei ole meil ei lund ega vihma sadanud. Kadri vaeseke tegi ka lõpuks ikka püksi. Seega vähestele -0 tundidele erilist võimalust pole antud. Ikka + ja ++. Mistahes tegevustest on ette näidata ka ainult eimidagi. 

Ilmade ennustamine looduse vaatlusel on ikka kinnitanud, et udul on tähendusi. Sügisene udu annab raudselt veel kuu jagu sooja (soe on muidugi suhteline suurus) aga mida lähemale pööripäevale seda kahtlasemaks seegi vaatlus muutub. Kas eilne udu ennustab lumetut või lörtsist jõulu ei oskagi arvata.

Homsest algab siis advendi aeg ja mis muud kui leebet rõõmu ja rõõmsat rahu südameisse !