...kulub armutult edasi...

 ...oktoober ikka, mis muu. Aga ilmad on ideaalsügisesed. Vist võiks lausa vananaiste suveks nimetada. Kuigi pole nüüd nii soojad ka, et suve meenutaks ja enne neid ilmu pole ka tõsisemat külmalainet olnud aga nojah. keskpäeval tuleb ikka suur hulk riideid seljast koorida. Natuke ikka suve moodi, igatahes mitte tavalise oktoobri keskpaiga moodi, 

ja aednik rõõmustab.

Värve ja kulda hakkab tasapisi vähemaks jääma. Kulda jagub nii puusse kui maapinnale. Mõned, mis alati on punaseks läinud sel aastal seda ei teinud. Kohe pruuniks. Kähar tamm näiteks. Ginnala hakkas enne lehti poetama kui karmiinini jõudis. 




Acer ginnala  ginnala vaher on agaralt lehtede langetamisega ametis, kahjuks

Aga üldpilt on siiski kuldne. Vana arukask on aukartust äratavate mõõtmetega ja kui see kollaseks läheb siis seda kollast ikka on. 




Nii nagu hallil olla 50 varjundit on seda ka kollasel (ilmselt igal värvil kui hoolega vaadata). Ma halastan nende peale kes seda loevad, vaatavad ja ei pane kõiki 50 varjundit siia, vaid mõned.
Betula lenta suhkrukask mõnus täidlane kollane

Acer campestre põldvaher rohekaskollane

Carpinus betulus harilik valgepöök esiplaanil , täidlane, pisut oranžika varjundiga

Hydrangea anomala roniv hortensia värvub fantaasiaküllaselt

On ka selliseid tegelasi kes ei kavatsegi veel sügisballile sobivat tualetti selga tõmmata.
Populus tremula  harilik haab ´Pendula ` - pean ütlema, et alati ei ühti enda ettekujutus puu arusaamaga pendulast aga iseenesest päris äge 

Quercus robur  hariliku tamme X sort, mille Ülo pookis meie tammele, poogend pärit Räpinast ja omastatud hoolduslõikuse õppuselt

Ulmus minor var. suberosa  korgijalakas (25.10)
Ka paar põõsasleppa ei ole veel märganud, et sügis ammu käes.

Mõni selline sell on ka hostade hulgas. Tegelikult on hostad sel sügisel samamoodi kullakarva. Siiski hakkavad tasapisi ka kuhtuma. Ikkagi mitu ööd järjest on maapinnal miinust olnud. Mu 300 ja + hostade hulgas on neid, mis hoiavad kindlalt oma suvisest outfitist kinni vaid 10 .
absoluutselt veatud on:
´Bullet Proof `

´Catherine `

´First Frost `

Mõningate vihjetega saabuvale puhkusele
´El Captain `

´El Nino ` sort millest kunagi minu hostalembus innustust sai

´Firn Line `

Hosta fortunei ´Aurea ` Fortune´i hosta arvas, et võiks lausa õitseda

´High Saociety `

´Timeless Beauty `

<
´Valleys Glacier `

Mõni on ilus kuni lõpuni. Kollasena särab samamoodi kui rohlisena.
´Lady Isobel Barnett `

Kui jutt juba rohelisele läks siis õnneks on olemas okaspuud. Valdavaks on roheliseokkalised. Sekka mõni kollane. Lehised ja metasekvoia viskavad üldse vanad rüüd minema ja jäävad ootama kevadist rätsepatööd.
Metasequoia metasekvoia on ka sügisene rõõmustaja

Priiskan nüüd veidi vaadetega okaspuudele kui peenrad muust mudrust puhtaks lõigatud. Kujuteldamatu kui tühi oleks talvine aed ilma nendeta. 














Ühes korralikus aias peab ikka olema ka ulmelist ja uskumatut. Sel sügisel on kuused endale viljad hankinud.

Sel sügisel tundub punase värvi defitsiit olema nagu eespool juba kurtsin aga . Ju agaramad krabasid endale rohkem. heitlehised rodod on üsna kindlad igasügisesed tegijad
siin on asja ilu selles, et kui ostsin Vasey rodo sain sellega kaasa ka killukese Schlippenbachi

Sorbus aucuparia ´Chinese Lace ` harilik pihlakas, värvi on siin küll vähevõitu aga minu meelest on sel kõige ilusamad lehed pihlakate seas

Mustika punane on täitsa värv omaette. Neid on terve rida aga pisikesed veel, Kui kasvavad tuleb neist punane joon ogoroodina kastide kõrvale ja muidugi loodame mustikasaaki ka saada
Vaccinium corymbosum kännasmustikas

Malus sargentii ´Atropurpurea ` sargenti õunapuu läheb silmatorkavalt punaseks enne lehtede langetamist

Kukerpuud mis muidu roheliste lehtedega on ka head värvujad. 
Berberis seedling

Berberis koreana korea kukerpuu, absoluutselt kindel värk igal sügisel

Virisen veel kord tammede pärast. Kähar tamm läks laksust tumepruuniks, sootamm värvub oks haaval ja väga aeglaselt, punase tamme liik ei tee veel väljagi, et sügis käes. Sort ´Aurea `on midagi õige natuke punase purgist välja pigistanud. Loodan parimat, veel jõuab
Quercus rubra ´Aurea `

Kenarbikus (mis armas nimi) on midagi enamat kui imelised õied või sügisvärv. Minu oma veel muidugi kesisevõitu aga äkki see ongi see, mis teeb selle taime eriti elegantseks
Enkianthus campanulatus  harilik kenarbik

Kuuskede esisest peenrast leidsin ühel päeval sellise kenaduse
Spiraea betulifolia ´Pink Sparkler ` kaselehine enelas

Punane olla võib ka lehituna või nii, et lehed ei paistagi välja nagu sellel kukerpuu seemikul
Berberis seedling

Sorbus aucuparia  harilik pihlakas

Lehed juba ammu kaotatud aga marjad säravad. Ma tõesti sel aastal armusin sellesse. Pilt seda sära kahjuks ikkagi edasi ei anna. Kui ma sellest möödun lausa sähvatab perifeerses nägemises ja tõmbab pilgu endasse.
Sorbus cascadensis kaskaadi pihlakas


Vahepeal oli täiskuu aeg. Proovisin minagi kuud pildistada. fotokas on kesisevõitu selle jaoks aga, et hämarik oli suht valge siis ei suutnud vastu panna. Esimesel pildil tõuseb idast. Kahe päeva pärast hüppas hopsti kirdesse. Päeval sõudis üle taeva ja muudkui kahanes. 

Max on ara verega ja püsib kenasti kodus. isegi kui meie teda ei näe, hoiab tema meil silma peal. Lõvi on hulkuri hingega. Kooserdab kraave mööda. Kuidagi ei saa teda pildile. Maxi aga küll. Valvas, et ma ikka kivilas korralikult tööd teeksin, väsis ja uinus.

Ka sõnajalg võib värvuda kui vaid ette võtta viitsib
Osmunda cinnamomea kaneelosmunda

Selle kirjatüki roosid
´Aspirin `

´Mozart `

Peale suurt sügisest lõikamist on lilleilu pakkumas muidugi astrid ja krüsanteemid. Nattuke kõrrelisi. neid peab juurde sebima. Aga ka kiliikia alpikann, mis läheb aina ilusamaks mida rohkem õis kasvatab. Et ümbrus lage, paistab hästi välja. Mõne puhul ei väsi ma ennast kordamast.
Cyclamen cilicium f. alba 

Igas korralikus aias on alati mingi tegelane valmis üllataama. Praegu üllatab üks aedfloks. Silmailu eriti muidugi enam ei ole aga õitsema hakkas augusti alguses ja kestab siiani
Phlox paniculata ´Monica Lynden Bell ` 

Astritega, eriti madalatega on mul tegelikult ikka paras segadus. Olen saanud tutsu siit ja sutsu sealt, lihtsalt ilu ja toreduse pärast aga nimedeta. Ega see nimetus mind ei häirigi ent ilmselgelt on nii trehvanud ühte ja sama mitmes kohta. Et need alati ka õitsema ei lähe siis mingit selget pilti pole. Sel aastal on õitsemiseni jõudnud kõik astrid peale ühe mille nime ma tean. Nöök muidugi. Kui need madalad astrid ja veel enam kõrged, õiekad, kaunid ja karvased nii kõvad trügijad ei oleks. Teisalt kui enam ei jaksa eriti peenarde eest keegi hoolitseda siis võib see jälle kasuks olla. Trügivad küll nõrgemad välja aga peenar on kaetud.
nimeta aga hästi madal ja nunnu ja õitseb peaaegu igal aastal

madala kohta suhteliselt kõrge, olnud meil aias peaaegu algusest peale, mõne õieni jõuab igal sügisel, enamasti ikka paljudeni ja seda on kohe kindlasti mitmes kohas, mis pole sugugi paha. Selle tagant paistab üks nimetu (pole ka madal aster) aga väga ilus ja pika, pika õitsemisega. 

Pinnakatjat astert ´Snow Flurry ` kiitsin juba septembris aga praegu on see täies ilus. Ikka peab jäädvustama, sest igal sügisel see nii kaugele ei jõua.
Aster hyb. ´Snow Flurry `

Astrid on väga tänuväärsed pikalt õitsejad. Enamus mis septembris alustasid on siiani vormis. Nüüd kui enamus taimi on juba lõigatud paistavad astrid hästi kätte ja rõõmustavad kuni päris külmadeni. Hallaööd neid ei hirmuta.
Õnneks ei riku väikesed pinnakülmad ka krüsanteeme. Küll saavad need talvedega sageli vähem või rohkem pihta. Rõõm on suur kui kevadel midagigi alles on, sest need taastuvad päris kenasti. Võib olla meie raske maa ei ole neile päris sobiv, sest mõnes aias on krüsanteemid ikka väga võimsad ja imeilusad.
´Duchess of Edinburgh ` 

´Mary Stoker `

Tii teab nime või kui ka temal nimetu, siis ei tea ka

Üldiselt on kukeharjadega juba nii nagu on, et eriti enam pole. Aga üks kunagi Teresalt saadud seemik on läbi terve kasvuaja nii lahe, et annab kõigile sortidele silmad ette. Õied on juba õitsenud aga lehestik on super.
Sedum seedling 

Köögi aknast paistab kätte käokannus, mis ka väga hiline kui ikka igal sügisel jõuab õiteni ka siis õitseb pikalt
Aconitum charmichaelii Charmichaeli käokinga mingi sordi seemik

Seega lilleilu on veel küllaga aga oktoobri olen pühendanud ikkagi puittaimedele, sest need on sügisesed tegijad.

21.10 pidin vihmakuue paksu jope vastu vahetama ja saapad jalga panema. Esimene kord sel sügisel ! Pärast oli vist juba soojem ja karm edelatuul vaiksemaks jäänud. Sekund peale 6-t hakkas vihma tibama aga siis oli juba pime ka.


Jope jäigi ka järgmisteks päevadeks selga. Aga vahel käis seljast ära peenra kõrvale ka. Ilmad oktoobri lõpu kohta ikka väga head.

Kaks järgmist astrit silma veel väga ei nuuma (olen neid näinud ka väga uhkelt õitsemas aga vaid paar korda aastate jooksul, kerget õitsemist ikka esineb) kuid rõõmustavad südant, sest nende õitsema jõudmine on juba iseenesest sündmus. Kui ilmad jätkuvad võivad veel uhkekski minna. eks ole näha. Ma pole kindel aga üks peaks olema vitsaster. 

Aster 

Teine on kindlasti südajalehine aster. See on pisut aeglasem kui eelmine aga hakkab ka juba midagi looma.
Symphyotrichum cordifolium  ´Ideal ` südajalehinme sügisaster

Paar kõrrelist ka. Üks on lihtsalt selline fotoklõps milliseid ikka juhtub. ma isegi ei hakka sordinimest rääkima
Molinia caerulea ssp arundinacea  roog-sinihelmikas sügise auks kuldse rüü võtnud

Teine on suures kivilas ja tundub kaugelt vaadates lausa eksoodina. Samuti roog-sinihelmikas
M. caerulea ssp arundinacea ´Transparent `

Mõtlesin, et teen lausa eraldi loo meie lemmikust. Hilispihlakas ´Dodong ` paistab igast suunast kätte ja on lihtsalt nii võrratu. Aga siiski panen pildid siia ritta. nagunii on see üks mu pikemaid pildiridu ma kardan. hetkel on 27. 10 ja kellaajaga on lood segased. kas juba on talveaeg või veel ei ole. praeguseks hakkab ka pihlakas oma ilu kaotama. Hõredaks on juba üsnagi jäänud. Aga veel mitte raagus.Seega:




Sorbus commixta ´Dodong ` (´Ullung `)

Aednik on üllatunud
Need mis lähevad punaseks teevad seda igal aastal. Kuna rohkem, kuna vähem aga neile võib ikka loota. Vahel on ka mõni üllataja. Pole varem näinud nii ilusat sügisvärvi näiteks pihlpirnipuul. Pisut olen isegi märkamisega hiljaks jäänud. Juba hõredavõitu teine.
Sorbopyrus auricularis 

Millegipärast pole ma märganud varem ka mägivahtral ´Atropurpurea ` olevat sellist sügisvormi. ma ei teagi nüüd, kas ma lihtsalt pole märganud või ei ole seda olnudki. Kuidas teistel?
Acer pseudoplatanud ´Atropurpurea ` 

Üks pisike puulaps kirdekaares tõotab tulevikuks ilusat punast. See veel nii väike, et poleks märganudki kui poleks ausa mööda sõitnud.
Acer rubrum ´Red Sunset ` punane vaher

Aednik on õnnelik edasi
Sest tammed mis pidid punaseks minema on seda lõpuks teinud. virisesin täitsa ajata.
Nii sootamm (on siiski mõnel aastal lausa karmiinpunane olnud)
Quercus palustris

kui ka kõik punased tammed
Quercuc rubra ´Aurea ` punane tamm

Q. rubra punane tamm (noorem)
ja kui vaadata selle juurest maia poole siis ka vanem, mis tänu kesisematele valgusoludele on päris kõrgustesse kasvanud
Q. rubra punane tamm (vanem)

Oma võlu on ka puude ja põõsaste raagus olekust. Paljud on juba lehetud. Saared, harilikud pärnad, jalakad, kastanid ja nii edasi, sest ikkagi juba oktoobri lõpp ju.
lehtedeta kuid aksessuaaridega

Vaatamata sellele, et paljud on juba lehed kaotanud on vaade teelt ja üle heki ikka veel piisavalt värviline. Nii mõnedki punaselehised lähevad sügisel erepunaseks nagu see harilik pöök ´Purpurea ` mis lausa särab

25. 10 Imeilus ja soe. Tegin tõhusa päeva aga otsustasin ka, et kui temperatuur on alla +10 C siis ma enam peenras ei istu. las jääb see 4-5 ruutmeetrit kevadeks. Natuke nipet-näpet oleks veel teha aga kui jääb tegemata pole ka hullu. Eelmisel sügisel jäi enamus lõikamata. Kevadel muidugi on kergem kui on sügisel kääride ja sirbiga üle käidud.

Kui mingi aeg tagasi lugesin Mati Rangi kahemeetristest hiid-päevalilledest siis mõtlesin, et minu oma nirutab ja pole sugugi kõrgustesse kasvanud. Tegelikult on ikka küll. Ja napilt hakkaks vist õitsemagi. Ja kes peaks sinna kõrgele seda õit siis nüüd nägema. Ega see avaneda jõua ka kui just tali taeva ei jää.
Helianthus salicifolius  hiid-päevalill

Nagu ma juba mainisin on see ilmselt mu pikin pildirida üldse aga sügis väärib seda, selleaastane sügis väärib seda veel eriti ja tegelikult tunnen ennast ammu puittaimede osas võlglasena. 
AGA. On alles sügis olnud saab õhata peale seda kui on ka õhatud suurepärase suve järel. Kas novembril ka üllatusi varuks on ei oska praegu arvata aga, et see tuleb kultuurne kuu tean küll juba praegu, sest pileteid on varutud.

Kui viimastel oktoobri päevadel midagi eriti vapustavat paks juhtuma siis eks sellest saab novembris ka kirjutada. Loodan, et tuleb veel nauditavaid ilmu. Jah sügisesi aga nii peabki olema

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar