...on juuni vol.2...

 ...ja, et kolmandik juba läbi, siis tuleb Jaan ja...no ja siis juba Jõuluvana. Ei oska kohe Jõuluvanalt midagi soovida. Kahju, et Jaanivana koos kinkidega pole. Aga võiks ju !

11.06 Ilm kuiv ja soe kuni kuum. Kivilaakrobaatika jätkub. Saab veel hommegi põhjapanevaid painutusi sooritada, igas suunas ning erinevas raskusastmes.

kui kevael tundus liivatee üsna närune olema siis peale mõningast rookimist on täitsa normaalne juba

Aga edelakaar on puha pilves. Ööseks lubatigi sadu. Öine vihm on hea vihm, kastab delikaatselt aedniku elu häirimata.

12.06 Külm, kuum, suine aeg. Iga hetk võiks nagu vihma pähe pudeneda aga ega pudene küll, vähemalt mitte vihma mõõtu sademete hulka. Udu eest antakse. Tüüpiline eesti suveilm.

Öösel siiski oli salavihma sadanud. Mitte palju aga siiski. 

Kivilas jäi umbes 2 ruutmeetrit rohimata. Mitmel põhjusel ja eriti selle suure kurbuse pärast, mis kalli Kusti lahkumisega tuleb üle elada. Selgest taevast viskas lühikese aga ägeda hooka ning söögiaeg oli ka ammu juba käes. Ülo ei saanud ka kõikidele okasnumpsikutele uut soengu pähe. Aga homme me kõigepealt istutame ära selle väikese rea, mis saunaesist ehib. 

Esimesed aasia hübriidid on kivilas. Minu rõõmuks on tagasi ka punane ´Matrix ` (ei sattunud pildile)

´Tiny Double You `

´Matrix Orange `ja kaks kollast nimetut, hele- ja tumekollane

13.06 Tuhkagi see rida maha sai. Hommikul laekus uus Eliise saadetis ja nüüd on rida veidi teisem aga ikkagi olemas. Kui ma vaatan seda, mis tuli siis ma saan täitsa selgelt aru, et see inimene on hull. Ikka täiesti süüdimatu ms taimedesse puutub. Aga kui ilusasti oli see vähemalt 2,5 m paju pakitud. Kahjuks jõudis Ülo paju välja päästa enne kui ma pilti oleks teha jõudnud. 

Üks kaktus üllatas õitega. Ma isegi ei lootnud.

Opuntia fragilis  `Seitlicher von Dikindf  habras viigikaktus

Juba mitu aastat tagasi jagas Anne kaktusetittesid. Ehk aitab ta nüüd mind nimega ja ühtlasi kommenteerib, mis tuust selle punni otsas on ? Kas hakkab lüli või õis tulema. See on esimene kord kui see kaktus üldse mingi liigutuse teeb. Samal ajal saadud kahest soonilisest kaktusepunnist on üks vist siiski veel elus. Teise viis talv.

???

Kivilaga sain maha. Kui ohakavaip eemaldada siis on siin ilmselgelt liiga palju ruumi. Mul sauna ees reas mitu väiksemõõdulist okaspuud. Ei peagi kaua ega kaugele mõtlema. Pisikribalad mulle ei sobi. Ma unustan need, sest silma all ei ole. Avastasin mitmed juba ammu õitsenud kivirikud näiteks.

Üks huvitav leid oli maja taga peenras. Keegi oinas on puu keset floksi istutanud. Mismoodi see võimalik on olnud aru ma ei saa. Nüüd peab floksi jupphaaval päästma. 

Lilli on mitmesuguseid. Mõnel on 2 kõrva ja 4 jalga all. LÕVIosa taimi on siiski juurtega mullas kinni. Mõelda vaid milline kaos oleks kui kõik vabalt liikuda saaks.

14.06 Vihmapüha. Vähemalt hommikul küll. Oligi. Ega seda vihma teab mis palju sadanud aga törtsutas ja kui lõpuks otsa sai siis polnudki enam nagu tahtmist

15.06 Lauda katuses on nüüd suur auk. Nüüd väga vihmast perioodi küll ei tahaks. See ajalooga ja pisut isegi kurikuulus ehitis saab sel suvel vähemalt katuse. Saagu siis mingi nipiga alla autole varjualune ja üles tuba jumal teab milleks. Aga iial ei võigi ju teada, mis elu toob.. Ilm ilus, suvine.

Maalikursuse suveüritusel Kunst ja Grill tuli akvarellidega ka mängida aga see kohe üldse pole veel minu mäng. Määrisin lihtsalt paberit aga ühe kohta ütles juhendaja Jaana, et sellest saaks midagi tekitada. eks ma siis proovisin omas fantaasiastiilis. välja tuli lõbus nagu sõps ütles. 

16.06 Ilm ikka ilus suvine. Kui eile oskas mõni pilv ka päikese ette eksida, siis täna seda õnne ei olnud. Hakkab pihta see mööda aeda rändamine. Ikka varjust varju. Ei teagi kas on päike sel aastal kuidagi eriti tige või on asi selles numbris, mis passis. Ma arvan, et esimene on ikka õigem variant

2023 aastal külvasin hübriidse nelgi mixi. Istutasin kõik ühe tuustina maha nii nagu potist kätte sain. Esimene õis on küll ägedat värvi. Valgeid on ka. kas veel midagi on hiljem näha. Mõnikord need hübriidid kestavad päris kaua ja teevad isekülvi ka aga mitte kõik ja alati. Selline loterii värk.

Dianthus hyb.

Paar juuni keskpäeva vaadet.

esiplaanil Frangula alnus ´Asplenifolia ` harilik paakspuu

Max mõtleb kas hakata kõpluriks või mitte. ei hakanud, läks hoopis jahile. jahis on ta kõva kõpp. Ikkagi 3 mügrit ja 1 mutt muu mudru seas

17.06 Läheme külla. Sõbra maavaldusi üle vaatama. enne kui uudishimu tapab ja nii ammu pole näinud, et läinuks ka ilma valduste ja uudishimuta. Lihtsalt igatsusest. Valdustest siirdusime Mustveed avastama. Ilus on neil seal. No mis viga ilus olla kui suure vee ääres asuda. Ma polnud ammu enam suuremat vett kui meie tiik näinud. 

Peipsi Mustvees

Nüüd nägin.

Ja muuli ning promenaadi. 

Mõlemal pool muuli kasvas ohtralt madarat. Pakuks, et kollane on hobumadar ja valkjas on metsmadar aga jumala eest ma võin ka täiega puusse panna. Igatahes oli see ilus.

promenaadil saab teha päris pika jalutuskäigu. 

Kalevipoeg on ka. laudadega. Ikka Tauno Kangro tehtud. No ja muidugi ka siil. Lauakoorma otsas. Aga mul tekkis küsimusi. Seoses siili ja Kalevipoja mõõtudega. Kas oli meie kangelane gnoom või olid siilid tol ajal suuremad. Ürgsiilid.

Kalevipoja juures on ka väike kõlakoda ning mõned pingid selle ees. siit saab pidada sütitavaid kõnesid või niisama laulu lüüa.

Ja lõunaks sõime koha. Praetud koha. Sõime väljas, sest ilm oli super. Soe, pilves aga vihmata. Lihtsalt parim päev igas mõttes. 

siit sai süüa

vaatega sadamale

18.06 Oi, kuidas aiatööd edenevad kui oled päevakese ära olnud. Sel ajal kui meie ringi ajasime tulid Järvselja taimed. Ainult 6 mis mõnes mõttes on ju väga hea, sest ruumiga juba hakkab tõsiselt nappima. Eriti kui taimed tahavad soojemat ja tuulevaiksemat. Seda viimast meil eriti pakkuda pole aga kes ei riski see šampust teadupärst ei joo.

Alustasin neljanda niiduringiga.

Martagonid hakkavad lähenema täisvõimsusele aga nendest ma proovin täitsa eraldi kirjutada. 

Kellukaid on palju erinevaid ja õnneks ei õitse kõik samaaegselt. Hetkel on mu lemmik üks madalakasvuline

Campanula ´Royal Wave ` kellukas

Kerakellukad on mulle alati istunud. Nii liik, valgeõieline vorm kui sordid. sortide juures võib küll ka iriseda, sest paljud on liiga sarnased või lausa samad aga teise nimega. 

´Caroline `

Kurerehad seevastu õitsevad praegu kõik mis aias hetkel on. Anna käest sain imeilusa

´Blue Sky `

Aga toredad on need kõik. Verev kurereha on küll pisut liiga agar külvaja aga ju siis tuleb silma rohkem peal pidada. Üks kena kogum vee. Kõiki ei mahu küll siia panema.

ees on G. psilostenum silmik-kurereha, selle kõrval pisem G. sanguineum verev kurereha ´Max Frey `, edasi üks isekülvi verev kurereha ja taga  G.  magnificum tore kurereha ´Rosemore ` , kahtlemata üks ilusamaid siniseid. 

Aga mulle väga meeldib Tea käest saadud, küll võimsa isekülviga aga kergesti eemaldatav

`Simon `

Pojengid on peatselt lõpetamas. Osad juba ongi lõigatud. Võiksid tõesti pikemalt õitseda. Ilusad on, sellepärast. Siiski on neil ilus lehestik, mis oma ilusa tumeda rohelisega rahustab kesksuvist kirevust.

puhasvalge õievärv, paraku nimetu Anni juurest

Juniperus communis ´Hortsman `harilik kadakas sai selleks aastaks taas tugedele. Ilma roomaks see mööda maad ja poleks nähagi

19.06 Ilmateade lubas päevaks üleriigilist vihmasadu. Öösel pidi ka sadama aga meil oli selge taevas pea lõunani. Siis hakkas tasapisi jukerdama ja lõpuks kujunes sellest selle imeliku kevadsuve teine kastmisvõimeline vihm. Super taimedele. Jõudsin üht ja teist täna istutada ja Ülo istutas eile 3 okasnumpsikut. AGA!!! Laudal on suur tükk katust maha võetud, et  meie ajalooga uusehitise katus ja lauda katus ühendada tervikuks. Samas kui ka osa Ülo kogutud varandusest peale seda välja viskamist tahab , on see minu jaoks puhas rõõm. Ma ei ole koguja tüüp.

Metsmaasikad on isegi varjupeenras küpseks saanud

Üle mitme aasta võttis sooiirise valge vorm õitseda ja täitsa korralikult mitmel varrel

Iris spuria f. alba

Ma ei taha mõelda sellele numbrile mis orhideelistena on soetatud ja millest ka kohe ilma jäädud. Aga ma olen visa. Praeguse seisuga mul on 4 elujõulist õitsejat, eelmisel aastal taas soetatud laiguline ja sel suvel ostetud peenem nimeline sort. eks kevadel ole näha. Kõige hilisem on lumivalge C. reginae ´Alba `. Pidasin seda juba tegelikult kadunukeseks, sest 2 aastat see ennast ei näidanud. Aga sel aastal on taas rivis. Seda rõõmu !

meelis-kuldking ´Alba `

20.06 Mõnusalt sooja tuulega ilm. Mõnikord on tuul oluline ja meelepärane. Niitsin terve päeva. Mõnus oli

täitsa juhuslikult trehvasin nägema, et hariliku sarapuu punalehisel vormil on viljad ja kui nunnud veel

Corylus avellana

Sel aastal näen lõpuks ka meie aias parukapuu ilu. 

Cotinus coggygria ´Royal Purple ` harilik parukapuu

                                                                                                                                                                     22.06 Suvi jõudis vahepeal kätte. Ilmad jätkavad ilus olemist. Esimesed varajased floksid on juba mõne õie avanud ja kui martagonid hakkavad juba väsima siis muud liiliad alles mõtlevad. Paar eriti madalat sorti on ka esimese nupud avanud. . Eile leidsin oma ladunud terveservalise elulõnga lõpuks üles. Ja täna leidsin ka kadunud lumepuu. Nüüd on kõik paigas. 

Phlox paniculata , ees on ´Early Pink Light `ja taga ´Early Purple Eye ` aed-leeklilled

Esimene astilbe alustas.

Astilbe japonica ´Deutschland ` jaapani astilbe

                                                                                                                                                  

23.06 Kena, kombekas ja vaoshoitud oli meie jaanilõke. Lõpuks hakkas natuke jahe aga üldiselt oli mõnus. Päeval võtsin molutada. Fred Jüssi on nii õpetanud, et vahel peab. Ahjaa, sademeteeta.

Naabripoiste viljade servades on rukkililled. See näitab, et umbrohutõrjet tehakse nii, et meie dendroalad ikka ka ellu jääks. Huvitav, et just rukkilill on pugenud vist küll iga eestlase südamesse soost ja vanusest sõltumata.

sellist pole ma veel varem näinud

Gladiolus imbricatus niidu-kuremõõk, olen lasknud sel vabalt külvata aga vist peab seda vabadust piirama hakkama. Kuulsin, et on koos teise taimega ka sõbra aeda rändama läinud aga ma usun, et sel inimesel pole see eriline tragöödia

24.06 Õhtupoole hakkas 5 minuti kaupa törtsutama. Lõpuks sai ikka kõik märjaks. Sedasi pole ma veel oma elus rohinud. Täpselt seal kus päike lausa pähe ei paista ja rändangi varjust varju. Teen sutsu siit ja teise sealt. Peenrad hakkavad täis saama lõpuks. Osad vähemalt ja see tähendab, et vaid servades on võimalik rohida ja just selle poole ma olen paar viimast aastat püüelnud. Pole seegi ideaalvariant, sest nüüd hakkavad taimed üksteist tasapisi segama ja ega puhmaste vähendamine nüüd küll mingi kerge töö ei ole. Aga las esialgu kasvavad nii nagu on. Kui hakkab närvidele käima eks siis tuleb liigutusi teha.

Hapukirsipuu on pilgeni täis. Pooled kirsid küpsed ja pooled mitte. Paari päeva pärast saab varajast musta sõstart ja esimesed vaarikad on ka põske pistetud. Ega roompihlakal vist ka enam kaua ei lähe. Hommikul olid kõik rohelised aga lõunaks oli juba värvi tekkinud.

Linnukesed leidsid toompihlaka üles ja keegi sahistas juba ka kirsipuus. Õnneks toob Ülo homme õeraasu kirsile. Vast ikka jäetakse talle ka.

25.06 Ogoroodina kastid on ülevoolavalt lopsakad. Madalat hernest peab hakkama peale passima, et mitte maha magada. Porgandi peab harvendama. Saab beebiporgandi rooga teha ja ega naeriga ka nalja pole. Ilm on suvi.

26.06 Ilm on suvi. 

Küll võib mõni ilus olla. Kahju, et seda ilu peab puuris hoidma. Aga mis teha kui loodus kitsede ja jäneste näol käib aias matti võtmas

Acer pseudoplatanus ´Eskimo Sunset ` mägivaher

Kassid mängivad peitust

leia Lõvi

maxi on kõvasti suumitud, muidu polnud eriti näha aga mingi kahtlus tekkis, et keegi seal nagu oleks

suure suve ajal tekib aiatubasid

Päris mitu aastat see iiris põdes peale koha vahetust. ma polnud sugugi kindel, et see üldse ellu jääb aga sel aastal lõpuks näitab taas ennast

Iris ensata ´Vassili alfjorov ` Kämpferi iiris

Imeilus kingitus Hellelt, ms on juba ilusaks suureks puhmaks saanud

Iris latifolia  inglise iiris

Natukene tillist. Olin aastaid külvanud küll siia küll sinna. Ikka tulutult. Ei tillipoegagi. Lõpuks õnnestus suvises lilleanumas paar tilli kasvama saada. Et, milleks till kui ma seda isegi ei tarvita söögiks. Lihtsalt ei maitse ja punkt. Järgmisel aastal kasvas till mitte minu rõõmuks anumas vaid kaeu ümber platsis ja tundub, et nii see jääbki, Samas on mingid salapärased jõud siia ja sinna, eriti ogoroodina kastidesse tilli sokutanud. Siit moraal. Iga asi tuleb siis kui on tulemise aeg või natuke hiljem. Mulle sobib igatahes selline salapärane levik. Muidu hoia õitsvat naati viimase hetkeni peenras. Miks. Ikka sellepärast, et mulle nii väga meeldivad sarikalised aias. 

27.06 Ilm on väga suvi. Isegi liiga suvi julgen poetada. 

28.06 Ainuke mida on võimalik ellujäämiseks teha on leida varjuline koht kus ka see vähene tuul puhuks. +32 C varjus.

Õhtuks selgus, et meie +32 C oli kökimöiki võrreldes nendega kes pidid taluma +37C ja meie jäime oma temperatuuriga peaaegu, et Põhjanabaks. Enamasti (vähemalt minu tuttavatel) jäid temperatuurid nende kahe numbri vahele.

Kell 23: 21 on õues +27,3 C. See tekitab pisut kõhedust. Milline äike meid tabab ? ei tabanud see äike üldse Eestimaad.

29.06 Klassiõed 1 c-st. Igaaastane rõõmu ja naerupäev. Ilm tõotab inimlikum tulla. On tuult ja temperatuur ka kõigest 23 C. Muidugi pole välistatud vihmavõimalus. Aga meil on katusealune ja see ei hirmuta kedagi. Eriti peale eilset kuuma päeva.

30.06 Ja läbi see ongi. Kõige hea ja halvaga. Nagu nipsti. Ja mina jäin jänni. Piltidega muidugi. Jutu osa kirjutab korralik tüdruk ikka päevikusse sihikindlalt. Roogin välja martagonid. Praegu mõtlen, et teen eraldi loo. Siis saab endale ka selgeks mis ja kuidas martagonirindel toimub. Ja on kindel koht kust vaatamas käia. Ja ka hostad jäävad mingit teist korda ootama. Roosidest rääkimata.

Aga ilm oli suvine, mitte liiga suvine. UV näitajad on siiski kõrgevõitu ja targem on varju hoida. Täna muidugi sellega probleemi ei tekkinud, sest eilsel kokukal oki ka paar öökülalist ja arvata võib, et hommikul juttu kauemaks jätkus. Päris õhtul nokkisin paar ruutmeetrit puhtaks. Ja need olid olulised ruutmeetrid. 

Sel aastal näeb jälle ka mõnda kukekannust. Neid, mis hekipeenra ümbertegemisel veel päästmist kannatasid.

Delphinium x cultorum  aed-kukekannus

Kohtusin esmakordselt püümarja õitega. 

Michella repens  ameerika püümari

Kivila kukerpuudega, kõigi kolmega, on midagi kummalist juhtunud. Lehed kuivanud. tuleb teha noorenduslõikus. Ma ei usu, et need surnud on. Miks peaks ja veel nii äkiliselt. Aga meele teeb mõruks. Niigi on päris mitmeid kaotusi olnud. Küll talve, küll kevadise külma pärast. Lisaks veel paar müstilist juhtumit uute okaspuudega. Nii on. Aed on elusorganism ja kõike võib juhtuda. Mõnda kohta annab ravida, mõnes asjas on profülaktika oluline ja mõnikord tabab surm. nagu meie endiga.

See sai nüüd pikk nagu rahvuseepos. Ausõna, selliselt viimast korda. Kurnav kirjutajale, kurnav lugejale. Edaspidi teen midagi teisiti.