...tasapisi kulub juuli...

...või õigemini kihutab augusti poole. Nüüd kui on mõned vihmad sadanud võin minagi õhata, et oh milline ilus suvi. Seda enam, et viimane äiksetorm läks meist napilt mööda. Mõneks viivuks oli tuul tugev ja vihm põldudel risti aga õues vaid tibas. Pärast muidugi sadas ikka igal pool. Ei mingeid pauke ega välke. 

Heinad kasvavad mõõdukalt (st vähemat niitmist), peenrad on mõõdukalt korras (kui väga ei uuri siis lausa närvidele ei käi). Ise olen jaanipäevast saati ka väga mõõdukalt toimetanud (tahan teen, ei taha ei tee). Tegelikult peaks natuke volüümi juurde keerama. 10 päeva Haapsalus löövad aiategudele augu sisse ja pärast kiru ennast.

Täna Ülo küsis, et kas nüüd tuleb maailma lõpp. Meie magnoolia õitseb jälle. Küsisin targalt inimeselt ja selgus, et see on tavapärane lihtõielistel ja põõsasja kasvukujuga magnooliatel. Meie M. kobus on põõsast küll kaugel aga lihtsad õied on küll. Lehtedega on see pilt ilusam. Muidugi on õisi vähem kui oli kevadel. Natuke on pildil ka näha.

Naeritel on sel aastal väga imelik maitse. Selline naftat või muud sarnast meenutav. Juurdlesime Üloga, et milles siis nüüd asi. Kas liigses kuumuses, kurjas päikeses või selles mullas mida poest oma kastide täitmiseks oleme ostnud. Õigem tundub nende kohene üles võtmine ja kompostimäele viimine. Ei mina usu, et see maitse paremaks läheb. Igatahes üsna nukker lugu. 

Aga esimesed herned ja seened (peale esimeste pole kahjuks eriti teisi tulnud) on söödud.

Sel aastal on linnukesed meie saagid rahule jätnud. Toompihkalas püsib põõsas ja kirsid (need mis korjamata ilmselt jäävadki) puus. Varane must sõstar on otsas, hiline peaaegu söödav. Karusmarjad küpsed. Vaarikas saab varstui otsa. Meil ongi seda täpselt nii palju, et saaks maiustada aga korjama ei pea. Alõtša ei koonerda. 

Ja ka viinamarjad on helded ning kuu lõpus juba söödavad

Õitsemas on mitmesugust. Liiliad jõuavad peaaegu kõik enne minu kuurorti siirdumist õitsema hakata, floksidel ka enamasti vähemalt esimene õis, et saaksin fikseerida, mis on peale kõiki ümbertõstmisi alles ja mis mitte. Päevaliiliad valdavalt õitsevad. Igasugune kribu-krabu ka nende vahel. Muidugi ka hostad aga nemad võiks valdavalt ka õitsemata olla. annab ikka lõikuda kui neid 300 ja + on. On ka selliseid millede õis on omaette vaatamisväärsus ja kui õied veel värsked siis ka väikeste hostade õiteküllus on täitsa kena. Käes on ka hortensiate aeg. 

hosta ´Stirfry ` lehed on rohelised ja eriti midagi ei ütle aga õit tasub juba vaadata

´Empres Wu `-st räägitakse suuruse mõttes ülivõrdes aga minu kõige suurem on hoopis see.

´Lady Isobel Barnett `

Suuri on teisigi aga neil pole seda toekust ja siis ei tundu ka nii võimsad. Näiteks endiselt üks minu lemmikutest

´Spartacus `

Mulle on alati meeldinud läikivate lehtedega hostad.  `Invincible `on ikka meeldivamate hulka kuulunud. Nüüd on sellesse ritta võtmas ka

´Dixie Chick ` väike aga väle

Aga aitab hostadest. 

Astilbed on praeguseks hetkeks juba lõpetamas. Need mis kevadkülmaga pihta ei saanud on/olid vaatamata kuivusele prisked, veidi madalamad kui ootaks agga üldiselt ok.

Roosid on heas vormis ja hoos. (Kibuvitsad ka). Mõned millest mööda vaadata ei saa (tegelikult väärivad kõik vaatamist)

´Rhapsody in Blue ` 

´Tommelise `punast on võimatu üle hinnata

´Mozart `kaunis kingitus mida ma väga armastan

´Pink Blancet `mida ma ka väga hindan ja mis sel suvel on eriti võimas

Floksid valdavalt õitsevad või on õitsemise algfaasis. Kahjuks on mu lemmikud valged alles alustamas. 

Flokse sai eelmisel suvel kõvasti solgutatud ja sel suvel pidin neid igalt poolt (uued kasvukohad) taga otsima. Eriti neid mis nö reanimeeritud ja ühe või kahevarrelised. Eile leidsin viimase ja vaatamata sellele, et ma parajasti Ülole kinnitasin, et ma ei murra seda ära, tegin ma seda siiski. Ega asjata öelda, et aia suurim vaenlane on aednik ise.

 

Pilte ka. 

´Butonik `alati võimas, terve ja alustab vara ning lõpetab hilja. 

´Gzel `mille Futu mulle andis ilma.et oleksin tahtagi osanud aga tema juba teab mis hea on

´Europa `

´Sweet Summer Ditoran `

vist ´Elisabeth Arden `

´Blue Paradise `

´Blue Flame `mis eriti rõõmustab, sest selle hamsterdasin läinud suvel Svea aiast kus ma selle sisse sügavalt armusin

Vahelduseks kribu- krabu ja muidu tuuste.

Lihtsalt vaimustav kuidas sõrmkübar õitseb, venib ja venib ja see õitsenud osa on nii vahva

Kukekannuste tagasitulek rõõmustab mind tõeliselt. Kunagi istutasin need peenra täiteks aga siis hakkasin armastama. Vahepeal kui peenar alla käis, käisid ka kukekannused aga nad tulevad taas

Igasugused tutid ja tuustid on lahedad aga peab väga valima, et invasiiviku otsa ei satu. 

Centaurea macrocephala  suureõisikuline jumikas

Rhaponticum carthamoides  harilik maralijuur

Kui kirelill peale jagamist otsad andis hakkasin kohe uue peale mõtlema ja päris mitu aastat läks tühja, sest see lihtsalt keeldus kasvamast. Nüüd on see õnnestunud ja lausa kahes kohas, et ikka kindel oleks. Aga see on nii lahe, et ilma ei saa ka hästi elatud.

Spigelia marilandica  käre kirelill

Siumarjade õitsemine see on lihtsalt õitsemine. Ei eriti silmatorkav aga mitte ka inetu. Viljad on hoopis teine ooper. Sel aastal näib kadunud olevat mustaviljaline. ehk järgmine aasta jälle on, sest mõõdukas isekülv on neid ikka peenras hoidnud. Valge siumari veel vilju ei näita.

Actea rubra  punane siumari, kaaslaseks vist täpitud kellukas või midagi sinnapoole

Kõrged on toredad ja vajalikud ka. Soovitavalt ise püsti püsivad. Või siis enam-vähem püsti püsivad. Kui õied on valged siis need nägemata ei jää isegi kui on väiksevõitu. 

Napea  napa

Aed-heleeniumid, kahjuks madalad. Mulle meeldivad kõrged rohkem. Seevastu madalad õitsevad juba praegu kui kõrged sügisheleeniumid alles kasvatavad kõrgust ega mõtlegi veel sättida

Helenium x hybridum  ´Valtraut ` aed-heleenium

Askleepias võib olla pirts (mugul-askleepias) ja võib olla ka ääretulr invasiivne (nt siidaskleepias). Korralikult käitub kahkjaspunane. 

Asklepias inkarnata  kahkjaspunane askleepias

Malvad, malved, kassinaerid ja teised sarnased on toredad uhked õitsejad. Paraja kõrgusega ja õiterohked ning pika õitsemisega.

Sidalvcea malviflora  ´Rosaly ` kirju malve, sel ka tumeroosa õde ´Rosanna `

Kare päiksesilm meeldib mulle igas olekus, nii liigina (kui kõrgust andev ja püsti püsiv) kui sortidena. Kõik sai alguse kirjulehisest sordist

Heliopsis helianthoides  ´Lorraine Sunshine ` kare päiksesilm

´Double Sunstuck ` samuti kirjulehine

´Firetwister `on madal aga sarnane on ka kõrge ´Burninf Heart `

´Summer Pink ` millel roosat ka lehtedes

Ikka juhtub, et ei teagi taime täpset nime. kas on see mingist aiast saadud kus nimest pole aednikul aimugi või satub ostmisel midagi muud potis olema kui arvatud. Ühe väga sümpaatse kellukaga just nii on läiinud

???

Ühel päeval leidsin männi külje alt alpikanni ja on teinegi ühe hosta tiiva all.

Cyclamen purpurascens  euroopa alpikann arvan ma, kust tuli, kes andis, ei mäleta aga kahtlustan Tiid

Neid kõrgeid kaunidusi ei tohi mitte mainimata jätta. Kahjuks on kaduma läinud valge ja vaatamata eri sordinimedele on minu silma jaoks need lillad kõik sarnased aga olgu siis pealegi. Ilusad on.

ei hakka sorti nimetama, vahet pole

Olen suvikutest ammu peaaegu loobunud aga viimased kaks aastat siiski ka nende poole taas vaadanud. Eriti astrite poole. Pruudisõlge kasvatasin vist küll enam kui 20 aastat tagasi. Sel aastal siis taas ja loomulikult sellepärast, et on valge sort.

Zinnia  tsinnia, sordi nime ei viitsi seemnekotist otsima hakata ja põhiline ongi ju värv

Metsporgand on kohustuslik. Esiteks on sarikaline ja mulle need väga meeldivad. Teiseks on ilus. Punaseõieline sort kahjuks kadus ära. Loodan, et liik saab isekülviga hakkama ja seda saab olema rohkem. Igaks juhuks peab vist siiski seemneid ka võtma ja külvama ise ka.

Daucus carota  metsporgand

Angervaksad on mulle parajat peavalu tekitanud. Kollaselehine ei talu päikest aga päris varjus pole kollan. Muidu nunnu madal mütsakas. Nüüd olen vist lõpuks õige koha leidnud. Hübriidse angervaksa ´Kahome `lehed süüakse peeneauguliseks igal jumala suvel. Üks, see kõige ilusam on siiski probleemitu olnud.

Filipendula rubra (? pole päris kindel) ´Venusta ` punane angervaks

Kõik nelgid ei õitse õnneks korraga. On ka hilisemaid (verev, kartuusia, Knappi näiteks). Hiline on ka 

Dianthus amurensis  amuuri nelk

Mõnikord võtavad taimed ise mingeid vorme ja värve. Mulle tekkis valgeõieline pune sel aastal

Origanum vulgare harilik pune

On selliseid kummalisi taimi mille kohta ei oska arvata kas tegu püsikuga või mitte. neid pole pool suve sageli näha ja siis tulevad taas eikuskilt. Üks selline on kommeliin. enamasti üheaastane aga minu oma olevat püsik. Äkki ongi !

Commelina virginica  virgiinia kommeliin

Aednikud näitavad juba käokingade pilte. Minul õitseb praegu ainult üks

Aconitum lycoctonum ssp. neapoltanum virva- käoking

Mõni lauk on alati. Näiteks

Allium flavum  kollane lauk

Üks imeasi on mul ka. Väikesed taimed kipuvad mul kaduma, sest pole nii palju jaksu, et igat ühekaupa posserdada. Aga see on jäänu ja õitseb isegi. Kas ka juurde midagi kasvatab veel ei tea. Muidu selline sümpaatne ja suurema tuustina pilkupüüdvam

Sweria perennis  püsiksannikas

Sel aastal oli ime ja roheline upsujuur võttis ka nõuks õitseda. Must pole mind alt vedanud aga eks ma 7 aastat seda seemnest potis armastusega kasvatasin enne kui sain peenrasse istutada. Selline pühendumus nõuabki väärilist tasu. Ja seda olem ma saanud.

Veratrum nigrum  must upsujuur

Emajuured on tegijad alati, olgu siis kevadel või sügisel. Antud taim veel täisõies ei ole aga pole hullu. Pisut emajuure sinist ikka peab olema. See on tegelikult ostetud kui ´Alba `aga nagu juba eespool mainisin, ikka juhtub. Tõsi see on tooni võrra liigist heledam

Gentiana asclepiadea  süstlehine emajuur

Siilkübara sorte oli mul kunagi päris palju aga tasapisi on neid lahkunud. 4 või 5 on veel alles. eks need on need kõige tugevamad ja ilmselt jäävad veel mõneks ajaks. Kõige ägedam nii näo kui nime poolest on 

Echinacea ´Secret Lust ` läheb veel ümarmaks ja toredamaks

Mõnel lastakse vabalt oma elu elada, eriti kui need väga ei laamenda ja oskavad kenasti käituda (ei külva tervet aeda täis)

Rudbeckia hirta  karvane päevakübar

Kurerehad on üldiselt õitsenud, verev läheb juba ka teisele ringile. Kurereha ´Simon ` (aitäh Tea) õitseb pidevalt. Hilisem on  Wallishi kurereha. Sorte on rohkem aga alles mul jäänud vaid üks.

Geranium wallichianum  ´Cristal lake ` on kollase lehestikuga ja õied on tegelikkuses sinakamad kui pildile on saanud.

Mõni lill lihtsalt meeldib ja kõik. Üks selline on missuuri kuningakepp. Eriti ilusad on selle pungad aga neid seekord pildile ei jäänud. Iseenesest on see veidi tüütu oma lamava olemuse poolest aga vot mulle meeldib ikkagi.

Oenothera macrocarpa  missuuri kuningakepp

Külmaõrnadest sibulikest olen juba aastaid kasvatanud kolme. Kallasid (kahjuks ei õitse sugugi igal suvel), õnne jänesekapsast (issand või oli see nüüd ristik) ja hiidhüatsinti

Galtonia  hiidhüatsint (täpsemalt ei teagi)

Kõrreline ka sappa. Ma arvasin, et see kasvab raskustega mitte ei pane aeda mööda ajama. aga et see näeb välja selline nagu näeb siis katsun taltsutada ja esialgu alles hoida.

Imperata cylindrica  harilik alang

Need tuustid väsitasid päris ära.

Päevaliiliad, need mis õitsevad on sel aastal õiterohked. Osad ei õitse ilmselt jälle selle ümbertõstmise pärast. Eks uuel suvel ikka . Mul on praegu ämblikõieliste periood aga pakk eurohostast ei tule ega tule. Tellisin päris mitu neid sealt.

Peale ämblike meeldivad mulle enim ühevärvilised. Sellepärast meeldivad mulle ka Elle päevaliiliad. Otse loomulikult peaaegu valge.

Hemerocallis ´Joan Senior `

´Burning Daylight `

´Green Arrow `

Absoluutselt ei ole võimalik seekord ilma liiliateta. Hetkel on mul kõrgaeg ja vaatamata sellele, et mõni talv tagasi läksid maa alla peaaegu kõik aasia hübriidid ja LA hübriidid (olen täitsa kindel,. et osad vaikselt taastuvad pisikeste maasse jäänud sibulike abil) on neid jälle kogunenud. Kõige enam hindan praegu OT (idaliilia x trompet) hübriide, ka tiigerliilia sorte ja olen katsetamiseks veel ostnud mõned AOA (aasia x ida x aasia) ja ONO ( O on idaliilia aga mis on N seda ma ei ole leidnud) hübriidi ´Zeba `. OT-de ainus viga on väga aeglane paljunemine. Ma juba arvasin, et need ei kasvatagi endale juurde aga üks on sellega hakkama saanud (vähemalt)

OT ´Zambesi `

OT ´Tabledance `

OT ´Lavon `

OT ´Belfast `

OT ´Carbonero `

OT ´Mr. Cas `

OT´Candy Club `

OT ´Zelmira `

OT´Luson `

esiplaanil OT ´Beijing Moon `aga oh üllatust, pole tema mitte üksi aga kaaslase nime ei tea

Üks palve tarkadele on ka. Ma olen kaotanud ühe kausta ja mulle absoluutselt ei tule meelde selle liilia nimetus. Minu mäletamist mööda on tegu liigiga ja sellel oli võrdlemisi keeruline ja keelt väänav nimi. Äkki oskab keegi aidata. Suvel pole ju aega ka netiavarustes seilata.

tunneb see ennast hästi, taustaks peaks olema Elle ´Hertsog `

AOA hübriidid on eriti värvilised. Vähemalt need mis on minu aeda tulnud. Kolm toredust on nüüdseks mitu aastat kenasti vastu pidanud. Kaks ülejäänut on veel liiga uued, et hinnangut anda.

AOA ´Avalon Sunset `

AOA ´Sunset Boulevard `

AOA ´Viva la Vida `

Tiigerliilia sordid paistavad ka kenasti vastu pidavat kuigi liik läks mul ka maa alla sel kurval aastal. Umbes 70 liiliat mis kas lahkusid igaveseks või siis mõne aja pärast hakkavad ennast jälle ilmutama on kurb number. Ka trompetid said pihta aga kuigi väikesed ja õblukesed on siiski elus. Neid ma valvan ja hoian, Esimene mis uuesti õitsema hakkas (ja sellest on tõsiselt hea meel) 

´Juta `

Ja suurt rõõmu teeb, et ilus ja elus on 

´Tiiu ` (M. Rang )

Esimene õis sel aastal jaapani kakstolmiku haardes. See on lihtsalöt nunnu pilt nunnu nimega liiliast

´Jukataka `

Üks tore aasialane tuli kingitusena koos teiste liiliatega. Nimi ja nägu küll päris kokku ei sobi aga liilia on ilus, selline tugev ja turd. Muidugi võib olla, et pole ka õige sort. Pildil on kuidagi eriti kollase tooniga. Elusalt on ikka valgem aga pärlvalgest on asi kaugel

A´Pearl White ` ???

Tiigritega alustasin lõiku ja nüüd siis lõpetan paari pildiga

´Pink Flight `

´Tiger Babies `

Eks neid liiliaid ole ikka rohkem aga asi on juba niigi liiale läinud. Paljud liiliad kasvavad mul hajusalt siin ja seal aga üks tihedam koht on ka. Ja oi kuidas OT-d lõhnavad. Terves aias on tunda.

Paar vaadet ka juulikuisse aeda

Ja kui see jutt on juba lappama läinud siis natuke ka puittaimi. Teelikult on ju kolmandik meie aia taimedest just puittaimed aga jäävad alati kuidagi teenimatult kõrvale. Mis mind rõõmustab ja ergutab on meie dendrovõsades ringi vuramine. Ikka on midagi vaadata ja nautida. Mõnes sellised hetked siis.

Betula nana ´Aurea ` vaevakask on väga kenasti kosunud ja paistab juba silma. Ma eiti kõrgele poogitud asju ei armasta aga selle jaoks oli täpselt koht olemas 

Muidugi on hortensiad. Paljud on veel tillud. Eelmine aasta tõin Valmierast terve portsu männiku ette kus mõned kabedamad ka juba ees. Milline pilt oleks kui need kõik juba õitseksid. 

Mõni kohe on ilusam kui teised !

Hydrange paniculata  ´Phantom ` aedhortensia ei hoia ennast tagasi

Hydrangea arborescens  ´Pink Annabelle ` puishortensia 

Ja selle suve üllatus. Tii kunagi jagatud pistikust, mida enam isegi ei mäletanud mis see täpselt on, kasvas välja sinine õisik. Uurisin oma andmebaasi ja tõesti. Sinine nimetu on olemas. Mida päev edasi seda sinisemaks läks.

???

Armastan pajusid ja need on seda väärt ka. Kasvõi see ümmargune põõsakujuline, kollaste võrsete ja väga läikivate lehtedega. 

Salix alba ´Gold ` hõberemmelgas, kes võiks arvata, eksole !

Sellel pihlakal pole varem nii palju marju vist olnud, sest ma pole märganud kui ilus kollane värv neil poolküpselt on. Hiljem on mammud ikka nagu pihlakal tavaliselt

Sorbus cascadensis  kaskaadi pihlakas

Nulud ja nende püstised käbid on toredad ja kangesti minu meele järele. Siin paneb hall nulg käbidega hullu

Abes concolor  hall nulg

Muhkleppi on meil kaks, igaks juhuks (Ülo absoluutne lemmik). Vanem on segametsas ja on keskmiste kuni väikeste muhkudega ühtlaselt kaetud, Noorem jälle kasvatab eriti ägedaid muhke.

Alnus incana ´Gibberosa ` muhklepp

Kuna juulit ma pole päevikuna üles tähendanud siis nüüd kuu lõpus võib ilma kohta öelda, et suvine. Palavavõitu päevad aga mõnusad soojad ööd. Meie kohal sademeid napilt. Umbes nii palju, et lausa ära ilma kastmata miski ei sure. Asi seegi. Eelmisel aastal kuivasime 2 kuud jutti ja kastsime, kastsime, kastsime...aga teadupärast pole kastmine kunagi vihmaga samaväärne.  

ajal kui naabritel sajab vihma (vihmasaba on uurides näha) vaatame meie näiteks hajusat (või ka kirgast) vikerkaart

Sõber kellega Mustveed avastasime käis vastuvisiidil. Käisime Räpinas. Ma polnud seal juba aastaid käinud. Pilte ei saa panna eriti, sest parimad on inimestega risustatud ja ilma loata ju ei või. Ja kesse seda luba nüüd öösel enam küsida saab. On uut ja on vana. Puurida pubi on ka alles ja ka õue laienenud. Isegi seda praadi oli mida me kooli ajal sõime.

täitsa uus (juubeliks) ja päris tore istrutusala esinduspeenras

vana sõber ja lemmik

Hästi palju oli nii pargis kui kooli ümbruses ära kasutatud oksi ja neist igasuguseid vidinaid tehtud. See toredus oli pargis. Väga vahva.

Selle suve juuli meenutab juba neid aegu kui olime nooremad ja erksamad ja maja oli pidevalt külalisi täis. Kipub nüüdki tulema neid päevi kui ühed armsad lähevad ja teised juba tulevad ja laud on pidevalt kaetud.

Lubatud martagonide jutu jään esialgu veel võlgu aga enne suurt sügist ehk siiski saan ka sellega maha. Ei suuda seda ajakummi kuidai piisavalt pikaks venitada.

27. 07 on järjekordne aalujate kokukas. Seekord Enno juures Muhedikemaal. Igaaastane ja oodatud. Tore päev saab olema. Enne kimame veel Aidi ja Oti aiast ka läbi. Pole sinnagi sada aastat sattunud.

29.07 - 08.08 olen Haapsalus taastamisel kui midagi veel taastada annab. 

Dilemma, kas lõpetada või panna jõuludeni. Ma siiski lõpetan ja kui leidub keegi kes need täpselt 100 pilti suudab ära vaadata siis hõigaku. Rõõmustame koos. See on natuke nagu hüvastijätt sedasorti blogimisele ja kinnistab selle suve juuli lausa pealuusse. Edaspidi tuleb teistpidi 😀

Ja selle aasta tomatimood on selline