...veebruari vigurid jätkuvad

 11.02  Sajab segast (lumi, lörts, vihm) või siis ei saja. Vähemalt andis tormituul järele. Muude asjade vahele uurin endiselt Jellitto seemnepakkumisi. Väga palju on muidugi nende taimede seemneid, mis meil ikka kohe kuidagi ei kasva ja ega mul pole ka alates 6. tsoonist katsetada mõtet. Aga need piiripealsed ja natuke üle piiri on need kõige ägedamad. Vaatad, et vau, vot see on lahe aga siis selgub, et 6. või 7. tsoonist alates. Päris soojamaa taimed tunneb juba niisama enamasti ära. Mitte, et ma neid taimi tunneksin aga nende välimus on juba selline teistsugune. 

12.02 Öösel oli PAKANE (kaasaegne vaade temperatuuridele meedias) -7C, päeval kahjuks ei paistnud päikene küll polnud ka pime, temperatuur tõusis -1,2C. 

13.02 Ikka väga kevadine tunne tuli õues. +5,3C ja sel ajal kui õue sattusin tuuletu, muidu ikka puhub selline keskmine tuul. Õnneks on marutamises ka paus.. Päikene paistab. Kevadeni polegi ju enam teab mis palju aega jäänud aga see viimane talveots ongi see kõige piinarikkam. 

Kusti ja Max on alatasa tagaajamist mängimas, Ikka taadu ees ja tatikas taga. Ega see Kustit vist väga õnnelikuks tee aga samas võiks ta ju Tsiblikult käpaga pähe anda, et aitab poiss. Igatahes on Kusti kõvasti kaalu kaotanud. Nüüd on Sass kõige kaalukam kass. Max-Tsiblik kasvab ilmselt ka aga meie ei saa aru muud kui, et kaal kasvab. Ju siis ikka kass ka. No ja täna kui vaikus lõpuks tekkis läksin alla vaatama, et kas kõik ikka elus ja terved, leidsin Maxi ja Kusti külg külje kõrval magamas. Ju siis need mängud ikka Kustit vaenulikuks ei tee. Aga miks Max vahepeal Tsiblikuks saab on tema väga kiirete käppade süü.     

Kuna Sass oli okupeerinud minu kudumis- ja lugemistooli aga ma tahtnuks seal ise olla, tuli kasutada alatut võtet ja avada külmiku uks. 

14.02 Kuigi hommikune temperatuur on kõigest +0,5C on päikesepaiste ja kevade värvid. Äkiline arusaamine, et mõnikord võib ka märtsis suur kevad juba olla tekitas tõelise paanika. Talvehooaja tegemistest polegi mingit märki. Ja kohe on kevad ning neid märke ei tulegi. Mida ma siis tegin terve selle aja. kas tõesti ainult lugesin? Püüan ennast rahustada mõttega, et enamasti siiski pole märtsis aias veel suurt midagi võimalik teha aga...

15.02 Olen täna ehe näide rahulolematusest mistahes olukorraga. Päikene paistab juba kolmandat päeva ja päevased temperatuurid on otsustavalt plussis. Ega öödki eriti sügavatesse miinustesse lange. Nagu olekski kevad aga nii vanaks olen ma elanud küll, et veebruaris kevadet veel ei looda.  Mitte, et see nüüd absoluutselt võimatu oleks aga ega pole kohanud küll. Jah märtsis on küll suure soojaga üllatatud aga sellel järgnevad lumised või kõlekülmad aprill ja mai. Ilusad ilmad on, no milles probleem. Päikeses loomulikult. Kella kümne ajal hakkab intensiivselt uurima mu kukalt kudumistoolis. Seda ei kannata kaua välja. Kobin ülemisele korrusele aga seda kütab päike korralikult ja paari tunni pärast pean jälle kohta vahetama. Pealegi pole ma suutnud veel Ülole selgeks teha, et selliste ilmadega pole vaja hommikul kaminasse tuld teha või kui siis peaks pumba välja lülitama. Normaalseks läheb alles õhtul kui päikene on loojunud aga siis hakkavad Ülo käsivarred külmetama ja taas lähevad puud kaminasse. Seega mul on permanentselt liiga soe. Akent saab muidugi lahti teha aga selleks, et see lahti jätta on jällegi natuke liiga jahe veel. Peale kõige muu tundub päikesepaistel, et me pole viimase kümne aasta jooksul koristanud. Isegi siis kui seda alles paar päeva tagasi tehtud sai. Heh, ma ütlen. Aga mis seal salata rõõmsalt valge on küll ja linnukesed üürgavad juba arvestatavalt kõvasti. Isegi minusugune vaegkuulja kuuleb. 

Kui vaegkuulja on see kes eriti ei kuule siis kas VAEGKUULIJA on see kel on nirud sooritused kuulitõukes, kel on alamõõduline kuul või pole tal seda sootuks ???

Mõtlesin, et kirjutan mõnest suurepärasest loetud raamatust aga olen niigi liialt lobisema hakanud. See on vist jälle see koht kus passi tuleks vaadata elik ealised imepärasused.

Oh jaa. Eilsest sõbrapäevast ka. Ma ei teagi miks aga minu jaoks on see jäänud ikkagi Valentini päevaks tähistamaks armastust ja eriti veel keelatud või mistahes põhjusel kättesaamatut. Selline pisut nukra alatooniga päev. Muidugi on sõprus väga tähtis, minu jaoks isegi vist olulisim inimsuhe üldse aga see ongi oluline kogu aeg, iga päev, iga hetk. Nii arvan mina ja antagu mulle andeks, et ma sel päeval kedagi eriliselt meeles ei pea, kaarte ei saada ega kingitusi tee. Teen seda omal moel ja siis kui tunnen, et vot nüüd, nüüd ma tahan ja pean. See on puhtalt minu isiklik vaatepunkt. 

16.02 Korraks läks talvisemaks ja puistas pisut lund. +/- 0 C. Natuke tuult. Igav. 

18.02 Eile oli tavaline rahulik, ebamäärase 0 C ja üsna väikese tuulega ilm. Õhtul hakkas tuul tõusma ja öösel oli juba täitsa marutuul. Teisel korrusel on tuule tembud hästi kuulda. Arvasin, et hommikuks on see olemasolev väike lumi taas läinud aga oli hoopis pisut lisandunud. Männiku taga magas kitsekari. Siinkohal pean tegema vigade paranduse. Olin siiani Ülo jutust kitsede liikumise kohta absoluutselt valesti aru saanud. Täna sai selles osas selgus majja ja tundub, et verejahu pottidest siiski on kasu. Täielik tõde selgub ilmselt kevadel. Igatahes tekitas see taas lootust. Pilti ei jõudnud teha aga kui Ülo stardikat paugutas siis sain nende lahkumist jälgida ja lugesin kokku 16 elukat. Olen vahepeal Garden.ee-st kaks tellimist teinud. Viimase eile. Mul oleks vaja samasugust keeldu e-taimepoodidesse kui kasiinosõltlastel kasiinosse, sest sõltuvus on sõltuvus. Mis muud see olla saab??? kui mingitel hetkedel jätab mõistus inimese totaalselt maha.

19.02 Juba öösel võis arvata, et midagi toimub. Telekal kadus tasapisi pilt ja vaene Ülo pidi harjumatult vara (01.30) magama minema, sest taust võeti ära. Ilma selleta ei ole võimalik arvutis ju surfata. Siililegi selge. Hommikul vaataski aknast korralik talv vastu, lume poolest. Temperatuur oli +0 C ja päeva peale tõusis lausa + 0,7 -ni. Aga see on raske ja märg lumi kahjuks. Ülo käis neid okaspuid soputamas, mis näisid ohustatud. 

Esimese asjana hommikul mõtlesin maratoni rajameistritele. No oli siis seda nüüd veel vaja.  Hiljem kuulsin ka memuaare maratoonoritelt. Mõnigi, kes seda ei teeks jättis pooleli ja kes ei jätnud olid peaaegu surnud. Arvata võib, et sellise ilmaga oli see üks kangelaslik ettevõtmine.

muidugi on korraga ka rohkem lund sadanud

enne kui hakkas laia lund sadama kumas kase ladvast päikene

20.02 Talv on normaalse talve nägu. -4,2 C on väga normaalne temperatuur. 

21.02 Öösel anti lumelisa, tuiskas ka natuke. Hommikul oli -7,2 C, päeval tõusis -4 C peale. Normaalne. Selle lumega tulid segi leevikesed toidulauda uurima. Muidu möllasid mändides, kuuskedes ja vahtrates. 

Selgus, et on vastlapäev. Ilma sotsiaalmeediata ei teaks ööd ega mütsi ! Liugu ei lase, linad niigi pikad. Vastlakuklit ei saa, sest Ülo ütleb, et tema seda saia ei taha. Juba aastaid ütleb. Ma pole siiani suutnud teda veenda, et see sai on vastlapäeval eluliselt oluline mõne jaoks. Kui ma teaks kuna järgmine vastlapäev on annaks lihtsalt käsu, et olgu olla aga tegelikult oleks kavalam ikkagi vahukoort osta, sest tõesti ! Kellele seda sai vaja on. Vahukoort on alati vähe ja kui teevadki kuklisse süvendi siis panevad sinna moosi. Õudne ju.

Kassid magavad kes kus. Max on mu laua kõrval toolis ja on pea kusagile ära kaotanud. 

peata katsanik

Et liiga morbiidset muljet ei jääks siis paar unejärgset pesupilti ka.

Aias on jälle ilus. Ma ei saa sinna midagi parata, et ma lund ja talve armastan. Muidugi ma mõistan neid, kes selle iluga iga päev võitlema peavad. Kui mina ka peaks ehk oleks mu armastus väiksem aga võibolla ei oleks ka. Lumi rõhutab võrasid, moodustab igasuguseid tüüpe. Kas leiate?

kaslase

koerlase

pikaninalise magaja

Tagaaia siil on saanud kohtuniku paruka

Appi keegi on lume all. Ainult nina on näha.

Vormid on ümaramaks muutunud.

Rododel on mütsikesed ja mõnedki võrad on palju nähtavamad

ja on lihtsalt hetki, teadagi, et mõni hetk on ilusam kui teine

22.02 TERE TALV !!! Hommikune üllatus -18,3 C ja siin ma siis nüüd olen täis imetust ja teadmatust. Kui -8 C oli pakane siis kas nüüd on looduskatastroof ? Ah, mis ma ikka norin. Ilus on. Maal on, linnas ilmselt mitte nii ilus. Härmatist tuleb aina juurde, lumi on sile ja puhas, ei jälgi, ei mingit reostust. Kui pilvi ei kogune võib liiklejatel päikese ja lume koostöös isegi palju valge olla. 

Vaatan välja vasakpoolsest aknast

Ja siis parempoolsest aknast. Päike pole veel selgelt ja sirgelt paistma hakanud. Aga paari tunni pärast näitab juba oma võimu. Temperatuur on mühinal -5 C-ni tõusnud ja räästad on purikad saanud. Õhk on kristalli täis. Üritan pildistada aga teadagi ! Selleks on vaja häid riistu ja õppinud meistreid, et sellist imet jäädvustada. Minu pilt tuli selline

See ülemine serv ei ole rebitud paber vaid kasvuhoone katus.

Ahjaa, parempoolne aken.

ei julge mina enam öelda mis liiki rähniga tegu. Arvan siiski, et seekord on ehk tegu prouaga. Kuklas punast polnud, ainult kõhu all natuke ja selga ei jõudnud kahjuks ka jäädvustada. Proua suur-kirjurähn võiks tema olla küll.

hiibapuu ja jääkristallid

Miks nii palju pilte? ikka samadest akendest samad vaated. Aga ei ole samad. Iga kord on erinev. Iga lumi on uus. Pealegi võivad need olla talve viimased hambad mis kevad varsti lõplikult välja lööb.

Kui päike juba täie jõuga oma kuumi palesid maa peale pööras ei oleks enam pilti saanud. Nii hele ja särav oli see valevus ja selle imetlemise peale siis pool päeva jälle läks. Oleks ju võinud midagi kasulikku teha, või siiski mitte. Hing ja silm vajavad ka toitu.

23.02 Hommikul taas -17,8 C aga varsti hakkas päikese toel tõusma. Kõik säras ja sillerdas silmipimestavalt aga juba varalõunaks oli taevas pilves, tuul puhus puudelt j põõsastelt ilu. Päeva kõige soojem näit oli -5,2 C

24.02 PIDU. Või vähemalt peaks olema aga meie küll erilist elevust ei tunne. Heameel Eesti kui vaba maa üle on muidugi aga see on ka teistel päevadel. Me vist pole kunagi erilised mistahes pidupäevade tähistajad olnud. Võibolla oleks meeleolu ülevam kui torkaks kiluleivale Eesti lipukese ja sööks sinimustvalget jäätist. Viru valge jääb ka ära, sest esiteks ei joo me viina ja teiseks on Ülo valves. Aga Ülo võis kohe hommikul täiesti legaalselt teleka käima lükata ja mitte midagi mõistlikku teha. Mina ei tee nagunii päevast päeva midagi eriti mõistlikku. Samas tunnen ma rõõmu nende üle, kes oskavad oma pidupäevi eriliseks teha, kellel jätkub soovi ja särtsu ja naudin kaugelt toredaid üritusi ja leidlikke ideid mis päeva meeldejäävaks teevad. Ja muidugi mõlgub meeles ja tuhmistab veelgi pidumeeleolu sõda, sõda mis on juba aasta kestnud ja mille lõppu ei paista veel kusagilt. Selles valguses on tulevik üldse ebakindel ja tumedavõitu. Lootusetu optimist minus hakkab tasapisi känguma.

 Ilm hakkab + poole liikuma, kõigest -1,1 C ongi veel jäänud. 

25.02 Tuhkagi, ikka miinused, vähe aga visalt. See väike miinus oleks nauditav kui poleks vinget tuisutuult. Aga tihased unustavad toidulaua vahepeal üldse ära ja hullavad nagu pöörased. Kudumitükk hakkab ka valmimise suunas liikuma ja kahele lauale põletasin pildi peale. Homme hakkan pintsliga vehkima. Kui otsa juba lahti saab siis tuleb neid nagu Vändrast. Tegin veel ühe tellimise Garden. ee-st. Ülo on mures! Kesse kõik selle maha istutab ? Oh, no küll mina istutan kui taimepotid peenra äärde tuuakse. Lilled vähemalt. Puittaimed dendrovõssa on nagunii Ülo juba pikka aega istutanud. 

Täna külvasin esimest korda elus paprikat. Näis kas midagi ka sealt tuleb. Turbatablettidesse. `Quadrata d`Asti Giallo `- kollane, ´Boneta `- oranž ja ´Rewia ` - punane, toredasti püstiste kauntega. Kollane on keskvarajane ja teised varajased sordid. 

26.02 Öösel -6 C, hommikul on tasapisi tõusnud ja sajab udupeent lund. Öösel tuulas ja tuiskas, lumi jälle uutesse kohtadesse kuhjunud. Tee peal on näha sõitvaid autosid seega tee on ikka olemas aga aeglaselt liiguvad, mis tähendab ilmselgelt teeolude kehva seisu. Hilisel õhtutunnil meil ikka -5 C kuigi ilmauudised pakkusid -17 C.

Esimene sel aastal, õige väikesemõõduline.

Tulekarvakera

27.02 Veel üks, ütlesin ju, et kui tulema hakkab siis tuleb.

Vana Kirju

Ei tulnud meil seda lubatud selle talve külmimat ööd, jumalad olgu kiidetud. Ega pakast polegi vaja. sõbrad pealinnas ostavad Bauhofist Ballerina priimulaid. No kuidas süda hakkab sügelema. Ei tea kas Tartus ka müüakse aga ega ma ei suudaks Ülole selgeks teha nagunii, et neid oleks eluliselt vaja. Ja kui lõpuni aus olla pole mul need Ballerinad siiani ükski ka pidama jäänud.

Veebruari on jäänud veel 1 päev. Märts on siiski juba nagu kevadkuu kuigi aiatööle enamasti ei luba. Väga vanasti kui me veel lehti ja käbisid riisusime ja lõputult eelmiste elanike vara ja jälgi koristasime oli märts selleks hea küll. Eriliselt nautisin neid päikselisi päevi, mis õhtul kergelt miinusesse kaldusid. Just seda toimetamist kergelt kahutavas õues ja aias, lõhnu ja valgust. Eks nüüd tuleb tagapool kusagile pinginurgale toetada ja niisama nautida kuigi seda kaua ei tee, sest niisama hakkab külm.

Arvatavasti homne päev midagi kardinaalset ei too ja no kui toob, eks siis märtsis saab selle kirja panna.

ahjaa, PS, kaks viimast päeva on tagaaed kitsi täis olnud. Ilmselt miinuskraadidega need verejahu potikesed siiski ei tööta. Õnneks on piisavalt lund, et pisiokkalisi nende ablaste hammaste eest kaitsta ja stardipüstol, mis teeb ikka uskumatult kõva pauku ja nad nende koduvõssa peletab.

kitsede saalimisrajad kahe peenra vahel

Selline veebruar siis, absoluutselt mölapidamatu!

Täna paistab täispäike.