va veebruar kui süda sügeleb...

...ikka aia ja aedlemise järele . Nii mõnigi näitab juba varajaste sibulike pilte. Vaesed nemad kui talv taas tagasi tuleb ja karta on, et see pole veel lõpp. No muidugi võiks ju. Et ühel päeval on lumi läinud ja ilm soe.

Ma tõesti ei mäleta, et tugevad tuuled oleks nii palju päevi järjest puhunud. See poole päevane paus, mis siin kunagi oli ei loe. Ja vihma ladistab ka täna. Vahepeal on sadu tugev. Vaesed teised, kes peavad liiklema jäätunud külateedel. Mind ei sunni miski sandi ilmaga toast lahkuma ja ma võin tubaselt ja hubaselt kõikvõimalikke rajuilmu nautida. (17.02.)

Meil on stamm rähn ja pirnipuus on üks tema sepikodadest. Mõnes mõttes on need sepikojad lahedad, käbid on kenasti ühes kohas koos. Ainult korja kokku ja vii kusagile. Aga alpikannide peale ei olnud küll vaja  neid kukutada. Miks selline lai joon rähniisandal (võib ka emand ju olla)

Vihma sadas nii kõvasti, et aken ei paistnud enam läbi. Mitte piiskades aken vaid lausa veeseinaga.

Öösel oli vist meilgi õhkõrn miinus, igatahes sulaveed ei voola veel aga alles varahommik ka. Päikene paistab ent ilmselt mitte kaua. kahjuks.(18.02)

(19.02) Ülla, ülla, langeb laia lund, on juba tükk aega ilmselt sadanud, sest kõik on taas valge. Varalõunal hakkas sulama, jess 😀Sulas enne kui jõudsin fotosüüdistuse teha. Temperatuur on pigem -0 isegi kuni -1. Võtsin fotokaga vahele selle käbisid pilduva rähni. Pole just kõige parem kvaliteet aga ega nende linnukeste puhul eriti sättida ja mõelda jõua ju. Aga mul oli õigus, ikka härra 😀

Pikki aastaid unistasin oma kohast kus saaks teha igasuguseid asju ühes kohas koos ja mõnusalt, jätta kõik laiali kui on vaja. Lõpuks see unistus täitus aga ma sain seda õnne väga lühikest aega tunda. Vahepeal hoidis kuri saatus mind teisest korrusest eemal. Lausa aasta ja enamgi. Väike osa minu suurtest võimalustest

Alustasin teise unustatud aknaga. Et mulle on kätte sattunud igasuguseid vidinaid, siis seekord pisut teistmoodi.

(20.02) Kerge miinuskraad ja vähesed lumehelbed vahetevahel. Öine suur tuul on taltunud kuniks uuesti tuurid üle võtab.

Selline see aken sai

Õnnestus Sõbralt sõbrale kaubamajast veel üks ruloouksega kapp soetada. Natuke ülemise toa sedasorti mööblile vajalikku viimistlust ja ongi üks kapp rohkem. Ilmselt saab sellest õmbluskapp kuhu kolivad kangad, tarvikud ja õmmeluse massin 😀

(21.02) Öösel vajus temperatuur kergelt miinustesse, tipphetk lausa -2,2C. Hommikul aga hakkas kohe tõusma. Ja siis läks ilm hukka. tuul ja lumesadu, mis kokku teadagi teevad tuisu. Alustan järgmise aknalauaga 😄 Esialgne

22.02.2022 Selle aasta veebruaris on kaks vahvat kuupäeva. Hommikuks oli kogu eilne lumekogus taas sulanud, õues plusskraadid ja päikestki veidi paistmas kerge vihmasaju vahelt. Kauguses kogunevad ähvardavad pilved jõuavad peagi ka meieni. Kas neid on lumi või vesi selgub hiljem.

Mul on alumisel korrusel üks tugitool kus ma saan pikemalt käsitööd teha ilma, et selle peale kusagilt valutama hakkaks. Ja nüüd on siis mõlemad tüübid selle tooli avastanud. Kusti ikka juba mõned korrad kasutas juhust aga Sass jõudis selleni täna. Talle meeldib sõbra külje all magada.

Eile leidis Ülo veel ühe seda tüüpi uksega kapi Sõbralt sõbrale teisest kaubamajast. Sellega on pisut veel pusimist, et sobiks paika panna aga ei midagi keerulist

Uued sahtlinupud on kohustuslikud aga need tuleb kõigepealt leida ja esialgseks kasutamiseks käivad vanad ka (tegelikult käivad ka kõvasti närvidele😀)

üle laua, esimene ja viimane, vahepealne jääb nurga taha

Nüüd jääb veel üks sahtlitega kapp ise valmis teha ja ongi lõpuks kappide read valmis. 

Sass tahab ka tähtis olla 😸

(23.02) Öösel vajus -2C ni ja mingi kerge lumeollus oli taas maha sadanud aga tõesti väga vähe. Ilm on nüüd täpselt selline, et viilib ja viilib ja käib närvudele, sest kevad ju pidi kohe tulema 😏

lõpetasin alustatu aga pole päris see, täitsa võimalik, et läheb kaminasse 😟

Olen siia kogunud palju pisikesi asju enda elust. Aga need pisikesed asjad ongi see, mis teeb elamise elamisväärseks. Teeb tuju paremaks ja vaimu tugevamaks, vahel isegi õnnelikuks. Tegelikult isegi päris sageli. Iseenesest on see ju tõde mida teoorias kõik teavad aga mis elu saginas ja maailma hulluses, eriti just viimase tõttu, meelest kipub minema. Praegu on maailm ikka väga kreenis ja see kõik vajub peale lisaks enda elu muredele, mis siis kellelgi parasjagu on. Olgu töömured, terviseprobleemid,  suhteprobleemid või mis iganes veel.  Vaevalt minu väikesed rõõmud kedagi õnnelikuks teevad ja ei peagi aga ehk tuletavad need meelde, et kõigi elus on rõõmustavaid pisiasju, mis elule sisu juurde annavad. Hoidke ennast, oma kalleid ja hinnake oma väikeseid rõõme, armsaid harjumusi ja veidrusigi. Maailma osas jääb vaid loota, et see tagasi tasakaalu keerab niivõrd kuivõrd see üldse kunagi on tasakaalus olnud. Annaks jumalad.

(24.02.) Öö oli selge ja -3,5 C, hommikul paistis päike ja oli kena kevadvalgus aga üha tugevnev tormine tuul tõi pilved. Vaatasime aastapäeva paraadi aga segaste tunnetega, sest kui külje all on alanud sõda, pole erilist pidumeeleolu kohe kusagilt võtta. Eilsed mõtted õnnestavatest pisiasjadest tunduvad ühelt poolt veel olulisemad aga samas ka tühised, sest ainult jumalad teavad, kas neist ka edaspidi rõõmu saab olema või on paras aeg laia maailma hakata liikuma. Igatahes on hirm hinges aga lootma ju ikka peab. Ega meist minejat ju muidugi ei olekski. Olen liga põdur, liiga arg, liiga saamatu ja ega Ülo ka just eriline seltskonnaga ja oludega kohaneja ja varnast jutu võtja pole. Hätta jääksime kui muidugi lausa organiseeritud väljarännet ei toimu. Mõned võivad arvata, et see ehk kui kodumaa reetmine võiks olla. Tühjagi. Kui meist oleks sõjaoludes reaalselt kasu ei siis läheks ka aga ei ole ju. Tänapäeva sõjas on inimene tühine. Nojah. Tegelikult ei läheks ilmselt ei nii ega naa. Kui vaenlane õuel tuleb kuuli norida ja ongi rahu meie jaoks nii maa peal kui taevastes riikides. Peas kerib pidevalt mõte sellest kui õudne võib praegu olla ukrainlastel.

Sain valmis padjakese ülejäänud lõngast.

Nööbid puha käsitöölised ja kordumatud

(25.02.) Terve öö tuulutas üsnagi tormiselt ja see jätkub. eilsed plusskraadid koos tugeva tuulega ja see, et ka öösel jäi termomeeter pluss poolele on kõvasti lumele ära teinud. Pilves ja pime päev, taas. Päeva peale on isegi heledamaid laike ja pilvauke aga ka lörtsihoogusid ja tuul ei kavatse vist enam kunagi seda tormitsemist lõpetada.

(26.02.) Tormituul peab vahet. Juba öösel hakkas tagasi tõmbama. Päike ja lubatakse veel kolmeks päevaks. Et kõik ikka usuksid on paras aeg ka pilti teha. temperatuur valdavalt +0 või natuke enam aga tuul on taltunud ja kuidagi mõnus on õues.

Väga kauaaegsed sõbrad on peagi saabumas ja on oodata toredat õhtut niivõrd kuivõrd see üldse on võimalik. aga ma väga loodan, et suudame kasvõi natukesekski ajaks jätta maailma okse taha ja üksteisest rõõmu tunda. Pole ju mitu aastat koos istuda saanud. Oodates vaatasime eestlaste meeleavaldust Tallinnas ja püüdsime ennast ka väikese annetusega kasulikumaks teha. See on ju ainus võimalus meiesugustel kuidagi aidata.

(27.02.) Selge varahommik päikesetõusu nautimiseks. Loodan siiski, et mitte viimane kuigi uudised tuumarelvade valmisolekusse seadmisest Venemaal on vägagi hirmutav. kui mõni idioot peaks selle käiku laskma siis pole üldse vahet kuhu see on suunatud. maailma tabab kaos nii ehk naa. ma ei suuda siiani tegelikult päriselt aduda ja uskuda. Pole võimalik tahaks väga kõva häälega hüüda. Sõda kui selline ei ole lihtsalt võimalik aga ON ometi 😢. Alustasin uut lauda

(28.02.) Ukrainas käib viies päev sõda. tühja neist uutest prillidest. Kuigi minu annetused on tibatillukesed on need siiski kogusummas olulised, ma vähemalt loodan ja lohutan ennast sellega. Ukrainlased on nii tublid ja vaprad.  Õhtul on kole magama minna, sest ei tea kas hommik on enam endine. Aga ilmad on pigem kevadised. Tänane öö oli vaid -2,5C ja päike hakkas kohe soojendama. Kuigi tänane päike oli mahe, ometi hakkab ülemine tuba juba liialt soojenema. Ilma akna tuulutusasendis hoidmata on päikeselisel päeval lihtviisiliselt palav. 

Laud sai selline

aknad jahtuval planeedil

Homme algab märts. Märts on ometigi juba nagu kevad. Aedades sulavad välja ninakesed ja muud toredused. Pisikesed okasvormid näiteks. Tahaks olla aias ja õnnelik aga üle kõige tahaks, et keegi võtaks Putja rajalt maha ja sõda saaks kiire lõpu. 

Katsugem siiski nautida saabuvat kevadet ja neid väikeseid asju, mis meile rõõmu teevad ning hoidkem kokku  nii kallite lähedastega kui ka oma rahvaga.