lihtsalt oktoober

 Et see on aiandushooaja viimane siis kõigepealt TAHAN TÄNADA kogu südamest kõiki neid armsaid inimesi, kes aitasid taas kord ühe minule raske hooaja üle elada sedasi, et aed mitte hukka ei läinud vaid kaunis rahuldavas seisus talveunne võib jääda. 💗💗💗 

Tii ja Futu alustasid juba kevadel kui tõid mulle tellitud taimed ja istutasid kivirikukribalad. Kahjuks ei suutnud ma haigemajast asju niipalju juhtida kui vaja ja kuum põuaperiood kärsatas neist enamuse aga ega see teo tähtsust ei vähenda. Tii loobus keset suve tütrega tuuritamisest lõunaosariikides ja maandus mitmeks päevaks hoopis minu juurde rohima.  Triin ja Virge rohisid mitu peenart suurel suvel ja mu õeke, kes tegi mitu tiiru. Eriti tõhus oli meeskond Kosmosemutid - õde Sirje koos Tiina ja Edaga suvelõpu rohimises. Ema Merle nahistas oma tasasel moel läbi suve hoides kivilat vaadatavana ja kandes aiast peaaegu kogu ohakamassi. Igatahes kui mina lõpuks peenardesse pääsesin siis poleks ohakat nagu olnudki. Ka Tea ja Lars said oma panuse anda. Aitäh teile kõigile ja muidugi ka Ülole kelle suvi möödus  põhiliselt aia heaks töötades ning ka Hillarile jagus aias tegemist. 

Kui ma praegu mõtlen tagasi oktoobri ilmale siis tundub, et oli väga mõnus. Oma täiesti mõttetutest ilmamärkmetest leian üksikuid ütlemisi imeväärse ilma kohta, isegi suurepärase nädala kohta aga kuupäevad olen unustanud panna😀 Igatahes viibisin suurema osa oktoobri valgest ajast aias ja jõudsin rohkem korda luua kui nii mõnelgi varasemal aastal. Eks õitsejad jäid veel õitsema ja mõned kõrred kõrguma aga midagi peab ju kevadeks ka jääma. 

Sel aastal on mõni asi teisiti kui enamasti. Näiteks õunapuud raagusid koos teistega mitte ei hoidnud lehti kauem kinni. Hilised õitsejad olid veel hilisemad ja veel hilisemad õitsejad ei jõuagi õitsemiseni. Nüüdseks, peaaegu novembri keskpaigaks on jäänud veel krüsanteemid ja astrid ja üks eriti hiline käoking. Aconitum carmichaelii sordi seemik ( oeh, lehma lellepoeg 😀). Pilt on täpselt sellise kvaliteediga nagu täna teise korruse aknast tehtud pildil olla saabki

Üks teine hiline käoking õitses septembris ja jätkas edukalt poolde oktoobrisse, nimeta aga looga

Ilmselt olen seda juba kirjutanud, et astrid sel aastal ei olnud mitte ainult hilisema õitsemisega vaid päris paljud ei jõuagi selleni. Muidugi kui soe jätkub jaanuarini siis võib kõike juhtuda. Peab neist ikka vahel mööda jalutama. 

Madalatest astritest jõudis lõpuks õitsemiseni vaid ´Peter Paan `

Kõrgetest ´Barr`s Pink ` esiplaanil ja valge ning sinine mingist suvalisest külvist ja seega nimeta

ühekaupa ja lähemalt ka

Mitte kunagi ei vea alt kaks mu lemmikut, keegel- ja taevasinine aster

sügis-keegelaster (= keegelaster)  Symphyotrichum turbinellum (= A. turbinellus)

taevassinine sügisaster (=taevassinine aster) Symphyotrichum oolentangiense (=Aster azureus)

See on ikka täiesti kreisi kuidas need nimed muutuvad. Peab vist talvel hakkama nimesid lauskontrollima muidu elad ikka õndsalt vanas teadmises ja oled lihtviisiliselt loll 😀

Hiline silmarõõm on taivani kõreliilia . Mõni aeg tagasi olid mul ka mingid sordid aga minu silmale tundusid kõik ühesugused ja nii on jäänud vaid üks. laieneb jõuliselt, õnneks mitte tormiliselt. 

Tricyrtis formosana

Üks neist pinnakatjatest mis elavad oma elu on siberi klaitoonia. Selline õrn kapsas ja õitseb pidevalt. On Surematu Kaštšei tüüpi. Kuna seda on kerge eemaldada sealt kus pole sobiv kasvada on igatepidi tänuväärne lilleke. Mulle meeldib

Claytonia sibirica

osad karukellad tegid päris korraliku kordussõitsemise

Sinilillede õieilu ja mitmekesisus on kevadine rõõm aga dekoratiivsete lehtedega sordid rõõmustavad kogu ülejäänud suve. Mõni võtab ka sügisel ennast lille lüüa

Sama kehtib alpikannide kohta. Tegelikult isegi rohkem. Õied on ju kas erinevad roosad, vahel peaaegu punased või valged aga lehed on õige mitmekesised ja kui need juba suuremad laigud moodustavad siis silm puhkab ja süda laulab. Mina tunnen esialgu rõõmu veel sellest, et alpikannid hakkavad aeda pidama jääma. Olen neile erinevaid kasvukohti pakkunud. 

sile kilpkonnalill Chelone glabra

Sügisel õitsevad krookused. Peale seda kui suur hulk peenemaid krookuseid, nii kevadisi kui sügisesi otsa sai on jäänud vaid kivilasse ühel kenal sügisel taas tekkinud

siin võiks targad sõna võtta, ise ma arvan, et tegu on C. speciosus ´Zephyr`-ga

ilus krookus C. pulchellus on otsustanud kusagile minema hakata 😏

Loomu poolest igi- meil talvhaljad sõnajalad lasevad ennast nüüd vabalt imetleda aga ka mitte kõik suvehaljad ei kaota kohe sügisel oma ilu. Nurgake kus nii ühte kui teist

Tõmmul pelleal tundub hästi minevat. Läheb kuuendale talvele vastu aga karoliina kibuvits on hakanud seda kimbutama ja tuleb sõnajalake tuleb ümber asustada

kes otsib see leiab Pellea atropurpurea

Ilmad pidid ilusad olema, sest kassid viibisid palju õues. Eriti kehtib see Kusti kohta

Sass on veel noor ja peab palju jahti aga temagi eelistab paremat ilma

Sügiskauneid puittaimi jagub oktoobrisse küllaga. Mustikad ja rodod hakkasid punastama kui ginnala vaeseke juba kiilaks oli jäänud

Punane tamm, mis eelmises loos alles hakkas natuke värvi võtma on oktoobri keskel palju ugkem. austria tamm lahvatas alles kuu lõpus.

Quercus rubra

Quercus cerris oktoobri alguses...

... ja kuu lõpus

metsnüssa Nyssa sylvatica 

Roomav kirsipuu omab isemoodi värviga sügisballi kleiti. Värsked naaditutsud oma rohelisega vaid toovad lehtede värvi esile 😉

Prunus pumila var depressa

Jaapani enelatest on tavaliselt kõige edevam olnud ´Macrophylla ´ aga sel aastal jääb see kahvatuks

Spiraea japonica ´Macrophylla `

Verev kontpuu ´Winter Beauty `kuulub kindlate värvujate hulka ja on lehetuna ilus oma võrsete värvi poolest

Cornus sanguinea´Winter Beauty `

udaa paju ´Sekka ` Salix udensis värvub tõeliselt ägedalt

Kasvu ajal punaselehisetel muutuvad sügisel lehed erepunasteks

harilik pöök Fagus sylvatica

Igasugused värviliste võrsetega tegelased on väga lahedad. Suurelehise pärna sort ´Aurea Pyramidalis ` on kollaste võrsetega kitsavõraline puu. Põdes kaua peale istutamist (ilmselt oli jälle põud ja muud looduskatastroofid aedniku elu pärisosa) 😀 aga tundub, et nüüd hakkab kosuma. Pärnad on väga tublid kui kord hoo sisse saavad

Tilia platyphyllos ´Winter Beauty ` saab olema üks tore puu ja see ei võtagi väga palju aega. 

Mida suuremaks kasvavad karvased viirpuud kuusehekis, seda uhkemat pilti need sügisel pakuvad. 

Crataegus submollis

Et tänavust imeilusat sügist ka hiljem mäletada, siis veidi lihtsalt sügispilte pole mitte patt siia lisada 😇

Selline see oktoober siis oli. November on ka üsna leebelt siiani kulgenud. Esimese lume päevaks võiks lugeda  7.11 ja esimene õhumiinus ka ära olnud, -3,8 on üsna lahja tulemus paljude Eestimaa kohtade kõrval.

Üks tüüp jääb sel aastal aed valvama😀