augusti viimased päevad ja september

 Novembri esimene nädal hakkab juba otsa saama aga ikka pole veel ridagi enam kui kahe kuu tegemistest kirja saanud. Olen ikka aiaraamatusse püüdnud mingeid märkmeid teha, et saaks mingid järelvaated, et järjepidevus aiaelus oleks ikka olemaas. Paraku on need märkmed kaootilised ja vahel lausa dešifreerimatud ning seega üsna kasutud. August on siiski enamasti juba üleeelmises kirjutises olemas ja neist viimastest päevadest võivad ka pildid rääkida.

lepatriinusid oli sel suvel ohtrasti

värske vesihein - nii nunnu

seenepraadi saab

miks mumm seal kuivikus möllab kui allpool õisi on😏

saab ravimit või meelemürki, oleneb doseerimisest 😀

Heleeniumid, need kõrged ja hilised, toekad ja uhked. Kas need siis ongi sügisheleeniumid ja need madalad varased, mida enamasti aianditest saab siis aedheleeniumid. ma polegi millegipärast sellele asjale pihta saanud. 

No ja ongi SEPTEMBER. Ega see siis veel midagi äkilist ja elumuutvat pole aga kalendris jälle üks leht pööratud. Tuuseldan endiselt rohida, teist ringi juba ja olen sealjuures õnnelik nagu suslik. Ikka veel😊 Muidugi tõstan selle käigus mõned tuustid teise kohta ja on veel ka istutamist vajavaid totsikuid. Aga üldiselt edeneb. Järvseljalt sain veel ühe 
 seljatäie peenemat puittaimekraami. Kiire istutamine, see tähendab mina kamandan ja kaagutan ja Ülo istutab 😀 Püüame kõik mis veel maha pole saanud oma kohtadele panna. Põhiliselt tegelen hekiäärse peenraga ja seda eriti põhjalikult. Püüan floksidele nimed leida aga kuidas sa leiad kui ühes tuustis on huvitavalt palju erineva välimusega õisi 😏 Näiteks need kaks puhmast, mõlemas 2 erinevat õit aga kumb siis on õige. Vot seda ma veel välja ei raalinud.


No vähemalt ei ole need floksid muutunud tugevroosadeks nagu enamasti nende tagasikäik on. 

Ülo istutamise hoos. On ju selge, et ta armastab neid puukesi ja põõsakesi. Lillendus pole tema jaoks kahjuks eriti paeluv aga ka selles osas on edukaid arenguid, mõningaid.😉


Sorbus sambucifolia leedrilehine pihlakas tõotab sügiseti uhke põõsas olla

Seekord tulid Järvseljaltr veel harilik vaher ´Columnaris `, sale pihlakas S. gracilis, jaapani vaher ´Aconitifolium `, harilik elupuu ´Odra `ja ´Strasko W. B.` ja hiigelelupuu ´Kager `s Beauty `

Rõõmustan alpikannidega koos. Neid on juba päris palju pidama jäänud. Hederifolioumid õitrsevad, mida saaks hing veel ihata.

Oh, hing ihkab kogu aeg midagi. Tellisin aiasõbrast natuke liiliaid 😀, soodukas, liiliad pottides ja võiks loota, et siis vastavad ka sordile, sest on õisi juba näidanud. Kõige ilusamast jäin ilma AOA hübriidist ´November Rain `. Sain leichtlini liilia, LP hübriidi ´Fusion ` ja OT-dest ´Anastassia `, ´Candy Club `, ´Easater Moon `, ´Orange Space ` ja `Shine On `. 

Septembri ilmad olid vist peamiselt head. Ma pole eriti midagi märkmetesse pannud. Mõned vihmapüha päevad. Enamasti pidi olema kuiv, ma poleks vihmaga väljas möllanud. 11. ja 12. 09 hommikud paksult udused. Mingeid miinuseid ei olnud. 

Kuu keskpaigaks on Ülol hekk pügatud ja mina hakkan rohimise juurde ka tuustikute pealseid lõikama. Kui sellega algust ei tee tuleb varsti jänn. Kõik istutamised on ka istutatud.

Kasuaiandusega on sel hooajal nii nagu on ja nii nagu pole kunagi varem olnud. Peale porgandi ja pastinaagi ei saanud me midagi. Isegi punapeet kidus ära. Eks see pikk kuumus ja kuiv. Ülo ei jaksanud neid nii palju kasta kui olnuks vaja.
ei kasvanudki suurenaks

pastinaak kasvas küll mühinal ja juurikad osutusid ka võimsateks

porgandit töötleme ja mahutame siiani, küll kõhtu, küll külma

Lilleilu oli loomulikult ka, augustis sellest veel puudust ei ole.
üks vinge aster on Frikarti aser A. x frikartii oma imelise õievärviga ja pika õitsemisajaga . Alustab hiljemalt augustis ja õitseb siiani, paar miinuskraadi pole probleem

Loomulikult õitsevad sügislilled. Neid on nii nimetruid kui nimega. Ilusad on kõik aga see aeg, mis jääb lehtede ja õitsemise vahele. Ma ei leia neile sellist kohta kus need inetute lehtede ja lehetul perioodil silma ei segaks
nimetud piilujad

mulle vägagi meelepärane bütsantsi sügislill C. byzantinium
Hoos on lurslilled. Kahjuks ei saa ma kindlalt väita, et üks neist on dauuria kuigi selle seemned olid pakis sellenimelised ja Mõdrikul oli ka selline sama nimega  aga on väärikaid kahtlejaid


Krüsanteemid on sel aastal tukkuma jäänud. Esimene hakkas alles õitsema. Kõik sel aastal kindlasti õitsemiseni ei jõuagi nagu paljud astridki 

Kevadel ma unusataisn täielikult külmaõrnad sibulikud mida mul 3 liiki vaid ongi. Seega õitsemiseni ei jõudnud ei hiidhüatsint ega kalla aga kuidagi on hiidhüatsindi sibul peenrasse sattunud ja see rõõmustas ka õiega, ilmselt suutis siis ka talvituda, sest peenrasse võis see sattuda eelmisel sügisel kui pottidest mulda sai välja valatud

Arkansase maruhein Vernonia arkansana ei vea ilmselt kunagi alt kuigi ma alguses arvasin, et ehk ei suuda meil eriti üldse kasvada või sedasi ma vähemalt mäletan end mõelnud olevat . ei tea miks küll😏Istutasin selle külje alla valgeõielise marulille ka aga see on veel tilluke ja vist ei ole juba loomu poolest nii kõrge. Õnneks laieneb see hiiglane aeglaselt.

Mõned tuustid on ilusad ka õitsemata. 
hiid-päevalill Helianthus salicifolius ei kasv a mul küll eriti hiiglaseks aga on sellegipoolest hästi tore tegelane

magus piimalill Euphorbia dulcis on vaatamisväärne tärkamises kustumiseni ja pakub erinevaid nauditavaid momente oma arengus

Mitmesuguseid vilju on septembris mis elu ilusamaks teevad ja on kasulikud ka nagu pisut lõunapool peetakse harilikku mispeli ( ??? või mispli, mis sel astelpihlakal küll viga oli) vilju väga mitmekülgseks ravimiks. Tarvitada kõlbavad paraku alles külmavõetult. Ise katsetasin nende sügavkülmutamisega aga eks need ole sarnased kibuvitsamarjadele kuivad ja jahused

Üheemakaline viirpuu Crataegus monogyna on igaaastaselt saagikas ja ka neid vilju loetakse ravimite hulka. Siiski ei sa neid võrrelda karvase viirpuu suurte ja suisa mahlaste viljadega, just lihtsalt põske pistmiseks

Nii uskumatu kui see ka ei tundu on minu meelest parimad pihlamarjade seas just ´Pink Carsteni ` roosad viljad

Sinise kontpuu Cornus amomum kannab lihtsalt imetoredaid siniseid vilju

Meie esimene seedermänni käbi aga ammu on sassis kumb on kumb, et siis kas siberi seedermänni (kaldun arvama) või euroopa, esialgu jääb see lahtiseks aga tark sõber lubas tulla ja määrata 😍

Keset septembrit tabas mind idee, et sellest madratsist, mis mul hooldusvoodis oli tuleb üles tuppa selline jalgadega lesimisase teha aga tumesinine ei sobiks mitte. Tellisin sobivad lõngad ja olen sealtmaalt vaikselt ruute heegeldanud.

Roosid on võrratud, aina õitsevad ja õitsevad
´Grootendorst Supreme `

Osadel puittaimedel on selline sulnis oranžikas sügisvärv, mis mulle väga meeldib
Näiteks on selline sügisene metasekvoia

aga ka nokjalehine saar (mägisaar) Fraxinus chinensis var rhynchophylla

Selline on minu tulemus peenra sügisesest korrasolekust 😉

See samblane kivike paistab just nüüd kui muu mudru on ära kenasti välja ja silma


No nii, hakkan kohe ka lohepikka oktoobri kokkuvõtet tegema 😀

7 kommentaari:

  1. Hissand! Mis lage plats seal lõpus! Sinu õnnetundest saan väga hästi aru ja tagantjärele ilmastiku hindamisest ka. Suurt ei sadanud tõepoolest.
    Dauuria lursslill mul kasvab, aga lehestiku järgi saaks vist paremini sotti.
    Kasuaiandusest - ma leidsin laupäeval kurgimajast kurgi, rippus teine kuivanud rootsu vahel ja oli täitsa söödav, nii et ilmselt oleks juulis saanud kurki külvata :D aga jah, ropp ilm oli ju

    VastaKustuta
  2. Oi, sa oled hiiglasliku töö seal ära teinud. Nii puhas plats seal lõpupoole. Jah, kolleegid imestavad ka kui hommikul täiesti õnnelikuna tööle tulen ja teatan, et rohisin enne tööd tund aega, nii äge. Räägitakse ka maa energiast, mida sel on moel võimalik ammutada, aga rõõmu ta teeb. Aiandus kui lõppematu protsess...Põud pani tõesti põntsu, pooled sügisastrid ei jõudnudki õitsema minna. Imeilus vaher on see mida Ülo istutab. Floksidest olen nii palju aru saanud, et mõni ongi värvimuutja ja neid sorte on päris palju. Õiel on kolm-neli erinevat välimust ja värvikombinatsiooni vastavalt õie vanusele. Aga just see teebki nad nii huvitavaks.:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. me võime olla ju imelikud aga midagi sealt maa seest ikka tuleb küll v õ siis taimedest, mis iganes aga õnnehormoone see igatahes ergutab :D

      Kustuta
  3. Hiidhüatsindi külmakindlust võibolla peabki hakkama ümber hindama. Suve lõpus nägin Võrumaal (ei ole kõige soojem talvekant) ühel aednikul väga ilusaid hiidhüatsinte ja ta ei võtvat neid kunagi üles. No kunagi = 5-6 aastat, mis tal on olnud. Tartu BA ei paista neid ka liigutavat. Aga no seal nad saavutavad üldse imeasju. Kõrval kasvavad muretult pennisetumid ja tõrvikliiliad jne.
    Ise olen siiani üles võtud, aga tuleval kevadel kaalun kohta, kuhu võikski maha jätta. Prooviks. Ja muide sain ma sel aastal kahest seemikust täitsa kobedad sibulad, mis ülejärgmine aasta võivad juba õide minna. Seeme oli üle talve mullas olnud.

    Floksiseemikud tulevad ka täitsa kergelt vanadesse puhmastesse. Eks siis tõesti peab teadma, mis on mis! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. selle hiidhüatsindi jätsin mulda, võib tõesti olla, et saavadki hakkama kui on kohanenud ja see oleks super, mull väga meeldib nende kõrge ja uhke olik

      Kustuta
  4. Minul hiidhüatsindid kaks talve terrassi ääres mullas ilusti vastu pidanud. Jäävad küll veidi madalamateks ja lähevad hiljem õitsema kui siis, kui nende sibulaid majas talvitasin.

    VastaKustuta
  5. minu hiidhüatsindid ei elanud peenras talve üle. aga mu elukoht põhja pool ka.

    VastaKustuta