...on kätte jõudnud sügisese ilu tipphetked...

 ...ja kuigi siinse üllitise eesmärk peaks olema aia ajaloo korrapärane jäädvustamine siis antud ajal on mulle aias mässamine olulisem jäädvustamisest. Õhtuks olen enamasti nii tühi, et kirjutamiseni ei jõua ennast kuidagi viia aga üks pildirida armastatud sügisest peaks siiski olema võimalik. 

Mitte ainult sügisene värvide rohkus ei ole see, mis teeb sügise armsaks. On palju asju veel. Näiteks valgus, lõhnad, lehtedes sahistamine, saagi ( ka ilusaagi) talletamine ja kõige hardam hetk on see kui leht hääletult liugleb mu kõrvale. See on midagi sellist mida ei oska kuidagi kirjeldada aga toob heas mõttes judina nahale. Ja kui tuuled on ilu minema pühkinud siis tulevad sügistormid, mõneti hirmutavad ja samas ka nauditavad. Soe tuba. küdev kamin, raamat või näputöö, head sõbrad külas ... ja tuulesööstud akna taga, mis panevad südame benjihüppeid tegema. Ah, neid rõõme võiks paljugi üles lugeda aga lubasin mitte lobiseda ja hoopis pilte jäädvustada.

kähar tamm Quercus crispula kannab oranži kuube

ginnala vaher Acer ginnala ei vea ükski aasta alt

pihlakas ´Dodong ` Sorbus septembri viimastel päevadel enne kui kuldnokad selle viljadest tühjaks sõid (1 alumine kobar jäi, sest ma segasin neid) . Õnneks olin eelmisel päeval endale vajaliku ära korjanud. Pihkala-tšilli moos, uskumatu aga seda me keetsime.

aga lehtede värvumine oktoobri esimestel päevadel kompenseeris selle kuhjaga

On ka päris mitmeid rohttaimi millede sügisvärvist mööda vaadata ei saa. Mõned pildile jäänutest

bergeenia ´Eroica `

korea kitseenelas  Aruncus aethusifolius

astilbe ´Color Flash `

kilpleht Darmera peltata

Mõned viljad leheilu sees

tume aroonia Aronia melanocarpa

Sargenti õunapuu Malus sargentii

hiina sidrunväändik Schisandra chinensis 

Vahele vaateid meie dendrovõsast mille auväärsemad liikmed juba ka puu tiitlit võiks kanda

punane tamm `Aurea ` Quercus rubra 

ka liik hakkab värvi võtma

sootamme Q. palustris punase vastu teises ei saa

harilik pihlakas Sorbus aucuparia ´Fastigiata `on täisrüüs

kolm õde : mägivaher A. pseudoplatanus ´Atropurpurea `, jaapani juudapuulehik Cercidiphyllum japonicum ja Lamarcki toompihlakas Amelanchier lamarckii

Ka hunnitut sügiskollast on piisavalt, näiteks tummine tume nõiapuudel

ja muidugi kohustuslik õiepilt Hamamelis virginiana

tagapool kollane kask Betula alleghaniensis ja eespool dauuria kask B. davurica

imeline roniv hortensia Hydrangea anomala

Räägitakse, et saarepuud teavad kuna külmaks läheb ja viskavad enne seda lehed maha. No minu omad pole kokkuleppele jõudnud. Esiplaanil on lehtedes ja selle taga kui hästi uurida leiab täiesti kiila

harilik saar Fraxinus excelsior

Pilt on hägune, sest kaugelt zuumitud. Esialgu arvas Ülo, et naabertare rahvas on oma jaanalinnud jalutama toonud. Peale pildile püüdmist tegin kindlaks, et tegu on laululuikedega. Esimest korda elus  nägime, kuulnud sellisest liigist siiski olin. Puhkavad tiiba läbirändel.

Lõpuks see, mis jääb aiast järele kui rohimissõltlast on väevõimuga suure osa suvisest rohimisajast kinni hoitud 😀

Ma siiski loodan, et suudan aialoo tarbeks teha ka tagasivaate augusti lõpule ja septembrile. Ilusaid lilli ju õitsemas sellest ajast praegugi. Ja vahvaid vilju. kasuaiandusest ka vaja kokkuvõte teha. aga eks näis.