augusti viimased päevad ja september

 Novembri esimene nädal hakkab juba otsa saama aga ikka pole veel ridagi enam kui kahe kuu tegemistest kirja saanud. Olen ikka aiaraamatusse püüdnud mingeid märkmeid teha, et saaks mingid järelvaated, et järjepidevus aiaelus oleks ikka olemaas. Paraku on need märkmed kaootilised ja vahel lausa dešifreerimatud ning seega üsna kasutud. August on siiski enamasti juba üleeelmises kirjutises olemas ja neist viimastest päevadest võivad ka pildid rääkida.

lepatriinusid oli sel suvel ohtrasti

värske vesihein - nii nunnu

seenepraadi saab

miks mumm seal kuivikus möllab kui allpool õisi on😏

saab ravimit või meelemürki, oleneb doseerimisest 😀

Heleeniumid, need kõrged ja hilised, toekad ja uhked. Kas need siis ongi sügisheleeniumid ja need madalad varased, mida enamasti aianditest saab siis aedheleeniumid. ma polegi millegipärast sellele asjale pihta saanud. 

No ja ongi SEPTEMBER. Ega see siis veel midagi äkilist ja elumuutvat pole aga kalendris jälle üks leht pööratud. Tuuseldan endiselt rohida, teist ringi juba ja olen sealjuures õnnelik nagu suslik. Ikka veel😊 Muidugi tõstan selle käigus mõned tuustid teise kohta ja on veel ka istutamist vajavaid totsikuid. Aga üldiselt edeneb. Järvseljalt sain veel ühe 

 seljatäie peenemat puittaimekraami. Kiire istutamine, see tähendab mina kamandan ja kaagutan ja Ülo istutab 😀 Püüame kõik mis veel maha pole saanud oma kohtadele panna. Põhiliselt tegelen hekiäärse peenraga ja seda eriti põhjalikult. Püüan floksidele nimed leida aga kuidas sa leiad kui ühes tuustis on huvitavalt palju erineva välimusega õisi 😏 Näiteks need kaks puhmast, mõlemas 2 erinevat õit aga kumb siis on õige. Vot seda ma veel välja ei raalinud.

No vähemalt ei ole need floksid muutunud tugevroosadeks nagu enamasti nende tagasikäik on. 

Ülo istutamise hoos. On ju selge, et ta armastab neid puukesi ja põõsakesi. Lillendus pole tema jaoks kahjuks eriti paeluv aga ka selles osas on edukaid arenguid, mõningaid.😉

Sorbus sambucifolia leedrilehine pihlakas tõotab sügiseti uhke põõsas olla

Seekord tulid Järvseljaltr veel harilik vaher ´Columnaris `, sale pihlakas S. gracilis, jaapani vaher ´Aconitifolium `, harilik elupuu ´Odra `ja ´Strasko W. B.` ja hiigelelupuu ´Kager `s Beauty `

Rõõmustan alpikannidega koos. Neid on juba päris palju pidama jäänud. Hederifolioumid õitrsevad, mida saaks hing veel ihata.

Oh, hing ihkab kogu aeg midagi. Tellisin aiasõbrast natuke liiliaid 😀, soodukas, liiliad pottides ja võiks loota, et siis vastavad ka sordile, sest on õisi juba näidanud. Kõige ilusamast jäin ilma AOA hübriidist ´November Rain `. Sain leichtlini liilia, LP hübriidi ´Fusion ` ja OT-dest ´Anastassia `, ´Candy Club `, ´Easater Moon `, ´Orange Space ` ja `Shine On `. 

Septembri ilmad olid vist peamiselt head. Ma pole eriti midagi märkmetesse pannud. Mõned vihmapüha päevad. Enamasti pidi olema kuiv, ma poleks vihmaga väljas möllanud. 11. ja 12. 09 hommikud paksult udused. Mingeid miinuseid ei olnud. 

Kuu keskpaigaks on Ülol hekk pügatud ja mina hakkan rohimise juurde ka tuustikute pealseid lõikama. Kui sellega algust ei tee tuleb varsti jänn. Kõik istutamised on ka istutatud.

Kasuaiandusega on sel hooajal nii nagu on ja nii nagu pole kunagi varem olnud. Peale porgandi ja pastinaagi ei saanud me midagi. Isegi punapeet kidus ära. Eks see pikk kuumus ja kuiv. Ülo ei jaksanud neid nii palju kasta kui olnuks vaja.

ei kasvanudki suurenaks

pastinaak kasvas küll mühinal ja juurikad osutusid ka võimsateks

porgandit töötleme ja mahutame siiani, küll kõhtu, küll külma

Lilleilu oli loomulikult ka, augustis sellest veel puudust ei ole.

üks vinge aster on Frikarti aser A. x frikartii oma imelise õievärviga ja pika õitsemisajaga . Alustab hiljemalt augustis ja õitseb siiani, paar miinuskraadi pole probleem

Loomulikult õitsevad sügislilled. Neid on nii nimetruid kui nimega. Ilusad on kõik aga see aeg, mis jääb lehtede ja õitsemise vahele. Ma ei leia neile sellist kohta kus need inetute lehtede ja lehetul perioodil silma ei segaks

nimetud piilujad

mulle vägagi meelepärane bütsantsi sügislill C. byzantinium

Hoos on lurslilled. Kahjuks ei saa ma kindlalt väita, et üks neist on dauuria kuigi selle seemned olid pakis sellenimelised ja Mõdrikul oli ka selline sama nimega  aga on väärikaid kahtlejaid

Krüsanteemid on sel aastal tukkuma jäänud. Esimene hakkas alles õitsema. Kõik sel aastal kindlasti õitsemiseni ei jõuagi nagu paljud astridki 

Kevadel ma unusataisn täielikult külmaõrnad sibulikud mida mul 3 liiki vaid ongi. Seega õitsemiseni ei jõudnud ei hiidhüatsint ega kalla aga kuidagi on hiidhüatsindi sibul peenrasse sattunud ja see rõõmustas ka õiega, ilmselt suutis siis ka talvituda, sest peenrasse võis see sattuda eelmisel sügisel kui pottidest mulda sai välja valatud

Arkansase maruhein Vernonia arkansana ei vea ilmselt kunagi alt kuigi ma alguses arvasin, et ehk ei suuda meil eriti üldse kasvada või sedasi ma vähemalt mäletan end mõelnud olevat . ei tea miks küll😏Istutasin selle külje alla valgeõielise marulille ka aga see on veel tilluke ja vist ei ole juba loomu poolest nii kõrge. Õnneks laieneb see hiiglane aeglaselt.

Mõned tuustid on ilusad ka õitsemata. 

hiid-päevalill Helianthus salicifolius ei kasv a mul küll eriti hiiglaseks aga on sellegipoolest hästi tore tegelane

magus piimalill Euphorbia dulcis on vaatamisväärne tärkamises kustumiseni ja pakub erinevaid nauditavaid momente oma arengus

Mitmesuguseid vilju on septembris mis elu ilusamaks teevad ja on kasulikud ka nagu pisut lõunapool peetakse harilikku mispeli ( ??? või mispli, mis sel astelpihlakal küll viga oli) vilju väga mitmekülgseks ravimiks. Tarvitada kõlbavad paraku alles külmavõetult. Ise katsetasin nende sügavkülmutamisega aga eks need ole sarnased kibuvitsamarjadele kuivad ja jahused

Üheemakaline viirpuu Crataegus monogyna on igaaastaselt saagikas ja ka neid vilju loetakse ravimite hulka. Siiski ei sa neid võrrelda karvase viirpuu suurte ja suisa mahlaste viljadega, just lihtsalt põske pistmiseks

Nii uskumatu kui see ka ei tundu on minu meelest parimad pihlamarjade seas just ´Pink Carsteni ` roosad viljad

Sinise kontpuu Cornus amomum kannab lihtsalt imetoredaid siniseid vilju

Meie esimene seedermänni käbi aga ammu on sassis kumb on kumb, et siis kas siberi seedermänni (kaldun arvama) või euroopa, esialgu jääb see lahtiseks aga tark sõber lubas tulla ja määrata 😍

Keset septembrit tabas mind idee, et sellest madratsist, mis mul hooldusvoodis oli tuleb üles tuppa selline jalgadega lesimisase teha aga tumesinine ei sobiks mitte. Tellisin sobivad lõngad ja olen sealtmaalt vaikselt ruute heegeldanud.

Roosid on võrratud, aina õitsevad ja õitsevad

´Grootendorst Supreme `

Osadel puittaimedel on selline sulnis oranžikas sügisvärv, mis mulle väga meeldib

Näiteks on selline sügisene metasekvoia

aga ka nokjalehine saar (mägisaar) Fraxinus chinensis var rhynchophylla

Selline on minu tulemus peenra sügisesest korrasolekust 😉

See samblane kivike paistab just nüüd kui muu mudru on ära kenasti välja ja silma

No nii, hakkan kohe ka lohepikka oktoobri kokkuvõtet tegema 😀

...on kätte jõudnud sügisese ilu tipphetked...

 ...ja kuigi siinse üllitise eesmärk peaks olema aia ajaloo korrapärane jäädvustamine siis antud ajal on mulle aias mässamine olulisem jäädvustamisest. Õhtuks olen enamasti nii tühi, et kirjutamiseni ei jõua ennast kuidagi viia aga üks pildirida armastatud sügisest peaks siiski olema võimalik. 

Mitte ainult sügisene värvide rohkus ei ole see, mis teeb sügise armsaks. On palju asju veel. Näiteks valgus, lõhnad, lehtedes sahistamine, saagi ( ka ilusaagi) talletamine ja kõige hardam hetk on see kui leht hääletult liugleb mu kõrvale. See on midagi sellist mida ei oska kuidagi kirjeldada aga toob heas mõttes judina nahale. Ja kui tuuled on ilu minema pühkinud siis tulevad sügistormid, mõneti hirmutavad ja samas ka nauditavad. Soe tuba. küdev kamin, raamat või näputöö, head sõbrad külas ... ja tuulesööstud akna taga, mis panevad südame benjihüppeid tegema. Ah, neid rõõme võiks paljugi üles lugeda aga lubasin mitte lobiseda ja hoopis pilte jäädvustada.

kähar tamm Quercus crispula kannab oranži kuube

ginnala vaher Acer ginnala ei vea ükski aasta alt

pihlakas ´Dodong ` Sorbus septembri viimastel päevadel enne kui kuldnokad selle viljadest tühjaks sõid (1 alumine kobar jäi, sest ma segasin neid) . Õnneks olin eelmisel päeval endale vajaliku ära korjanud. Pihkala-tšilli moos, uskumatu aga seda me keetsime.

aga lehtede värvumine oktoobri esimestel päevadel kompenseeris selle kuhjaga

On ka päris mitmeid rohttaimi millede sügisvärvist mööda vaadata ei saa. Mõned pildile jäänutest

bergeenia ´Eroica `

korea kitseenelas  Aruncus aethusifolius

astilbe ´Color Flash `

kilpleht Darmera peltata

Mõned viljad leheilu sees

tume aroonia Aronia melanocarpa

Sargenti õunapuu Malus sargentii

hiina sidrunväändik Schisandra chinensis 

Vahele vaateid meie dendrovõsast mille auväärsemad liikmed juba ka puu tiitlit võiks kanda

punane tamm `Aurea ` Quercus rubra 

ka liik hakkab värvi võtma

sootamme Q. palustris punase vastu teises ei saa

harilik pihlakas Sorbus aucuparia ´Fastigiata `on täisrüüs

kolm õde : mägivaher A. pseudoplatanus ´Atropurpurea `, jaapani juudapuulehik Cercidiphyllum japonicum ja Lamarcki toompihlakas Amelanchier lamarckii

Ka hunnitut sügiskollast on piisavalt, näiteks tummine tume nõiapuudel

ja muidugi kohustuslik õiepilt Hamamelis virginiana

tagapool kollane kask Betula alleghaniensis ja eespool dauuria kask B. davurica

imeline roniv hortensia Hydrangea anomala

Räägitakse, et saarepuud teavad kuna külmaks läheb ja viskavad enne seda lehed maha. No minu omad pole kokkuleppele jõudnud. Esiplaanil on lehtedes ja selle taga kui hästi uurida leiab täiesti kiila

harilik saar Fraxinus excelsior

Pilt on hägune, sest kaugelt zuumitud. Esialgu arvas Ülo, et naabertare rahvas on oma jaanalinnud jalutama toonud. Peale pildile püüdmist tegin kindlaks, et tegu on laululuikedega. Esimest korda elus  nägime, kuulnud sellisest liigist siiski olin. Puhkavad tiiba läbirändel.

Lõpuks see, mis jääb aiast järele kui rohimissõltlast on väevõimuga suure osa suvisest rohimisajast kinni hoitud 😀

Ma siiski loodan, et suudan aialoo tarbeks teha ka tagasivaate augusti lõpule ja septembrile. Ilusaid lilli ju õitsemas sellest ajast praegugi. Ja vahvaid vilju. kasuaiandusest ka vaja kokkuvõte teha. aga eks näis.